Obsah (19)

§ 97§ 183§ 127§ 23§ 108§ 101§ 135§ 139§ 140§ 159§ 42§ 6§ 118§ 161§ 162§ 35§ 7§ 115§ 24

2-12-47698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nimetatud leppetrahvi täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kuulutas hageja 12.02.2010.a välja hanke nr 117220 nimetusega „XXX110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine“. Hankes osutus edukaks kostja XXX AS, mille tulemusel sõlmisid hageja ja kostja 19.08.2010.a töövõtulepingu nr PV-PRO-1010-
2. Lepingu objektiks oli Tallinnas Tööstuse 53 – Põhja pst 31 – Gonsiori 3A asuva XXX 110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine vastavalt hankedokumentidele. Tööd tuli üle anda etappide kaupa: I. etapp 31.10.2010, II. etapp 19.08.2011, III. etapp 28.10.2011 ja IV. etapp 30.11.
3. Hagejale väljastati ehitusload ja seati kasutusõigus.
4. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas hagejale 14.04.2010.a kaabelliinide rekonstrueerimiseks ehitusload nr 43172-
5. Harju maavanem seadis tööde teostamiseks 15.07.2010 korraldusega nr 1217-k hageja kasuks vastavalt projektile „ XXXkaabelliinide trassivalik“ tähtajatu isikliku kasutusõiguse trassialusele maale.
6. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 25.10.2010.a Tallinn Kommunaalametile ehitusload nr. 46237 ja 46238 ajutise kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ ehitamiseks. Kergliiklustee ja kaabelliinide trassid asetsevad kattuvas osas riigi omandis oleval maakatastrisse kandmata maal, asukohaga Tallinna linnas, Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades. Tallinna Kommunaalamet esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 28.10.2010 teatise, mille kohaselt alustati kergliiklustee ehitamisega 03.11.2010.a.
7. Kostja 1 esitas kaeveloa saamiseks Tallinna Kommunaalametisse avalduse, mis jäeti 30.03.2011.a otsusega rahuldamata põhjendusel, et kaabelliinide paigaldamise maa-alale on juba ehitatud kergliiklustee. Tallinna Kommunaalameti 13.05.2011.a kostja 1-le saadetud kirja kohaselt oleks kaabelliinide rekonstrueerimine olnud võimalik pärast kaabelliinidega samale maa-alale kavandatud Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuurisündmuste lõppemist ehk
8. aasta lõpus. Sellest tulenevalt ei alustanud kostja 1 kaabelliinide ehitamist ja ei andnud hagejale kaabelliinide rekonstrueerimise töid üle 19.08.2011.a, kuigi selline kohustus tuli lepingu p-st 3.7.
9. 2
10. Hageja taganes lepingust pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist. Kostja 1 saatis hagejale 03.08.2011.a kirja, milles taotles lepingu muutmist

§ 97

alusel nii, et lepinguliste tööde teostamise tähtaeg lükkuks edasi kuni 30.11.2012.a ning lepingu maksumust suurendatakse 703 070 euro võrra. Hageja sellega ei nõustunud, kuid kostja 1 jäi 24.08.2011 saadetud kirjas lepingu muutmise nõude juurde. Hageja saatis 08.09.2011.a kostja 1-le kirja, milles kompromissi sõlmimise eesmärgil tegi ettepaneku lepingu tähtaegade pikendamiseks lepingu maksumust muutmata. Kostja 1 keeldus kompromissettepanekuga nõustumisest. Kuna kostja 1 ei andnud tähtaegselt töid üle ega nõustunud hageja kompromissettepanekuga, taganes hageja 20.10.2011.a lepingust.

1. Hageja leidis, et kostjad vastutavad tema ees solidaarvõlgnikena. Kostjad saatsid 24.09.2012.a koostööpartneritele kirja, mille kohaselt võõrandas kostja 1 21.09.2012.a elektritööde allüksuse kostjale
2. Ettevõtte üleminekuga võttis kostja 2 kostjalt 1 üle kõik elektritööde ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused seisuga alates 01.10.2012.a. Kuna lepingu objektiks oli elektritööde teostamine, on leping üle läinud kostjale 2, kes vastutab hageja ees koos kostjaga 1 solidaarselt

§ 183lg 1 alusel.

1. Hageja leidis, et kostja 1 rikkus lepingut, sest ta ei andnud üle II etapi töid, mille tähtaeg oli 19.08.2011.a vastavalt lepingu p-le 3.7.
2. Selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Kostja 1 põhjendas tööde üleandmata jätmist asjaoluga, et Tallinna Kommunaalamet ei väljastanud talle kaevetööluba. Kostja 1 kohustus kandma vajalike lubadega seotud riske. Lepingu p-st 6.1 tuleneb, et hagejal puudusid lubadega seotud mis tahes kohustused: tellija oli kohustatud andma töövõtjale üle ehitusplatsi, töö tegemiseks vajalikud tellijal olemasolevad lähteandmed ja load, kui see on vastavalt lepingule ja/või õigusaktidele tellija kohustus. Lepingus ei olnud hagejal kohustust hankida kaevetööde luba ja lepingu punkti 5.5 järgi kandis kostja 1 lubade hankimise ja kehtivuse riske.
3. Kuna pooled ei ole lepingus sätestanud kostja 1 vastutusest vabastamist kaevetööloa mittesaamise korral, ei ole kostja 1-l alust käesoleval juhul vastutuse puudumisele tugineda. Kostja 1 poolt lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Kostja 1 vastutus lepingu rikkumise eest oleks välistatud lepingu punkti 10.1 alusel, kui kaevetööloa väljastamisest keeldumist (takistav asjaolu) ei saanud kostja 1 mõjutada ning temalt ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata sellega arvestamist. Kostja 1 pidi lepingu sõlmimise ajal arvestama riskiga, et talle ei väljastata kaevetööluba. Samuti ei esine vääramatu jõu asjaolusid seetõttu, et kostja 1 ei proovinud takistust ületada ehk kaevetööloa väljastamata jätmist vaidlustada.
4. Sarnaselt ehitusloale on kaevetööloa väljastamata jätmine või sellega viivitamine teetööde puhul tavapärane ning kostja 1 sai sellise riski realiseerumisega lepingu sõlmimisel arvestada. Avaliku võimu seatud piirangud on üldjuhul alati ettenähtavad. Kaevetööloa väljastamata jätmise vaidlustamine oli perspektiivne. Pole mingit alust eeldada, et kaevetöö loa väljastamata jätmise vaidlustamine ei oleks olnud edukas. Tallinna linn keeldus kostja 1-le kaevetööloa väljastamisest Tallinna Linna kaevetööde eeskirja § 3 lg 3 alusel, kuigi nimetatud säte ei ole iseenesest kaevetööloa väljastamisest keeldumise aluseks. Eeskirja § 12 lg 1 kohaselt otsustatakse kaevetööloa andmine eeskirja § 10 lõikes 1 nimetatud dokumentide alusel. Seega eeldusel, et nimetatud dokumentides ei olnud puudusi, puudus alus kaevetööloa väljastamisest keeldumiseks. Täiendavaid keeldumise aluseid eeskirjas ei ole sätestatud.
5. Lisaks sellele sätestab eeskirja § 3 lg 1, et kaevetöid plaanitakse kooskõlas teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelnevad teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Olukorras, kus samal alal plaaniti lühikese perioodi jooksul rekonstrueerida nii 3 kaabelliinid kui ehitada kergliiklustee, oleks pidanud töid alustama kaabelliinidest pinnase sees ja alles seejärel alustama teede ehitusega. Seega oleks kostja 1 pidanud kaevetööloa väljastamisest keeldumise vaidlustama. Takistusele reageerimata jätmine välistab kostja 1 õiguse tugineda vabandatavusele.
6. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda leppetrahvi lepingu punkti 3.
7. alusel. Lepingu p 3.8 kohaselt oli tellijal õigus nõuda leppetrahvi töö I etapi üleandmisega viivitamisel iga viivitatud päeva eest 0,1% etapi tasu summast. Järgnevate etappide üleandmisega hilinemisel arvestatakse leppetrahvi käesolevas punktis nimetatud määras kumuleeruvalt – töö iga järgneva etapi üleandmisega hilinemisel arvestatakse leppetrahvi kõigi eelnevate etappide maksumuselt. Leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Seega on hagejal õigus kostja 1-lt nõuda leppetrahvi maksmist, kui kostja 1 on viivitanud tööde üleandmisega ja ta vastutab selle eest.
8. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 82 413 eurot. Vastavalt lepingu p-le 3.7.2 oli lepinguliste tööde II etapi teostamise tähtaeg 19.08.2011.a. Arvestades I ja II etapi maksumusi, leppetrahvi määra 0,1% päevas ja üleandmisega viivitamise perioodi 20.08.2011 kuni 19.10.2011 (kaasa arvatud), on leppetrahvi summa lepingu p 3.8 alusel 82 413,55 eurot.
9. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda leppetrahvi ka lepingu punkti 3.
10. alusel, mille järgi võib tellija lisaks p-s 3.8 toodud leppetrahvile nõuda täiendavat leppetrahvi suuruses 5% tasu summast, kui ta taganeb lepingust p 3.9 alusel. Lepingust taganemise õigus tekib siis, kui töövõtja on töö ja/või etapi üleandmisega viivitamisel rohkem kui 30 päeva, samuti juhul, kui vastavalt asjaoludele on kahtlusteta ilmne, et töövõtjal ei ole enam võimalik teha töö või selle etapp nii, et selle valmimisega ei kaasneks viivitamist rohkem kui 30 päeva. Hageja on esitanud kostja 1-le taganemisavalduse 20.10.2011.a, mille kostja 1 samal päeval kätte sai.
11. Hageja andis kostja 1-le lepingu täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja, kuid kostja 1 saatis hagejale juba 03.08.2011 kirja, märkides et tal ei ole võimalik lepingujärgseid töid kokkulepitud tingimustel täita. Hageja saatis kostja 1-le 08.09.2011.a kirja, milles esitas kompromissettepaneku tähtaegade pikendamiseks ja teatas, et kui kostja 1 pakutud tingimustega nõus ei ole, taganeb hageja lepingust. Kostja 1 vastas 26.09.2011.a hageja kirjale, et ta ei nõustu kompromissettepanekuga ja hageja taganemine tooks kaasa kohtuvaidluse. Hageja taganes 20.10.2011.a lepingust. Kostja 1 viivitas töö üleandmisega rohkem kui 30 päeva.
12. Hageja arvutas leppetrahvi suuruse vastavalt lepingule. Vastavalt lepingu p-le 3.9 nõuab hageja kostja 1-lt koos lepingust taganemisega leppetrahvi suuruses 5% lepingu tasust. Lepingutasu on lepingu p 2.1 ning selle täiendamise kokkuleppe nr 1 p 2 järgi kokku 2 730 065,63 eurot ilma käibemaksuta. Tulenevalt eelnevast on leppetrahviks 136 503,28 eurot, mis moodustab lepingu maksumusest 5%. Leppetrahvi nõue on väiksem kui 10% lepingu kogumaksumusest, olles kooskõlas lepingu punktiga 3.
13. Lepingutasu on kokku 2 730 065,63 eurot, millest nõutav leppetrahv moodustub 8,01% (82 413 + 136 503,28 = 218 916,28 eurot).
14. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda ka kahju hüvitamist lepingu punkti 9.1 alusel. Lepingu p 9.1 kohaselt vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses enesele võetud kohustuste täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest (lepingu rikkumine). Pool hüvitab teisele poolele lepingus tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud varalise kahju, v.a. saamata jäänud tulu. Kuna hageja taganes lepingust, nõuab ta kahju kohustuse täitmise asemel. Hagejale on tekkinud kostja 1 lepingu rikkumise tagajärjel kahju (p 5.2) ja kahju ning lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos (5.3). 4
15. Hagejal on õigus nõuda kahju 507 140 euro ulatuses

§ 127lg 1 ja § 135 lg 1 alusel.

