Obsah (4)
§ 4§ 5§ 173§ 1622-12-25020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05. juuli 2013, kell 13.00, Võru kohtumaja kantse
) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
§ 4
lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
§ 5
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
- Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tsiviilasjas nr 2-10-45595 on lõpetatud menetlus R. T. i hagis O. T. i vastu elatise nõudes seoses kompromissi sõlmimisega (tl 71-73). R. T. on esindaja P. K. i kaudu esitanud 15.06.2012 täitmisavalduse kohtutäiturile elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi oktoober 2011 kuni juuni 2012 (tl 74). Seega loeb kohus tuvastatuks, et tsiviilasja nr 2-10-45595 määruse osas toimub sundtäitmine elatise võlgnevuses. Hageja on hagiavalduses märkinud, et poolte kokkuleppel toimus elatisraha osaline tasaarvlemine, mille kohaselt O. T. loobub ühe neljandiku omandinõudest elamule Torni 7 st võtab tagasi hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-10-25041 ja P. K. esitab kohtutäiturile elatise nõude täitmiseks vaid juhul, kui O. T. ei ole elatisraha üle kandnud kuni 8-nda kuupäevani. Sellega on P. K. poolt varemsõlmitud kompromisskokkuleppes fikseeritud elatisraha tagantjärgi nõudmine ebaseaduslik ja pahatahtlik. Tartu Ringkonnakohus on määruses leidnud, et tuleb tuvastada, milline on poolte 29.02.2012 kokkuleppe tähendus, kas selline lihtkirjalik kokkulepe muudab kohtu poolt 27.02.2012 kinnitatud kompromissis märgitud elatise suurust või mitte. Samuti on Tartu Ringkonnakohus määruses leidnud, et tuvastada tuleb kas poolte vahel 29.02.2012 kokkulepe sh lepingu p 4, mille kohaselt O. T. lubas alatiseks loobuda igasugustest omandinõuetest xxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes on üldse kehtiv või mitte.
- Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt sõlmisid hageja O. T. ja kostja P. K. alaealise lapse esindajana tsiviilasjas 2-10-45595 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt kohustus O. T. maksma igakuiselt lapsele elatist summas 180 eurot ning 12 kuu jooksul täiendavalt 20,83 eurot. Maakohtu määrus kompromissi kinnitamise kohta jõustus 27.02.
- 29.02.2012 sõlmisid P. K. ja O. T. lihtkirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt O. T. kohustus tasuma pojale igakuuliselt elatisraha vähemalt pool miinimumpalka (punkt 2) ja O. T. loobus omandinõuetest xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes (punkt 4).
- Kohus tuvastab esmalt, milline oli poolte tahe kokkuleppe sõlmimisel. Hageja poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt oli poolte tahe muuta tsiviilasjas nr 2-10-45595 sõlmitud kompromissi selliselt, et hageja maksab kostjale poja ülalpidamiseks igakuuliselt vähemalt pool miinimumpalka ja loobub omandinõuetest aadressil xxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas. 4
(7)Kostja on vastuses leidnud, et muudetud on üksnes igakuise elatise määra ja selle tasumise tähtpäeva, sõlmitud kokkuleppega ei ole muudetud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi elatusvõla tasumise osas, samas on märkinud ka seda, et nimetatud kokkuleppega ei ole soovitud muuta kompromissi tsiviilasjas nr 2-10-
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-st 1 tulenevalt lähtutakse lepingu sõlmimisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. 7.1 Kohus leiab, et antud juhul ongi poolte tahe muuta tsiviilasjas 2-10-45595 sõlmitud kompromissi selliselt, et hageja maksab kostjale lapse ülalpidamiseks igakuuliselt vähemalt pool miinimumpalka ja loobub omandinõudest aadressil xxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas. Sellele asjaolule viitavad nii poolte selgitused, samuti on see tuletatav sõlmitud kokkuleppe tekstist.
- Järgnevalt kontrollib kohus, kas sõlmitud kokkulepe vastab seadusele ja esine lepingu tühise alused. Hageja on leidnud, et sõlmitud kokkulepe on kehtiv, kostja seevastu, et sõlmitud kokkulepe on tühine. 8.1 Perekonnaseaduse (PKS) § 109 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sama sätte lg 2 tuleneb, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on PKS § 100 lg 3 tõlgendanud selliselt, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samuti võivad vanemad kokku leppida lapse ülalpidamise kohustuse täitmise korras. Kolleegium on selgitanud, et viidatud sätte järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel muuhulgas kokku selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13 p.13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe ei ole tühine poeg R. T. ile makstava elatise vähendamise osas. Vastuseks kostja väidetele, et kostjal puudus volitus sõlmida kokkuleppeid alaealise lapse nimel, märgib kohus, et PKS § 100 lg 3 annab sellise kokkuleppe sõlmimise õiguse just vanematele, mitte lapsele endale. Seega on seaduse nõuded täidetud. 8.2 Sõlmitud kokkuleppes on pooled kokku leppinud ka selles, et hageja O. T. loobub alatiseks igasugustest omandinõuetest aadressil xxxxxxxxxxxxxx kinnistu suhtes. Kohus leiab, et see kokkulepitud tingimus on käsitletav poolte vahelise eellepinguna. VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. O. T. i ja P. T. vahel sõlmitud kokkulepe on aluseks võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et aadressil xxxxxxxxxxxxxx asuv kinnistu on kinnisasi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. 5
(7)VÕS § 33 lg 2 järgi kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Seega on seaduses sätestatud kinnisasja võõrandamise lepingule kohustuslik vorminõue, nimelt peab see olema notariaalselt kinnitatud. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei oma tähtsust asjaolu, kas ja millise võlaõigusliku lepingu kavatsesid pooled sõlmida. Tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte kokkulepe aadressil xxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu osas on tühine kokkulepe vorminõuete rikkumise tõttu.
- Kohus on märkinud, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe koosneb kahest erinevast kokkuleppest so kokkulepe lapsele elatise maksmise suuruse ja tähtaja muutmine ning kinnistu osas. Kohus on tuvastanud, et kinnistu osas sõlmitud eelleping on tühine. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et sõlmitud kokkulepe ei ole osadeks jagatav ja pooled ei oleks teinud kokkulepet ilma tühise osata. Hageja on selgelt väitnud, et kinnistu osas nõudest loobumine oligi seetõttu, et ta saab hakata maksma lapsele elatist vähem kui on märgitud kohtu poolt kinnitatud kompromissis. Seega on alust eeldada, et pooled ei oleks sõlminud kokkulepet ilma kinnistust puudutava osata.
- Eeltoodust järeldab kohus, et poolte vahel 29.02.2012 sõlmitud kokkulepe on tühine ja sundtäitmine täiteasjas xxx/xxxx/xxx ei ole lubamatu ning esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 11.
§ 173
lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis esitatud hagiavalduse rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud hageja O. T. i kanda.
§ § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohu selgitab kostjale, et taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse alusel: Jätta Tartu Maakohtu 5. juuli 2013 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 6
(7)- Välja mõista O. T. ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot riigituludesse apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu katteks. O. T. peab temalt väljamõistetud riigilõivu 125 eurot tasuma 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri
- VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial kantseleijuhataja 7
(7)