3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2442 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Süüdimõistetu Tarmo Lundeni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Tarmo Lunden (IK: 36505272727; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Tarmo Lunden temale Pärnu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati Tarmo Lunden süüdi KrK § 101 p 5 järgi ja karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust karistuse kandmise aja algusega
7. märtsist
8. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega
9. veebruaril
10. a. Tarmo Lundeni karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
11. märtsil
12. a. Tarmo Lundenit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Tarmo Lundeni mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 12%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel elukoht vanemate juures ja garanteeritud töökoht. Samuti on tal olemas igakülgselt toetavad lähedased, kellega ta on suhelnud ka karistuse kandmise ajal ning pereliikmete sõnul puudub tal negatiivset mõju avaldav tutvusringkond. Positiivset eeskuju võib süüdimõistetule vabaduses anda eelkõige tema vend, kellega ta koos kuriteo toime pani, kuid kes on vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanenud, edukalt katseaja läbinud ning on ilusti ühiskonda resotsialiseerunud. Kriminaalhooldaja arvates puuduvad süüdimõistetul kuritegelikud hoiakud, kuid pikaaegse vangistuse tõttu võib tekkida vabaduses kohanemisraskusi. Kohtumenetluse poolte seisukohad Tarmo Lunden soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, ta kahetseb oma varasemat käitumist ning soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Tarmo Lundeni tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et Tarmo Lundeni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik ja ühiskonna õiglustunnet riivav, arvestades nii toimepandud kuriteo raskust kui ka ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti ei ole süüdimõistetu oma väärkäitumist täielikult mõistnud ning seega ei ole kuriteoriskid maandatud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Tarmo Lunden kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarmo Lundeni puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud taastava õiguse programmi „Tee“, osalenud vestlustel hoiakute ja väärtushinnangute korrigeerimise teemadel ning majandusabitöödel. Samas aga peab kohus arvestama, et Tarmo Lunden kannab karistust väga raske esimese astme kuriteo eest, millega ta tappis vägivalda tarvitades tahtlikult kaks inimest. Mõistetud vangistusest on süüdimõistetul käesolevaks ajaks kandmata veel veidi alla 5 aasta. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Käesoleval juhul on 2 kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks ilmselgelt vastuolus ühiskonna õiglustundega, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole piisavalt põhjendatud muid teda iseloomustavaid asjaolusid arvestades. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal on alust kahelda selles, kas süüdimõistetu on endale täielikult teadvustanud oma kuriteo väärolemust, selle raskust ning sellega kaasnevate tagajärgede ulatust. Materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetul oma käitumise adekvaatse analüüsimise ja selle eest vastutuse võtmise asemel olla kalduvus ennastõigustavale ning kolmandaid osapooli süüdistavale suhtumisele, millele viitab muuhulgas see, et süüdimõistetu peab oma karistust ebaõiglaseks. Seega võib järeldada, et süüdimõistetu ilmselt ei ole ka ise veel täiesti adekvaatselt oma kuritegu, selle põhjuseid ja tagajärgi endale tunnistanud või siis ei taha ta seda tunnistada, et seeläbi oma vastutust vähendada ja ennast positiivsemas valguses näidata. Samas aga leiab kohus, et karistuse eesmärkide efektiivseks täitmiseks on vajalik, et ka isik ise oma väärkäitumisest aru saaks, seda kahetseks ja oleks nõus kandma selle eest õiglast vastutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, arvestades nii toimepandud kuriteo raskust, ärakandmata karistusaja pikkust kui ka süüdimõistetu hoiakuid iseloomustavaid materjale. Vangistust edasi kandes oleks süüdimõistetul vajalik senisest enam tähelepanu pöörata oma kuritegeliku käitumise ja sellega seonduvate asjaolude analüüsimisele, et edaspidiselt sellisest käitumisest hoiduda ja elada seadusekuulekalt. Samuti tuleks süüdimõistetul järgida vangla sisekorda ning võimalusel osaleda käitumisviisi ja hoiakute korrigeerimist toetavates rehabiliteerivates tegevustes. Peet Teidearu Kohtunik 3