Lepingus sätestatud tööde teostamiseks kuulutas hageja 23.12.2011.a välja uue hanke nr-ga 129812, milles osutus edukaks AS XXX. Hageja ja AS XXX sõlmisid 29.02.2012 töövõtulepingu nr 1.1-4/68, mille kogumaksumus on 2 408 512 eurot. Hageja arvestas antud lepingu hinnast maha selles sätestatud täiendavate lisatööde maksumuse 479 501 eurot, mis teeb tööde hinnaks 1 929 011 eurot. Kuna hageja tasus vaidlusaluse lepingu alusel teostatud tööde eest kostja 1-le 1 308 195 eurot ja pidi teise leping alusel täiendavalt juurde tasuma 1 929 011 eurot, on hageja kulu tööde teostamisel kokku 3 237 066 eurot. Arvestades et hageja pidi kostja 1-le tööde eest lepingu kohaselt tasuma 2 730 066 eurot, on hagejale teise lepingu sõlmimisega tekkinud lisakulu 507 140 eurot.

1. Kahju on tekkinud kostja 1 lepingu rikkumise tõttu. Hageja oli sunnitud korraldama uue hanke kaabelliinide paigalduseks üksnes seetõttu, et kostja 1 ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kuna kostja 1 poolse lepingu rikkumise tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju, mille eest kostja 1 vastutab, on hagejal õigus nõuda kahju summas 507 140 eurot. Arvestades, et hageja nõuab lisaks kahju välja mõistmisele leppetrahvi summas 218 916,28 eurot, vähendab hageja kahju hüvitamise nõuet ulatuses, milles kohus mõistab käesoleva hagi alusel kostjatelt 1 ja 2 välja leppetrahvi.
2. Samuti esitas hageja kostjate vastu viivise nõude seaduses sätestatud määra alusel leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu. Hageja saatis kostja 1-le 02.01.2012.a kirja, milles nõudis 218 916,83 suuruses leppetrahvi tasumist hiljemalt 15.01.2012.a. Kostja ei ole käesoleva hetkeni tasunud leppetrahvi ega näidanud üles kavatsust seda teha. Alates 16.01.2012.a kuni 09.11.2012.a on viivis arvestades viivisemäära 8% ja 306 päeva 14 682,42 eurot.
3. Lisaks leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivise nõuetele nõuab hageja ka lepingust taganemise õiguse tuvastamist, mis võib olla aluseks edaspidistele kahju hüvitamise nõuetele. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käesolevas asjas omab hageja jaoks olulist tähtsust asjaolu, et lepingust taganemine hageja poolt oli õiguspärane ning on kehtiv. Taganemise õiguspärasus on hagis esitatud leppetrahvinõuete, kahju hüvitamise ja viivise nõude eelduseks. Arvestades, et kostja 1 on taganemise avaldusele vastu vaielnud, on hagejal õiguslik huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu. Seega palus hageja, et kohus tuvastaks tema poolt töövõtulepingust kehtivat taganemist kostja 1 rikkumise tõttu.
4. Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei ole koostöökohustust rikkunud

§ 23lg 2 alusel.

Hagejal puudus kohustus teavitada kostjaid sellest, et Tallinna linn tühistas 08.11.2010.a „kultuurikilomeetri“ ehituslubade kõrvaltingimused, mille kohaselt „kultuurikilomeetri“ ehitusprojekt tuli kooskõlastada hagejaga. Lepingu p 5.5 kohaselt oli kostja 1 kohustatud hankima kõik töö teostamiseks vajalikud load. Kaevetööloa saamise riisiko on seega kostjal 1. Kostjatel puudus õigus nõuda hagejalt koostöökohustuse täitmist. Koostöökohustuse täitmise nõue ei ole lubatud olukorras, kus see on ebamõistlikult koormav või kulukas (

§ 108

lg 2 p 2) või kui on olemas võimalus saavutada kohustuse täitmisega taotletav tulemus muul viisil (

§ 108lg 2 p 3).

Antud juhul oleks kostja 1 saanud ise kaevetööloa väljastamisest keeldumise vaidlustada ning selline vaidlustamine oleks olnud põhjendatud sõltumata „kultuurikilomeetri“ ehituslubade tingimusest.

1. Tallinna linnal puudus õiguslik alus kaeveloa väljastamisest keelduda. Kaeveloa väljastamist reguleeris Tallinna Linnavolikogu 2.09.2004 määrusega nr 32 kinnitatud „Tallinna linna kaevetööde eeskirja“ redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.
2. 10.08.2011 Tallinna Kommunaalameti kirja kohaselt keeldus Tallinna Linn kostjale 1 kaeveloa väljastamisest 5 eeskirja § 3 lg 3 alusel, mis ei ole kaeveloa väljastamisest keeldumise aluseks. Täiendavaid keeldumise aluseid eeskirjas ei ole sätestatud. Linn oleks pidanud „kultuurikilomeetri“ rajamisel arvestama XXX110 kV kaabelliinide rekonstrueerimisega ja planeerima sellega seotud kaevetööd enne „kultuurikilomeetri“ tee-ehitustöid.
3. Kostja 1 oli õigustatud vaidlustama kaeveloa väljastama jätmist. Kaevetööde eeskirja § 2 lg 1 p 2 kohaselt on kaevaja füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaevetööloa. Kaevajast erinevalt on defineeritud eeskirja § 2 lg 1 p-s 8 kaevetöö tellija, kes on kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik. Eeskirja mõistes oli kostja 1 seega kaevaja ja hageja kaevetöö tellija. Kaevetööluba väljastatakse kaevajale, mistõttu oli kostjal 1 kui kaevajal võimalik kaevetööloa väljastamisest keeldumist vaidlustada. Seega oleks kostja 1 pidanud ise võtma tarvidusele vajalikud meetmed ja kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustama.
4. Eeltoodust lähtuvalt oli kostjal 1 võimalik saavutada lepinguga ettenähtud kohustus saada kaeveluba hagejale vähem koormaval ja kulukamal teel. Kostjal 1 ei saanud tekkida koostöökohustuse täitmise nõuet mingil juhul enne, kui ta oli ammendanud kõik tema käsutuses olevad võimalused. Hageja ei ole kordagi keeldunud koostöökohustuse täitmisest. Kostjad ei ole ise esitanud hagejale ühtegi palvet kaevetööloa saamisele kaasa aitamiseks. Väidetav rikkumine puudutab hoopis „kultuurikilomeetri“ ehitusluba, mis ei ole lepingu esemeks. Nimetatud ehitusloa osas saatis hageja Tallinna linnale märgukirja.
5. Kostjatel puudub alus tugineda

§ 101lg-le 3.

Esmalt ei ole hageja koostöökohustust rikkunud ja teiseks on pooltel õigus asjaolu või sündmuse riisiko kandmises lepingus otse kokku leppida. Antud juhul on kaevetööloa saamise riisiko lepingu kohaselt kostjal

1. Kolmandaks puudub hageja tegevuse ja kostja 1 rikkumise vahel põhjuslik seos. Kaevetööd ei ole samastatavad ehitustöödega ning nende teostamiseks on vaja eraldi luba ning nende taotlemisele kehtivad eraldi menetlused. „Kultuurikilomeetri“ kooskõlastustingimuse tühistamisest informeerimine või selle vaidlustamine ei ole põhjuslikus seoses lepingujärgsete tööde jaoks kaevetööloa väljastamisega või väljastamisest keeldumisega. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba, mis esialgu sätestas hageja kooskõlastustingimuse, väljastati alles pärast lepingu sõlmimist 25.10.2010.a, mistõttu ei saanud kostja 1 sellega lepingu sõlmimisel arvestada.
2. Kostjatel puudub alus tugineda

§ 108lg 2 p-le 1.

Antud juhul ei ole hageja esitanud täitmisnõuet, vaid üksnes lepingust taganemise kehtivuse tuvastamise nõude, leppetrahvi, kahju ja viiviste nõuded.

§ 108

lg-st 5, aga ka § 101 lg-st 2 tulenevalt ei välista ega piira täitmisnõude esitamine teiste õiguskaitsevahendite kasutamist. Seega asjaolu, et kostjatel ei olnud võimalik kaevetööloa väljastamata jätmise tõttu lepingut täita, ei välista hageja õigust lepingut lõpetada ning nõuda lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi, kahju ja viiviseid.

1. Kostjatel puudub alus tugineda vääramatule jõule. Lepingu peatükk 10 reguleerib vääramatut jõudu. Kaevetööloa väljastamata jätmist ei saa pidada vääramatu jõu asjaoluks. Tegemist ei olnud ootamatu asjaoluga. Nii kaevetööloa hankimise vajadus kui ka „kultuurikilomeetri“ võimalik rajamine olid kostjale 1 lepingu sõlmimise ajal teada. Asjaolu, et Kalamajas asuvale vanale raudteetammile oli Tallinna linn lubanud
2. aastaks rajada „kultuurikilomeetri“, oli ajakirjanduses avaldatud juba
3. aasta aprillikuus. Pooled sõlmisid lepingu 19.08.2010.a. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba väljastati peale lepingu sõlmimist. Seega ei saanud kostja 1 lepingu sõlmimisel olla kindel, et hageja tingimustega üldse arvestatakse. Teiseks pidi avaliku võimu tegevus lubade väljastamisel olema ettenähtav ning takistusi oli võimalik ületada.
4. Hageja ei ole käitunud vastuolus hage usu põhimõttega. Hageja ei olnud kohustatud teavitama ega vaidlustama „kultuurikilomeetri“ ehitusloaga seonduvaid asjaolusid. Vastavalt 6 EhS § 56 lg 1 p-le 3 kantakse ehitusloa andmed ehitisregistrisse ning EhS § 58 lg 1 kohaselt on ehitisregistri andmed avalikud. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba ja selle andmed olid avalikult kättesaadavad, mistõttu kostjal 1 oli võimalus igal ajal ise ehitusloa tingimustega tutvuda.
5. Hageja ei katkestanud pooltevahelisi läbirääkimisi pahauskselt. Kostjad on ebaõigesti viidanud, et hageja nõustus 08.09.2011.a kirjaga tööde tähtaegade pikendamisega ning poolte läbirääkimised jätkusid tööde maksumuse muutmise üle. Hageja seisukoht antud kirjas oli järgmine: „Tulenevalt eeltoodust teeb XXX käesolevaga Töövõtjale ettepaneku Lepingu tähtaegade pikendamiseks ilma Lepingu maksumust muutmata. Tellija on tähtaegade pikendamise osas nõus aluseks võtma Töövõtja poolt 03.08.2011 edastatud kirjas nr K-7/1397 toodud tähtajad. Kui Töövõtja Lepingu muutmisega ülaltoodud tingimustel nõus ei ole, taganeb XXX Lepingust vastavalt Lepingu punktile 12.3.2.“ Seega väljendas hageja, et ta on nõus üksnes lepingu tähtaegade pikendamise ning mitte lepingu maksumuse muutmisega. Kostja 1 vastas 26.09.2011.a, et nõuab endiselt lepingu maksumuse muutmist. 07.10.2011 saatis hageja kostjale 1 e-kirja (lisa 1), milles viitas pooltevahelisele telefonivestlusele ning palus kostjal 1 edastada täpsed teemad, mille osas kostja 1 soovib kohtuda. Hageja selgitas, et kuna antud projekti osas on juba erinevaid kohtumisi peetud ning kirju vahetatud, siis ilmselt ei ole mõttekas pidada läbirääkimisi teemade osas, mille suhtes on pooled oma kindlad seisukohad juba kujundanud. Kostja 1 sellele e-kirjale ei reageerinud. Hageja pöördus uuesti kostja poole 11.10.2012.a ja kostja 1 vastas, et soovib jätkuvalt muuta lepingu hinda. Seetõttu ei näinud hageja edasistel läbirääkimistel mõtet.
6. Hageja leidis, et kostjal 1 puudus õigus lepingu muutmise nõudmiseks

§ 97alusel.

Olukorras, kus hagejale oli selge, et poolte seisukohad on antud küsimuses vastassuunalised ning võimalus kompromissi saavutamiseks sisuliselt puudub, ei saa hageja poolt läbirääkimiste lõpetamist ja lepingust taganemist pidada pahauskseks. Lepingu muutmise nõude esitamine ei anna lepingutingimuste muutmist nõudvale poolele alust juba sõlmitud lepingu täitmisest keelduda.

1. Hageja lepingust taganemise avaldus ja leppetrahvi nõuded esitati õigeaegselt. Nõude esitamiseks mõistliku tähtaja algust ei saa siduda teadasaamisega võimalikust või tõenäolisest tulevasest rikkumisest, vaid mõistlik tähtaeg saab alata üksnes hetkest, kui rikkumine on tõepoolest aset leidnud. Mõistlik tähtaeg lepingust taganemiseks algas 19.08.2011.a, mil oli kostja 1 jaoks saabunud tööde II etapi üleandmise tähtaeg. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on hinnanguline mõiste, kuid jääb üldjuhul alla aegumise tähtajale. Hageja taganes lepingust 20.11.2011.a ehk 3 kuud pärast rikkumisest teada saamist. Samuti oli hageja juba varem teada andnud, et kavatseb lepingust taganeda (hageja 08.09.2011 kiri). Hageja taganes lepingust pärast seda, kui läbirääkimised olid nurjunud.
2. Kuigi hageja esitas konkreetsed leppetrahvi nõuded 03.01.2012.a, siis oli ta leppetrahvi nõude esitamisest teavitanud kostjaid juba varem. 08.09.2011.a saatis hageja kostjale 1 kirja, milles teavitas, et nõuab lepingust taganemisel leppetrahve lepingu punktide 3.8 ja 3.9 alusel. Samuti teavitas hageja 20.10.2011.a esitatud lepingust taganemise avalduses, et ei loobu õiguskaitsevahendite kasutamisest. 21.12.2011.a edastas hageja kostjale 1 kirja leppetrahvi nõudes ja teavitas hagejat kavatsusest nõuda leppetrahvi vähem kui 3-kuulise tähtaja jooksul. Seega on leppetrahvi nõuded esitatud mõistliku aja jooksul.
3. Lepingu p-s 3.9 sätestatud eeldused leppetrahvi nõude esitamiseks on täidetud. Kohustust anda lepingu p 3.9 alusel täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks tuleks analüüsida kooskõlas

§-ga

1. Pooled pidasid läbirääkimisi lepingu tähtaja pikendamiseks, kuid kostja 1 keeldus lepingu muutmisest ilma, et samal ajal muudetaks lepingu maksumust. Seega saab lugeda, et 7 täiendav tähtaeg on hageja poolt antud ning kostja 1 on ise oma tahteavaldusega keeldunud kohustuse täitmisest täiendava tähtaja jooksul. Seega on täidetud lepingu p-s 3.9 sätestatud formaalsed eeldused leppetrahvi nõude esitamiseks.
2. Hagejal on õigus nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ning sellise nõude esitamist ei välista lepingu p 3.
3. Antud säte ei laiene lepingu p 3.9 alusel esitatavale leppetrahvi nõudele.
4. 26.02.2013.a menetlusdokumendis märkis hageja, et AS-ga XXX sõlmitud leping sisaldas samu töid, mis jäid lepingu alusel tegemata kostja 1 poolt. Vaidlusaluse lepingu ja täiendava lepingu alusel teostatavate tööde nimekirjad ja mahud on välja toodud erinevates hankedokumentides. Nimetatud dokumentide p-de 2 kohaselt on mõlema lepingu objektiks Tallinnas XXX110kV õlikaablite asendamine plastkaablitega. Asjaolu, et teise lepingu eesmärgiks oli tegemata jäänud tööde lõpule viimine, näitab lepingu dokumendi „011 üldosa hanke maht“ punktist 2: käesolev hange teostatakse riigihankega nr 117220 „XXX110kV kaabelliinide rekonstrueerimine“ ette nähtud tööde jätkamiseks. Seega oli lepingute sisu sama, kuid uue lepingu alusel ei tulnud teostada enam neid töid, mis olid lõpule viidud.
5. AS-ga XXX sõlmitud leping sisaldas ka lisatöid, sest töid tuli teha ajaliselt hiljem ning muutunud oli trassi olukord. Antud lepingu dokumendi „011 üldosa hanke maht“ punktis 2 on toodud loetelu lisatöödest. Hageja arvestas lisatööd kahjuhüvitisest maha. See selgub hageja esitatud selgitavast kahju suuruse tabelist.
6. 27.02.2013.a eelistungil märkis hageja, et ehitusluba koos kooskõlastusega väljastati pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist ning teadmata on, mida oleks kostja 1 saanud teha siis, kui hageja oleks teda kooskõlastusnõude tühistamisest teavitanud. Kui kostja 1 oleks tahtnud vaidlusaluse lepingu punkte läbi rääkida ja talle seda ei võimaldatud, peaksid kostjad seda tõendama. Kostjate vastuväidetest ei nähtu, kas või milline lepingu säte on tühine. Kostja 1 leidis läbirääkimistel, et Tallinna linna tegevus peaks tekitama täiendavaid kulusid hagejale ja mitte talle.
7. 25.03.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et nõuab õigustatult kahe erineva lepingu sätte alusel leppetrahvi tasumist kogusummas 218 916,83 eurot nii töödega hilinemise eest kui ka lepingust taganemise eest. Lepingu punktide 3.
8. ja 3.
9. alusel on tellijal õigus esitada iseseisvad ja üksteist mitte välistavad leppetrahvi nõuded, mis tuleneb punktide sõnastusest. Punktis 3.
10. on pooled kokku leppinud leppetrahvi maksimaalse summa.
11. Viivisenõudest hageja osaliselt loobus. Hagiavalduses oli viivis arvestatud leppetrahvi summalt 218 916,28 eurot. Hageja loobus viivise nõudest, mis oli esitatud lepingu punkti 3.
12. alusel arvestatud leppetrahvi maksmisega viivitamise eest, sest antud säte keelab viivise arvestamise. Lepingu punktis 3.
13. sellist keeldu ei ole. Lepingu punkti 3.
14. järgi arvestatud leppetrahv on 136 503,28 eurot ja viivis sellelt summalt perioodil 16.01.2012.a kuni 16.11.2012.a on 9155,07 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 5527,35 euro võrra.
15. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjatelt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras. Hageja märkis, et viivisenõude muutmise tõttu muutub hagi hind ja hagi hind lõppastmes suureneb summani 533 328,61 eurot.
16. 22.04.2013.a kohtule esitatud menetlusdokumendis oli hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja 1 lepingu rikkumine ei olnud vabandatav. Kaeveloa taotlemine oli kostjale 1 lepingu sõlmimisel ettenähtav, kuid ehitusloa kooskõlastusnõude tühistamise ettenähtavus ei puutu asjasse, sest 8 lepingu sõlmimise ajal ei olnud „Kultuurikilomeetri“ ehituslube veel välja antud. Kostjal 1 ei olnud mingit alust eeldada, et potentsiaalsele „Kultuurikilomeetri“ loale märgitakse hageja kooskõlastusnõue. Lubade hankimise riski võttis kostja 1 endale vabatahtlikult lepingu punktides 6.
17. ja 5.
18. Täitmise võimatus ei vabastanud kostjat 1 vastutusest. 42.

§ 101

lg 3 alusel on kostjad hagejale ette heitnud kooskõlastuse tühistamise otsusest teavitamata jätmist ja selle otsuse vaidlustamata jätmist. Otsusest informeerimata jätmine ei põhjustanud kostja 1 rikkumist ja puudub põhjuslik seos rikkumise ning teavitamata jätmise vahel. Kostjad ei selgita, kuidas nad oleksid hoidnud lepingu rikkumise ära juhul, kui nad oleksid otsusest varem teada saanud. Otsuse vaidlustamata jätmine ei põhjustanud samuti kostja 1 rikkumist ja puudub põhjuslik seos. Hageja ei saanud otsust vaidlustada, sest see ei rikkunud hageja õigusi. Linn andis ehitusload välja endale ja seadis endale kohustuse kooskõlastada Kultuurikilomeetri ehitustööd hagejaga. Samale alale mitme ehitusloa väljastamine ei ole keelatud. Kuna hageja ei oleks saanud vaidlustada sellist Kultuurikilomeetri algset ehitusluba, mis oleks algusest peale väljastatud ilma hageja kooskõlastusnõudeta, siis on meelevaldne väita, et hageja sai vaidlustada kooskõlastusnõude tühistamist. Kui hageja oleks saanud otsust vaidlustada, oleks seda saanud teha ka kostja

2. Ebaõiged on kostja 1 väited, et tal puudus kaebeõigus kaeveloa andmisest keeldumise vaidlustamiseks ja see vaidlustamine võis olla tulemuslik. Hageja ei nõustu, et vaidlustamine oleks olnud perspektiivitu. Kostja 1 oleks pidanud taotlema esialgset õiguskaitset ja avaliku huvi olemasolu ei oleks seda välistanud. Kohtupraktikas on leitud, et ka olulist avalikku huvi tuleb kaaluda kaebuse esitaja õiguste riivega.
3. Kui otsuse vaidlustamine ja kaeveloa andmata jätmine oleks võimatu või vähetõenäoline, taanduks vaidlus ainult sellele, kumb pool vastutab seaduse ja lepingu järgi linna tegevuse eest. Tsiviilasja raames ei saa kohus üheselt otsustada, kas otsuse või kaeveloa andmata jätmise vaidlustamine oleks olnud võimalik ja tulemuslik. Kostjad võtavad omaks, et kaeveloa andmata jätmise vaidlustamine oleks olnud perspektiivitu, sest Kultuurikilomeetri vastu oli oluline avalik huvi ja kaevetööde eeskiri ei sea prioriteeti kaevetöödele. Täpselt samadelt põhjustel oleks aga sellisel juhul perspektiivitu otsuse vaidlustamine. Seega on kostjad ise veenvalt põhjendanud, et ei otsuse ega kaeveloa andmata jätmise vaidlustamine ei oleks ära hoidnud lepingu rikkumist kostja 1 poolt.
4. Hageja rahalised nõuded on põhjendatud. Hageja kahju hüvitamise nõue ei sisalda Kultuurikilomeetri taastamise töödega seotud kulusid. Ebaõige on kostjate väide, et

§ 135

lg 1 alusel ei ole võimalik nõuda tööde kallinemisega seotud kulusid.

§ 135

eesmärgiks on asetada võlausaldaja asendustehinguga rahaliselt olukorda, kus ta oleks olnud juhul, kui võlgnik ei oleks lepingut rikkunud. Hageja on teinud

§ 135lg 1 mõttes asendustehingu.

46.

§ 135

lõikes 1 toodud mõistlik aeg asendustehingu sõlmimiseks ei hakka jooksma mitte esialgse lepingu sõlmimisest, vaid taganemisest (20.10.2011). Hageja sõlmis riigihanke tulemusena asendustehingu 4 kuud pärast taganemist, mis on kindlasti mõistlik. Asendustehingu tõttu on tööd kokku kallinenud 507 140 eurot ja kergliiklustee taastamine on sellest üksnes 134 000 eurot. Kahju suurust tõendavad AS XXX hinnapakkumine ja selgitava tabel, kust nähtuvad lepingus ja asendustehingus sisalduvad tööd ja nende hinnad. Kahju suurust tõendavad lepingu ja asendustehingu riigihankedokumendid. 47. Hageja kahjunõuet ei tule

§ 139

lg 1 ja 2 ja

§ 140alusel vähendada.

Kostja 1 kandis lubade andmata jätmisega seotud riski ning kahju tekkimine ei ole põhjuslikult seotud ühegi hageja teoga või tema tegevusetusega. Samuti ei ole kostja 1 millegagi tõendanud 9 väidetavate „suurte kulude“ kandmist seoses hagejapoolse lepingust taganemisega. 48. Hageja ei ole kaotanud õigust nõuda leppetrahvi

§ 159lg 2 alusel.

Mõistlik aeg ei hakka kulgema enne lepingust taganemist. Leppetrahvi nõude vähendamiseks puudub alus. 49. Lepingu p-d 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 ei ole tühised

§ 42lg 1 ja 2 alusel.

Pooled on lepingu ps 5.5 jaganud poolte vastutuse üksnes juhuks, kui töid ei ole võimalik teha lubade andmata jätmise tõttu. Seega on ebaõige kostjate väited, et tema kannab lepingu alusel igasuguse avaliku võimu tegevuse või tegevusetuse tagajärjel tekkinud kahjulike mõjutuste riski. Teiseks, pooled ei ole lepinguga andnud hagejale õigust kasutada õiguskaitsevahendeid kostjate suhtes, kui rikkumise on põhjustanud hageja tegevus või tegevusetus. Punkt 5.5 ei saa kuidagi olla töövõtjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ei saa sellest tulenevalt olla tühised ka lepingu p-d 3.8, 3.9 ja 9.

1. Kostja 1 osales riigihankel vabatahtlikult vaba konkurentsi tingimustes ning tema pakkumuse hind pidi sisaldama mh preemiat kõigi lepinguga võetud riskide eest. Kostja 1 ei saanud eeldada, et hagejaga sõlmitud hankelepingut tuleb täita ainult selles osas, mis on kostjale 1 kasulik.
2. Isegi kui kostja 1 rikkumine oli vabandatav, oleks ta pidanud pärast vääramatu jõu lõppemist lepingu täitma. Tallinna Kommunaalameti 13.05.2011.a kirja kohaselt oli lepingu töömaal võimalik töid teostada pärast 2011 kultuurisündmuste lõppemist. Otsus märgib täpsemalt, et kaevetööluba ei väljastata täpsemalt perioodil 18.04.2011-02.12.2011.a, mis tähendab, et hiljemalt alates detsembrist 2011 oleks kostja 1 saanud jätkata tööde teostamist. Kostja 1 keeldus põhjendamatult tööde teostamisest pärast vääramatu jõu möödumist.
3. Kostjal 1 puudus õigus nõuda

§ 97

lg 1 alusel lepingu muutmist, sest poolte kohustuste vahekord ei olnud oluliselt muutunud. Lepingu sõlmimise hetkel oli lepingu maksumuseks 2 709 141,1 eurot. Kostja 1 poolt 24.08.2011.a saadetud kirja kohaselt oli kostja 1 lepingu täitmise kulu suurenenud 703 087,43 euro võrra, mis koosnes tööde kallinemisest 571 708 eurot ulatuses, Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamise kuludest 97 870 eurot ulatuses ja materjali ladustamisest 33 510 euro ulatuses. Kuna Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamise kulude näol ei ole tegemist lepinguliste töödega, ei saa neid pidada lepingulise kohustuse suurenemiseks. Sellest tulenevalt on kostja 1 esitatu järgi lepingu täitmine kallinenud üksnes 605 218 euro võrra, mis moodustab lepingulistest kohustustest üksnes 22,3% ja ei ole võrreldes lepingu hinnaga oluline. Hageja rõhutab, et kostja 1 ei ole nimetatud summat millegagi tõendanud.

1. Kostja 1 sai lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja tööde teostamiseks vajalikke lube ei pruugita väljastada. Kostja 1 kannab asjaolude muutumise riisikot lepingu punktist 5.5 tulenevalt. Võlaõigusseaduse kohaselt lasub üldjuhul võlgnikul kohustus leping täita ka suuremate kuludega, kui ta ei saanud teatud ajaperioodil vääramatu jõu tõttu lepingut täita. Kostja 1 poolt esitatud arvutustest nähtub, et kostja 1 küsis lisatasu nii Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamise (97 870 eurot), materjali ladustamise (33 510 eurot) kui ka tööde kallinemise eest (571 708 eurot). Kergliiklustee taastamise osas puudus lepingu alusel kokkuleppe, mistõttu selles osas oleksid hageja ja kostja saanud sõlmida eraldi kokkuleppe. Sellise kokkuleppe puudumine aga ei saanud kuidagi mõjutada kostja 1 kohustust täita lepingujärgseid töid, kuna kokkuleppe puudumise olukorras ei oleks kostja 1 lihtsalt pidanud Kultuurikilomeetri kergliiklustee taastamisega seotud töid tegema.
2. 06.05.2013.a istungil rõhutas hageja, et kostjad on menetluse käigus esitanud täiesti uue vastuse hagiavaldusele. Kostjate väidetud koostöökohustuse rikkumise puhul peaks tuvastama põhjusliku seose. Kostja 1 informeerimata jätmine Tallinna linna kooskõlastusnõude 10 tühistamisest ei saa olla põhjuslikus seoses kostja 1 kohustuse täitmata jätmisega. Kooskõlastuse tühistamist ei saanud vaidlustada, sest ehitusloa adressaat oli Tallinna linn. Kui see oli vaidlustatav, oleks seda saanud vaidlustada ka kostja
3. Kaeveloa taotleja oli kostja 1, ta sai kaeveloa andmisest keeldumist vaidlustada, küsides vajadusel hagejalt volituse, mida kostja 1 ei teinud. Riigihanke puhul ei ole keegi kohustatud pakkumist esitama ja kostja 1 sõlmis lepingu vabatahtlikult.
4. 16.12.2013.a esitas hageja oma seisukohad seoses ekspertiisiga. Hagiavalduse kohaselt pidi hageja tasuma asenduslepingu alusel rohkem, kui ta oleks pidanud kostjale 1 maksma töövõtulepingu järgi. Ekspertiis tuvastas, et asendusleping sisaldas osaliselt töid, mis jäid töövõtulepingu raames lõpule viimata. Ekspertiis leidis, et võrreldes töövõtulepinguga seisnes asenduslepingus sisalduvate tööde erinevus selles, et puudus vajadus tööprojekti koostamiseks ja nõutud oli ainult sellesse muudatuste sisse viimine. Samuti puudus vajadus paigaldatava maakaabli hankimiseks, kuna see anti üle tellija poolt. Ekspertiisiga tuvastati lepingute kattuv eesmärk ja kattuvad tööd.
5. Hageja leidis, et vaatamata üle antud dokumentidele ei suutnud ekspert enamikke töid täpselt võrrelda ega hinnaerinevust tuvastada. Ekspertiisi kohaselt olid mitmete tööde erinevused üksnes mahupõhised, mistõttu on võimalik täpselt arvutada nende hinnavahe. Maakaabli jätku- ja otsamuhvide tarnimise maksumus oli kostja 1 hinnapakkumises 150 268,81 eurot 36 tüki eest (ühe muhvi hind on 4174,13 eurot). XXX AS hinnapakkumises on muhvide kogumaksumus 168 600 eurot ning ekspertiisi kohaselt on neid kokku 39 tükki (ühe muhvi hind on 4323,08 eurot). Seega on asenduslepingus muhvide hind tõusnud 3,57% ehk hageja pidi 36 jätku- ja otsamuhvi eest tasuma rohkem 5361,96 eurot. Arvestades aga asjaolu, et hageja oli töövõtulepingu alusel kostjale 1 juba tasunud 4756,75 eurot, kujunes asenduslepinguga jätku- ja otsamuhvide hind kallimaks tervenisti 10 118,71 eurot (5361,96+47556,75).
6. Kiudoptilise sidekaabli tarnimise hinnaks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 10 299,36 eurot. Ekspertiisi kohaselt oli sidekaabli pikkus 3,70 km (ühe km hind on 2783,61 eurot). XXX AS hinnapakkumises on sidekaabli kogumaksumus 14 593 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli seda paigaldada 3,95 km pikkuses (ühe km hind on 3694,43 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on sidekaabli hind tõusnud 32,72% ehk hageja pidi asenduslepingus 3,70 km sidekaabli eest tasuma rohkem 3370,03 eurot.
7. Muhvide ja nende konstruktsioonide paigaldamise maksumuseks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 117 184,95 eurot. Ekspertiisi kohaselt oli paigaldatavate muhvide arv 39 (ühe muhvi paigaldamise hind on 3004,74 eurot). XXX AS hinnapakkumises on muhvide paigaldamise maksumus 346 197 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli neid samuti paigaldada 39 (ühe muhvi paigaldamise hind on 8876,85 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on muhvi paigaldamise hind tõusnud 195,43% ehk hageja pidi asenduslepingus 39 muhvi paigaldamise eest tasuma rohkem 229 014,05 eurot.
8. Kiudoptilise sidekaabli paigaldamise hinnaks oli kostja 1 hinnapakkumise järgi 4729,46 eurot. Ekspertiisi kohaselt tuli sidekaablit paigaldada 3,70 km (ühe km sidekaabli paigaldamise hind on 1278,23 eurot). XXX AS hinnapakkumises on sidekaabli kogumaksumus 10 400 eurot ning ekspertiisi kohaselt tuli seda paigaldada 3,95 km pikkuses (ühe km sidekaabli paigaldamise hind on 2632,91 eurot). Eelnevast selgub, et asenduslepingus on sidekaabli paigaldamise hind tõusnud 105,98% ehk hageja pidi asenduslepingus 3,70 km sidekaabli eest tasuma rohkem 5012,31 eurot.
9. Seega olid lepingutes võrreldavad neli tööd, mille hinnatõus on kokku 247 515,80 eurot. 11 Kuigi ekspertiisi alusel ei ole võimalik tuvastada kogu hagejale tekkinud kahju, esinevad alused selle väljamõistmiseks. Erinevatel põhjustel ei ole kõik lepingutes sisalduvad tööd sellisel kujul vormistatud, et need oleksid võrreldavad ja hinnavahe oleks tuvastatav. Samas ei ole ekspertiis ühegi töö puhul tuvastanud, et need ei sisaldaks n-ö ühisosa ehk et tööd vähemalt osaliselt lepingutes ei kattu. Eelnevast tuleneb, et lepingutes sisalduvad tööd on kattuvad (erinev võib olla üksnes maht, teostamise tehnoloogia või lisatöö), kuid kattuva osa hinnaerinevust ei ole võimalik täpselt välja tuua.
10. Hageja leidis, et kahju väljamõistmine on võimalik ka olukorras, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 alusel. Kahju täpse suuruse peab kindlaks määrama kohus, arvestades võimaliku kahju suurusjärku. Olukorras, kus tellija on sõlminud ajaliselt erinevatel perioodidel kaks samasisulist tehingut, tuleb kahju arvestamisel eelkõige arvesse võtta töövõtulepingu sisuks olevate tööde hinnatõusu. Kui töövõtulepingu alusel jäävad tööd tegemata, võib samade tööde lõpetamiseks sõlmitav uus leping olla eelmisest lepingust kallim, eriti arvestades asjaolu, et uus leping sõlmitakse ajaliselt hiljem ning kahe lepingu sõlmimise vahelisel perioodil üldiselt hinnad tõusevad. Kattuvaid töid analüüsides selgub, et need jagunevad kahte suuremasse gruppi: tööd, mille maksumus koosneb peamiselt tööst (ehk tööjõu rakendamisest), ning tööd, mille maksumus koosneb materjalikulust.

1. Kattuvate tööde maksumus on töövõtulepingus kokku 1 777 037,94 eurot. Tööjõu rakendamisega seotud tööde eest on kostjale 1 juba tasutud 377 136,1 eurot ja kostjale 1 on nende tööde eest tasumata 1 239 333,67 eurot. Kuna jätku- ja otsamuhvide ning sidekaabli tarnimise ja paigaldamise kahju on lepingutes otseselt kindlaks määratav, ei pea kohus nende hinnatõusust tekkinud kahju abstraktselt siseveendumuse alusel hindama. Küll on see aga vältimatu ülejäänud tööde osas. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju ülejäänud tööde osas võimalik hinnata, kui võtta aluseks tööjõukulu hinnatõusu töövõtulepingu ja asenduslepingu vahelisel ajal.
2. Töövõtulepingu aluseks olnud riigihankemenetluses oli kostjal võimalik esitada hinnapakkumine hiljemalt 24.03.2010.a ja XXX AS-l asenduslepingu aluseks olnud riigihankemenetluses 13.01.2012.a, mistõttu tööjõukulu kallinemist tuleb hinnata just selle vahelisel perioodil. Statistikaameti andmetel tõusis perioodil 24.03.2010-13.01.2012 ehitusvaldkonnas tööjõukulud 17,39%. Kuna töövõtulepingus oli tasumata tööjõu rakendamisel põhinevaid töid kokku 1 239 333,67 eurot, siis 17,39% hinnatõusu arvestades oleks hageja pidanud töövõtulepingus märgitud samade tööde eest tasuma rohkem 215 520,13 eurot. Hageja kahju on nii materjalikulu kui ka tööjõukulu kokku arvestades 461 035,23 eurot.
3. Hageja kahju moodustavad ka muud kulud, mida ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata. Eelnevast tuleneb, et hageja on kandnud 247 515,10 eurot kahju, mida on võimalik tuvastada üksikasjalikult ning 215 520,13 eurot kahju, mida on võimalik tuvastada

§ 127lg 6 alusel, tuletades seda ehitushindade üldisest tõusust.

See ei tähenda, et hageja kahju piirdub ülaltoodud kahe summaga. Nimelt on selge, et ühe töövõtja asendamisel teisega tekib paratamatu topelttöö, mille väärtust ei ole võimalik lepinguid võrreldes üheselt tuvastada, kuid mis on märkimisväärne. Nt ei sisalda asendusleping eraldi reana uue töövõtja mobilisatsioonikulusid, asenduslepingu sõlmimisega seotud ühekordseid üldhalduskulusid jms. Isegi kui oletada, et selline eraldi ridadel kajastamata topeltöö moodustab vaid 5% tegemata tööde väärtusest (mis on ilmselt konservatiivne hinnang), tähendab see hagejale juba 69 757,25 eurot lisakahju (1 395 145,09 x 5%). Seega ületab hageja kahju kindlasti hagi põhisummat, milleks on 507 140 eurot. Hageja kahju on ka alternatiivse kahju arvestamise metoodika järgi vähemalt 507 140 eurot. Kuigi ekspertiisi valguses ei saa hageja enda kahju üksnes lepingute alusel arvestada (tööde võrdlemise raskuste tõttu), siis alternatiivse kahju arvestamise metoodika (võrreldavate tööde 12 hinnaerinevuse tööde statistilise hinnatõusu arvestades ning muid kulusid arvestades) järgi on hageja kahju vähemalt 507 140 eurot. Mõlema metoodika tulemusel praktiliselt sama kahju summa leidmine kinnitab, et hageja kahju ongi vähemalt nimetatud summa.

1. Lõplikes seisukohtades 10.01.2014.a leidis hageja, et kostja väite seoses töövõtulepingu ja asenduslepingu kattuvusega tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja on nõustunud, et tööde täielik samastamine ei ole võimalik. Samas on kostja asunud väitma, et asenduslepingu pikem periood ja suurem hind viitavad sellele, et hageja oleks pidanud pikendama ka töövõtulepingu tähtaega ja nõustuma selle hinna suurendamisega. Need kostja väited on ekslikud.
2. Esiteks ei tõenda asenduslepingu pikem tähtaeg, et kostjal oli õigus nõuda töövõtulepingu tähtaja pikendamist. Nagu hageja selgitas varasemas menetluses, saatis hageja kostjale 08.09.2011.a kirja, milles tegigi ettepaneku töövõtulepingu tähtaja pikendamiseks, kuid kostja sellega ei nõustunud, soovides lisatasu. Seega ei saa öelda, et hageja taganemise töövõtulepingust põhjustas lepingu tähtaja põhjendamatu pikendamata jätmine. Lisaks on asenduslepingu pikem tähtaeg tingitud tööde mahu suurenemisest ja meetodite muutmisest, millele ekspert ja kostja ise viitavad. Asenduslepingu suurem hind ei tõenda, et kostjal oli õigus nõuda töövõtulepingu hinna suurendamist. Asendusleping sisaldas lisatöid ning mõningaid kattuvaid töid tuli teostada kallimate meetoditega. Asenduslepingu sõlmimise ajaks oli ka identsete tööde hind tõusnud. KOSTJATE VASTUVÄITED
3. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Hageja korraldas riigihankemenetluse, kuhu kostja 1 esitas pakkumuse. Riigihankemenetluse nr 117220 tingimused, sh sõlmitava töövõtulepingu tingimused, olid hageja poolt koostatud ja ette määratud. Töö esemeks olid XXX maa-aluste kaabelliinide rekonstrueerimine. Sõlmitud töövõtuleping oli tüüptingimustega leping, sest kostja 1 ei saanud tingimusi sisuliselt mõjutada.
4. Hageja oli lepingus ette määranud ka tööde teostamise tähtajad, sh vahetähtajad. Hageja esitas tööde aluseks olevad ehitusload, sh kaablitööde ehitusload. Selliselt kehtis pakkumuse esitamisel ja töövõtulepingu sõlmimisel eeldus, et töövõtjal on takistamatu võimalus lepingujärgsete kaablitööde teostamiseks.
5. Pärast lepingu sõlmimist väljastas Tallinna linn 25.10.2010.a ehitusload nr 46237 ja nr 46328 samale töömaale „Kultuurikilomeetri“ rajamiseks. Seega nähti samal töömaal ette Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ühe sõlmobjekti, „Kulutuurikilomeetri“ ehitamine. Ehitusluba sätestas tingimuse, mille kohaselt tuli „Kultuurikilomeetri“ ehitamine teha hagejaga kooskõlastatult. Antud tingimuse aga tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma 08.11.2011 otsusega kehtetuks. Hageja ei avaldanud seda kostjale ning hoidis töövõtjat jätkuvalt teadmises, et tööd alluvad hageja kooskõlastustingimustele.
6. Hagejale oli juba
7. aastal teada, et „Kultuurikilomeetri“ osas antud kooskõlastusnõuded tunnistati 2010.a novembris kehtetuks ning et „Kultuurikilomeeter“ ehitatakse välja ja antakse käiku viisil, mis välistab kaablitööde teostamise vastavalt töövõtulepingule. Seda on hageja juhatuse liige kirjalikult väljendanud oma 07.12.2010.a kirjas Tallinna linnale. Lisaks kostja teavitamata jätmisele ei võtnud hageja tarvitusele mistahes seadusjärgseid õiguskaitsevahendeid, et ära hoida kaablitööde teostamise lepingujärgne võimatuks muutumine. Hageja ei vaidlustanud kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist vaide- ega kohtumenetluses. Hageja piirdus linnale märgukirja tegemisega 07.12.2012.a, kus teatas, et Tallinna linna tegevuse tõttu ei ole enam võimalik kaablitööde teostamine ja hoiatas, et võib kaaluda kahjunõude esitamist. 13
8. Hageja tõttu muutus kostja 1 jaoks võimatuks kaablitööde teostamine töövõtulepingus sätestatud tingimustel ja vastavalt

§ 101lõikele 3 ei või hageja kasutada kostjate suhtes õiguskaitsevahendeid.

Seoses Kultuuripealinn 2011 programmiga ei lubanud linn kostjal 1 mistahes kaablitöid teostada kuni 2011.a lõpuni. Vastava keeldumise esitas linn nii kostja 1 kaevetööde taotlusele kui 13.05.2011.a kirjas. Kaablitööde teostamine „Kultuurikilomeetril“ oleks kostja 1 poolt olnud võimalik üksnes õigusvastaselt ja tsiviilühiskonnas lubamatul viisil. 71. Kostja 1 taotles hagejalt lepingujärgsete tähtaegade muutmist, mida hageja aktsepteeris. Kui oli ilmnenud, et linn ei võimalda „Kultuurikilomeetril“ kaablitöid teostada kuni 2011 lõppemiseni, esitas kostja 1 hagejale taotluse töövõtulepingu tähtaja ja maksumuse korrigeerimiseks

§ 97alusel.

Pooled alustasid läbirääkimisi ja hageja kinnitas 08.09.2011.a kirjaga, et peab tähtaegade pikendamist põhjendatuks.

1. 11.10.2011.a esitas kostja 1 päringu, kas hageja soov läbirääkimiste pidamiseks on jätkuv. Kostja 1 vastas sellele 12.10.2012.a, et soovib jätkuvalt küsimuse lahendamisest läbirääkimiste teel. 20.10.2011.a esitas hageja üllatuslikult ja pahausklikult taganemisavalduse, kus taganes lepingust tööde tähtaegade ületamise põhjendusega. 02.01.2012.a kirjaga teatas hageja, et nõuab kostjalt 1 tööde vahetähtaegade ületamise eest leppetrahvi 82 413,55 eurot ja lepingust taganemise leppetrahvi 136 503,28 eurot. Vastav hageja nõudekiri vt hagi lisa
3. Hagiavalduses toodud nõudeid pidasid kostjad alusetuteks tulenevalt

§ 101lõikest 3.

Hageja rikkus jämedalt

§ 23

lõikest 2 tulenevat koostöökohustust, mille kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Hageja nõuded on alusetud ka

§ 108

järgi, sest Tallinn linn väljastas ehitusloa kaabelliinidega samale töömaale teise ehitise rajamiseks ning seoses Euroopa Kultuuripealinn 2011 üritustega välistati seal kaablitööde teostamine 2011.aasta lõpuni. 74. Olukorras, kus lepingujärgsete kaablitööde teostamine oli mõistuspäraselt võimatu „Kultuurikilomeetriga“ seonduvalt, ei ole hagejal

§ 108

lg 2 p 1 tulenevalt õiguslikku alust täitmist nõuda ning mittetäitmise ega tähtaegade rikkumisele tuginedes lepingust taganeda ja leppetrahve määrata. Kostja 1 teostas korrektselt ja tähtaegselt kõik tööd, mis olid võimalikud enne kaablitööde teostamist.

1. Hageja nõuded on alusetud töövõtulepingu punkti 10.
2. tõttu, mille järgi ei vastuta pool oma kohustuste rikkumise eest, kui ta rikkus kohustust takistava asjaolu tõttu, mida ta ei suutnud mõjutada, ja kui sellise takistava asjaolu arvessevõtmist lepingu sõlmimise ajal või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist ei saanud temalt mõistlikult oodata. Kostja 1 lähtus ja pidi lähtuma hageja koostatud hankedokumentatsioonist, milles ei olnud sõnagi vajadusest arvestada tööde teostamisel “Kultuurikilomeetri“ töödega, rääkimata sellest, et „Kultuurikilomeeter“ võib välistada kaablitööde teostamise kogu 2011.a vältel. Lepingu sõlmimisel ei olnud kostjale 1 ette teada ega ette nähtav, et töömaale rajatakse hoopis „Kultuurikilomeeter“. Kostjal 1 puudus mõistlik võimalus esinenud täitmise takistust ületada, sest hageja jättis kostja teavitamata ega vaidlustanud kooskõlastusnõude tühistamist.
3. Hageja nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega

§ 6alusel.

Hageja tegevus (oluliste asjaolude mitteavaldamine, seadusjärgsete kaitsevahendite mittekasutamine) ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Asjaoludel, kus töödega hilinemine on põhjustatud hagejast endast tulenevalt, ei ole lepingust taganemine tööde tähtaja rikkumisele tuginedes kooskõlas ega vastuvõetav

§ 6hea usu põhimõttega.

Samuti nõustus hageja tööde tähtaegade pikendamisega ning pooltevahelised läbirääkimised jätkusid lepingu maksumuse muutmise 14 küsimuses. Selline taganemine on pahas usus ja hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ning ei saa olla kehtiv. 77. Hageja taganemisavaldus (ja tagajärjena muud nõuded) ei ole lisaks eeltoodud asjaoludele kehtiv ja õiguspärane

§ 118

lg 1 tulenevalt, mille kohaselt kaotab õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast olulisest lepingurikkumisest teada saamist. Hageja tõi taganemise alusena kostja 1 poolt II etapi tööde üleandmisega hilinemise enam kui 30 päeva. Hageja avaldas juba ligemale aasta varem 07.12.2010.a kirjas Tallinna linnale teadmist ja arusaama, et seoses „Kultuurikilomeetri“ rajamisega hageja kooskõlastustingimusi arvestamata muutub võimatuks kaabelliinide teostamine kostjaga 1 sõlmitud lepingu kohaselt. Hagejale oli hiljemalt 2011.a kevadel teada, et kaablitöödega alustamine ei ole võimalik enne 2011.a detsembrit. Hageja ei esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul ja tagamine oli hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. 78. Lepingu lõpetamiseks töövõtja rikkumisele tuginedes puudus põhjus ja nii faktiline kui õiguslik õigustus. Hageja 20.10.2011.a taganemisavaldust tuleb käsitleda üksnes tahteavaldusena lepingu lõpetamiseks vastavalt punktile 12.3.3, mille kohaselt võib tellija igal ajal mistahes põhjusel lepingu lõpetada. 79. Hageja leppetrahvi nõuded on alusetud tulenevalt

§-st 159 ja lepingu punktist 3.9. Hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Lepingu punkti 3.7.2 kohaselt oli tööde II etapi tähtaeg 19.08.2011.a, kuid hageja esitas II etapi tähtaja rikkumisele tugineva leppetrahvinõude 82 413,55 eurot esmakordselt 03.01.2012.a ehk 137 päeva pärast II etapi tähtaja rikkumisest teada saamist. Asjaolu, et töövõtjal on objektiivselt võimatu II etapi töid 19.08.2011.a teostada ja nende teostamine on võimalik alles pärast Tallinn 2011 kultuuriaasta sündmuste lõppemist, oli hagejale teada juba oluliselt enne 19.08.2011.a. Tulenevalt

§ 159lõikest 2 minetas hageja lepingu p 3.9 järgse leppetrahvi nõudeõiguse.

Hageja esitas taganemisavalduse 20.10.2011.a, taganemise leppetrahvinõude aga 2,5 kuud hiljem ehk 03.01.2012.a.

1. Isegi juhul, kui hageja leppetrahvinõuded ei oleks välistatud eelnimetatud põhjustel, puudub hagejal leppetrahvi 136 503,28 euro nõudeõigus tulenevalt lepingu p 3.9 seatud nõuete rikkumisest. Lepingu p 3.9 kohaselt peab tellija oma kavatsusest leping lõpetada tööde üleandmisega viivitamise tõttu töövõtjat eelnevalt teavitama, andes töö tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja. Hageja ei andnud täiendavat tähtaega. Hageja viivisenõue on alusetu lepingu punkti 3.8 alusel, sest lepingu p 3.8 välistab otsesõnu leppetrahvidelt viiviste arvestuse.
2. 21.02.2013.a seisukohtades leidsid kostjad, et maakaabelliinide tööde tegemist lubavad ehitusload nr 43172, 43173 ja 43174 olid hangitud hageja poolt ning need olid hageja ja kostja 1 vahelise töövõtulepingu osaks. Seega lähtusid nii hageja kui kostja 1 töövõtulepingu sõlmimisel eeldusest, et kaabelliinide tööde teostamiseks ei ole takistusi ning tööd saavad takistusteta toimuda vastavalt linna poolt 2010.a aprillis väljastatud ehituslubadele. Seda on hageja muuhulgas esile toonud oma 29.10.2010.a kooskõlastustingimuses. Kuna hageja varjas ehitusloa kooskõlastustingimuse kehtetuks tunnistamist kostja 1 ees, ei võimaldanud ta kostjal 1 meetmeid tarvitusele võtta. Kostja 1 oli teadmises, et kooskõlastusnõue kehtib.
3. Põhjendamatu on hageja väide, et ta ei pidanudki kostjale 1 kooskõlastustingimuste kehtetuks tunnistamise osas midagi avaldama. Hageja enda 07.12.2010.a kirjas Tallinna linnale on kinnitatud, et linna sellise tegevusega muutus võimatuks kaablitööde ja kaabliliinide projekti realiseerimise kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingus sätestatud tähtaegadel. Asjaolud, mis 15 takistavad või muudavad võimatuks tööde tähtaegse teostamise on olemusliku tähtsusega ning nendest tellija poolt teavitamata jätmine on vastuolus hea usu põhimõttega, mõistlikkuse põhimõttega ja kujutavad endast koostöökohustuse rikkumist.
4. Ainetu on hageja väide, et „Kultuurkilomeetri“ ehitusluba ja selle andmed olid avalikult kättesaadavad. Ehitisregistri väljavõttest 21.02.2013.a seisuga nähtub, et seal on ka praegusel ajal avaldatud ehitusload nr 46237 ja 46238, mille kohaselt alluvad tööd hageja kooskõlastusele. Ehitisregistrist ei nähtu, et vastav kooskõlastusnõue oleks 08.11.2010.a kehtetuks tunnistatud. Kostja 1 sai kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest teada alles 2011.aasta suvel Tallinna Kommunaalameti 03.08.2011.a kirjast.
5. Hageja suured leppetrahvinõuded katavad juba täielikult hageja võimaliku kahju, mistõttu on kahjunõue igal juhul põhjendamatu

§ 161lg 2 alusel.

Kui kohus tuvastab, et hagejal eksisteerib sissenõutav kahjunõue, paluvad kostjad vähendada kahjuhüvitist

§ 139alusel, sest kahju tekkis Tallinna linnast ja hagejast tulenevatel asjaoludel.

Kostja 1 oli valmis kaablitöid teostama alates 2011.a detsembrist, kui saabub linna poolt kaevetööde lubamise eeldus. Kostja 1 avaldas selget tahet tööde teostamiseks ning lepingusuhte jätkumiseks oma 12.10.2011.a kirjas, kuid lepingusuhte jätkamise asemel hageja taganes lepingust. Enne taganemist oli hageja juba nõustunud, et tööde tähtajad pikenevad.

1. Isegi juhul, kui hagejale on kahju tekkinud, on see põhjustatud hageja enda poolt. Kui kohus tuvastab, et hagejal eksisteerib sissenõutav kahjunõue, paluvad kostjad vähendada kahjuhüvitist § 140 alusel. Arvestada tuleb hageja rolli lepingu rikkumise ja väidetava kahju tekkimises, samuti asjaolu, et tööde tähtaegne teostamine oli võimatu töövõtjast mittetulenevatel põhjustel ja kostja 1 kandis seoses projekti edasilükkumisega ise suuri kulusid.
2. Lepingust taganemisega kaotas hageja põhikohustuse (tööde teostamine) täitmise nõude ja seega õiguse nõuda selle rikkumise eest lepingu punkt 3.8 alusel leppetrahvi summas 82 413 eurot. Vaidlust ei ole, et tööd etapi I (31.10.2010) teostas kostja 1 tähtaegselt. Leppetrahvinõude tööde vahetähtaja (19.08.2011) rikkumise eest esitas hageja alles 2,5 kuud hiljem ehk 03.jaanuaril 2012.a, kusjuures nõudekiri kandis varasemat dateeringut 02.01.2012.a.
3. Juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal eksisteerivad sissenõutavad leppetrahvinõuded kostjate vastu, taotlevad kostjad leppetrahvinõuete vähendamist mõistliku suuruseni

§ 162alusel.

Töövõtuleping sõlmiti riigihankemenetluse teel ning oli seega tüüptingimustega leping. Nii tööde tähtajad kui tähtaegade rikkumise eest kohaldatavad leppetrahvid olid hageja poolt ette antud ning kostja 1 ei saanud neid läbi rääkida. Hageja nõutav leppetrahv 218 916,83 eurot (82 413 + 136 503,28) on asjaolusid ja lepingupoolte õigustatud huvisid arvestades kostjatele ebamõistlikult koormav ja ebamõistlikult suur.

1. 26.02.2013.a seisukohtades kostjad rõhutasid, et kui ka kostja 1 oleks kaevelubade mitteväljastamise 2011.a kevadel koheselt halduskohtus vaidlustanud, oleksid tööde lepingujärgsed tähtajad (etapp II: 19.08.0211, etapp III: 28.10.2011, lõpptähtaeg 30.11.2011) saabunud veel enne, kui kohtus oleks kaebus otsusega lahendatud. Igal juhul ei oleks kostjal 1 olnud võimalik kohtusse kaebuse esitamisel töid teostada lepingus sätestatud tähtaegade jooksul ega tähtpäevadeks. Vastavalt Justiitsministeeriumi ametlikule statistikale oli 2011.aastal Tallinn Halduskohtus halduskaebuste lahendamise keskmine kiirus 167 päeva ehk ligemale 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohtus oli halduskaebuste lahendamise keskmine kiirus 188 päeva ehk üle 6 kuu. Seega ei oleks kohtuotsuseni jõutud varem kui 2011.a sügisel ja veelgi hiljem (eriti kui arvestada vahepealset suveperioodi, mil kohtud traditsionaalselt puhkavad). 16
2. 27.02.2013.a menetlusdokumendis kordasid kostjad varasemaid seisukohti. Lepingu punkti 10.1 järgi oli kostja 1 lepingu rikkumine ehk tööde mittetähtaegne valmimine vabandatav, sest rikkumine toimus takistava asjaolu tõttu, mida töövõtja ei saanud mõjutada, töövõtjalt ei saanud mõistlikult oodata takistava asjaolu arvestamist lepingu sõlmimisel ning töövõtjalt ei saanud mõistlikult oodata takistavast asjaolust ülesaamist. Kostja 1 lepingu rikkumine seisnes töövõtulepingu punktis 3.7 sätestatud töö vahetähtaja rikkumises. Asjaolu, et linn rajas samale töömaale „Kultuurikilomeetri“ ega lubanud kuni TALLINN 2011 kultuuriaasta lõpuni töid teostada, ei tulene vähimalgi määral kostjast
3. Hageja ei näinud riigihanke tingimustes ette, et töövõtjal tuleks arvestada „Kultuurikilomeetri“ rajamisega. Kostjal 1 kaablitööde tegemise võimatus ei tulenenud taotluse mittevastavusest või esitatud andmete ebaõigsusest, vaid avaliku võimu ootamatust tegevusest. Sellisest takistused ei saanud olla ettenähtavad ja kostja 1 vastutada.
4. Tallinna linn keeldus 30.03.2011.a „Kultuurikilomeetril“ kaabelliinitööde lubamisest ja sinna kaevelubade väljastamisest kuni TALLINN 2011 kultuuriaasta programmi lõppemise ehk kuni 2011.detsembrini. Linn jäi samale seisukohale vaatamata kostja 1 korduvatele taotlustele ja pöördumistele, mis nähtub Tallinna Kommunaalameti 13.05.2011.a vastusest ja 10.08.2011.a vastusest. „Kultuurikilomeetrist“ tehti
5. aastal TALLINN 2011 rahvusvahelise kultuuriprogrammi oluline atraktsioon, mida tõendavad ajakirjanduses 2011.a juunis ilmunud artikkel „Kultuuripealinn Tallinn kolis oma kavaga mere äärde“ ning Tallinna linna 10.08.2011.a vastus kostjale 1, kus linn põhjendas kaablitööde mittelubamist jätkuvalt kultuuripealinna sündmustega, sh laste jalgrattaparaadiga (05.06.2011), Tallinna merepäevadega (14-17.juuli), Muinastulede ööga (27.08.2011) ja Tallinna maratoniga (11.9.2011). Välisajakirjanduses ilmus
6. juunis artikkel „Culture Cilometer kicks off summer events“. Avalikkuse hinnang „Kultuurikilomeetrile“ oli positiivne.
7. Hageja kahjunõue on ebaselge ja tõendamata. Kahjunõude arvestus on arusaamatu. Hageja viitab asendustehinguga AS-ga XXX 29.02.2012.a sõlmitud lepingule. Selleks, et rääkida asendustehingust, peaks olema tõendatud, et tegemist on täpselt sama töö tellimisega. Hageja on ise välja toonud, et asendustehing sisaldab olulises mahus töid, mida algne töövõtuleping ette ei näinud (hageja väitel on selliseid töid summas 479 501 eurot). Ainuüksi asjaolu, et hageja kasutas lepingu tekstina sama tüüptingimustega töövõtulepingut, ei tähenda, et tegemist oleks asendustehinguga. Lepingute objektid on erinevad (kostjaga sõlmitud lepingu puhul oli lepingu esemeks „kaabelliinide rekonstrueerimine“, XXXAS-ga sõlmitud lepingu esemeks „kaabelliinide parandamine“).
8. Põhjendamatu on, miks hageja arvab, et ta tehtud tööde või talle üleantud materjalide ja seadmete eest tasuma ei peaks ning miks käsitleb kostjale 1 tasutud summasid oma kahjuks. Hageja ei ole õiguslikku alust nõuda kostjalt 1 tasuta kaupu, töid või teenuseid.
9. Hageja ja kostja 1 vahel riigihanke nr 117220 teel sõlmitud töövõtuleping nr PV-PRO-1010712 on tüüptingimustega leping

§ 35tähenduses.

Hageja poolt oli hankes ette antud ja ette kirjutatud kogu lepingu tekst. Töövõtulepingu punktid 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 on vastavalt

§-le 42 lg 1 ja lg 2 tühised osas, mis näevad ette töövõtja täisvastutuse ja ranged leppetrahvid lepingurikkumise (hilinemise) eest, mille põhjustas avaliku võimu mittekohane tegevus/tegevusetus, sh töövõtjale kaeveloa mitteväljastamine. Töövõtjat ei saa lugeda vastutavaks ega panna vastutama avaliku võimu tegevuse või tegevusetuse eest, kui töövõtja on täitnud kohaselt kõik õigusaktides sätestatud nõuded. Kaeveloa, kasutusloa vm õigusaktides nõutud loa mittesaavutamisest tingitud lepingu rikkumise eest saab töövõtja vastutada juhul, kui loa andmisest keeldumine või selle väljastamise viibimise põhjuseks oli töövõtja esitatud andmete ebaõigsus või taotluse või alusdokumentide mittevastavus õigusaktide nõuetele. 17

1. Kohtu 27.02.2013.a istungil kostjad märkisid, et kostja 1 lepingutingimusi muuta ei soovinud, sest teadis, et see on võimatu. Kostjad nõustusid, et „Kultuurikilomeetri“ ehitusloasse tuli nõue kooskõlastada tööd hagejaga pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Samuti nõustusid kostjad sellega, et kostja 1 soovis koos lepingu tähtaja muutmisega korrigeerida lepingu maksumust. Tallinna linn esitas nõude, et kui „Kultuurikilomeeter“ üles kaevata, tuleb see taastada ning taastamise maksumuse võrra suurenes lepingu tasu. Samas soovis kostja 1 muuta ka teisi lepingu summasid. Kostjad nõustusid, et lepingu punktist 6.
2. tulenes kostjale 1 vastutus avaliku võimu tegevuse eest. „Kultuurikilomeetri“ ehitusloa olemasolu ja sellel kooskõlastusnõude avaldas kostjale 1 hageja. „Kultuurikilomeetri“ ehitamisest sai kostja 1 teada 2010.a sügisel ning ilmselt käis see küsimus ka meediast läbi.
3. 25.03.2013.a menetlusdokumendis leidsid kostjad, et ainuüksi lepingu täitmisega seotud faktilistest asjaoludest koosmõjus õigusliku regulatsiooniga nähtuvad hageja enda poolt toimepandud rikkumised ja hagi nõuete alusetus. Hageja oli juba hiljemalt 07.12.
4. a teadlik, et hageja kooskõlastusõigus nn Kultuurikilomeetri ehitusloas nr 46237 on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.11.
5. a otsusega kehtetuks tunnistatud. Otsusest täpne teadasaamise aeg ei oluline, sest hiljemalt 07.12.
6. a oli hageja igal juhul teadlik, et lepingu täitmiseks vajalik töömaa on hõivatud tulenevalt hageja märgukirjast. Samas märgukirjas on hageja väitnud, et lepingu täitmine kostja 1 poolt ei ole enam võimalik. Hageja väitis, et esitab kahju nõude linnale. Linna teatas hagejale 07.01.2011.a, et „Kultuurikilomeetri“ rajamise peatamine ei ole võimalik.
7. Seega nägi hageja endale tekkivat kahju ja lepingu tähtaegade rikkumist ette, kuid millegipärast otsustas oma õigusi ja huve mitte kaitsta, jättes linna tegevuse vaidlustamata. Hageja saatis Tallinna linnale ainult 07.12.2012.a märgukirja. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et otsusega ehitusloa kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisega riivati oluliselt hageja subjektiivseid õigusi ning hagejal oli kaebeõigus otsuse vaidlustamiseks. Hageja mõistis selgelt juba
8. a detsembri alguses, et tema õigusi ja huve on oluliselt riivatud ja lepingu tähtaegade järgimine ei ole enam võimalik. On tõenäoline, et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamine oleks hageja jaoks olnud pigem perspektiivne ja kahju oleks saanud vältida.
9. Hageja käitus pahauskselt, kui ta seda kostjale 1 ei avaldanud. Hageja lasi kostjal 1 lepingu I etapi raames projekteerimistöid edasi teha teadmisega, et töömaa, kus pidi teostatama järgnevate etappide töid, on endiselt täielikult hageja kontrolli all ja lepingu täitmine väljaspool kahtlust. Üllatuslikult esitas hageja kahjunõude kostjate, mitte linna vastu.
10. Kostja 1 ei oleks saanud
11. a novembris-detsembris linna tegevust ja otsust vaidlustada, sest otseselt riivatud olid hageja õigused. Populaarkaebuse esitamise võimalust kostjal 1 ei olnud. Kui hageja oleks heauskselt käitunud ning kostjat 1 tegelikest asjaoludest teavitanud, oleks saanud kostja 1 kasutada mistahes õiguskaitsevahendeid lepingu ja hageja suhtes.
12. Kostjal 1 puudus kaebeõigus kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks. Isegi, kui kostja 1 oleks saanud sellise kaebuse esitada, oleks kaebus olnud perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks olnud välistatud. Samuti oleks kohtumenetlus kestnud nii kaua, et lepingu tähtaegade järgimine oleks igal juhul olnud võimatu. Seega oli vastav takistus kostja 1 jaoks ületamatu.
13. Tallinna linn ei selgitanud kostjale 1, mis sai hageja kooskõlastusõigusest, samuti ei selgitanud seda hageja. Kostja sai alles vastusena järgmisele päringule 03.08.
14. a Tallinna Kommunaalameti kirjast teada, et LPA on juba 08.11.
15. a kooskõlastusõiguse kehtetuks 18 tunnistanud. Kostja 1 võttis pärast kaeveloa väljastamisest keeldumisest teadasaamist vastavalt

§-le 102 koheselt ühendust hagejaga ning teavitas hagejat tekkinud probleemist ja edastas hagejale ka linna keeldumise. Kostja 1 rõhutas, et tal puuduvad õiguslikud võimalused kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks. Kostja 1 märkis, et: „Töövõtja ei saanud ega osanud ette näha, et võib tekkida olukord, kus Tallinna Linnavalitsuse poolt ehitatava „Kultuurikilomeetri“ ehitamiseks väljastatud ehitusloas sätestatud eritingimustega, mis olid Tellija poolt esitatud, ei arvestata.“ Hageja ei osutanud kostjale 1 mingit abi ega edastanud informatsiooni.

1. Kostjal 1 puudus kaebeõigus kaeveloa andmisest keeldumise vaidlustamiseks. Vaidlusalusel ajal kehtinud Tallinna Linna kaevetööde eeskirja (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 02.09.
2. a määrusega nr 32) § 2 lg 1 p 8 sätestab, et kaevetööst huvitatud juriidiline või füüsiline isik on „tellija“. Antud asjas puudub vaidlus, et kaeveloa taotluse puhul oli tellijaks hageja (see nähtub kaeveloa taotlusest ning sellega on hageja nõustunud). Kaeveluba väljastatakse konkreetse projekti raames ehk kaeveloa väljastamise eelduseks on ehitusloa olemasolu. Kaeveloa eelduseks olid hagejale väljastatud ehitusload nr 43172-43174 ning Harju Maavanema poolt 15.07.
3. a korraldusega nr 1217-k hageja kasuks seatud kasutusõigus trassialusele maale. Seega, hageja oli isik, kellele tulenesid õigused projekti läbiviimiseks. Kaebeõigus kuulus hagejale ja seda ei oleks saanud lepinguga üle anda.
4. Asjaolu, et kaeveloa taotluse sai esitada tööde tegija, ei tähenda, et kõik kaevetöödega seotud õigused läheksid tellijalt automaatselt üle kaevajale. Eeskirja § 2 lg 1 p-st 8 nähtub selgelt, et tellija (mitte kaevaja) on kaevetööst huvitatud isik. Volituse esitada kaeveloa taotlus hageja kui tellija ees andis kostjale 1 lepingu punkt 5.
5. Tegemist oli käsundilaadse olukorraga. Käsundivolituse ulatus lõppeb lubade hankimise juures. Kui esines konkreetne takistus, siis ei olnud kostjal 1 pädevust.
6. Isegi siis, kui kostjal 1 oleks olnud kaebeõigus kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks, ei oleks kohtulik vaidlustamine olnud tulemuslik. Kaeveloa väljaandmine on linna diskretsiooniotsus ning vaidlusalusel perioodil leidis kohalik omavalitsus, et avalik huvi „Kultuurikilomeetri“ ja kogu „Kultuuriaasta 2011“ programmi vastu kaalus igal juhul üles poolte huvi töömaal. Eeskirja § 3 lg-st 2 tuleneb linnale õigus reguleerida kaevetööde aega ning vastupidiselt hageja väidetule ei ole § 3 lg-s 2 nimetatud õigus piiratud lg-s 1 märgitud tööde järjekorraga. Eeskirja § 11 lg 1 p 2 kohaselt võib linn muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- või heakorratöödest. Tugevamat argumenti kui ülekaalukas avalik huvi on kaevetööde aja reguleerimise osas raske leida. Ka antud juhul ei keeldunud linn tegelikult kaeveloa väljastamisest lõplikult, vaid märkis, et kaevetööde tegemine soovitud ajal ei ole võimalik. Seega reguleeriti kaevetööde aega.
7. Kohtulik kontroll diskretsiooniotsuste üle on piiratud. Kui kohaliku omavalitsuse kaalutlused on asjakohased, siis ei saa halduskohus sundida kohalikku omavalitsust võtma vastu teistsugust otsust. Kuna kaebus oleks olnud perspektiivitu, siis ei oleks halduskohus kohaldanud esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks sisuliselt pidanud tähendama anda välja kaeveluba, millest tulenevalt oleks halduskohus pidanud esialgse õiguskaitse raames otsustama ära vaidluse põhisisu. See on lubatav vaid erandjuhtudel ning antud juhul ei esinenud lubatud erandeid. Lisaks peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel alati kaaluma avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi. Kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidluses oleks kohtuotsus jõustunud igal juhul alles siis, kui lepingu tähtajad olid juba möödunud.
8. Seega ei oleks vaidlustamine lepingu tähtaegade osas midagi andnud ning rikkumine oleks igal juhul toimunud. Lepingu rikkumine tähtaegade osas oli paratamatu juba sellest hetkest, kui 19 hageja otsustas
9. a novembris-detsembris otsust mitte vaidlustada. Ainuke efektiivne võimalus lepingu täitmist tagada oli hagejal ning siis, kui ilmnes otsuse tühistamine. Kostjad ei vastuta ega saa vastutada hageja ja linna käitumise tulemusena tekkinud viivituse ning kahju eest. Kui Hageja oleks oma õigusi õigeaegselt kaitsnud, ei oleks probleemi kunagi tekkinud ja probleemi ei oleks tekkinud kaeveloa väljastamisel.
10. Hageja on kaotanud õiguse tugineda kostjate poolt lepingu rikkumisele, kuivõrd rikkumise põhjustas hageja enda tegu. Hageja tegevusetuse tõttu tekkis olukord, kus kostjal 1 ei olnud võimalik lepingut nõuetekohaselt täita. Hageja nägi kostja 1 poolt lepingu tähtaegade paratamatut rikkumist ning kahju tekkimist peaaegu aasta aega ette, kuid ei võtnud kasutusele mistahes meetmeid, et lepingu tähtaegade rikkumist ja kahju vältida.

§ 101

lg 3 kehtestab antud tsiviilasja menetluses sobiva olulise piirangu hageja poolt õiguskaitsevahendite kasutamisele. Hea usu põhimõttest tuleneb hagejale keeld kuritarvitada lepingust tulenevaid õigusi. Seega on kõik hagis esitatud nõuded alusetud, kuna hageja on vastavad nõudeõigused

§ 101lg 3 alusel kaotanud.

107.

§ 23

lg 2 sätestab imperatiivsena, et hageja oleks pidanud tegema kostjaga 1 koostööd ulatuses, mis oli kostjale vajalik tema lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja sisuliselt takistas oma tegevusetusega lepingu eesmärgi saavutamist ning ootas endale selgelt ettenähtava kahju ja kostja I poolt lepingurikkumise reaalset tekkimist, jagamata vastavat infot kostjaga

1. Hageja oleks pidanud tegema kostjaga 1 igakülgset koostööd, et taastada kontroll töömaa üle, mis võimaldanuks saada kaeveloa. Lepingu rikkumine on vabandatav lepingu punkti 10.1 järgi, mistõttu kostjad rikkumise eest ei vastuta.
2. Lepingu sõlmimisel oli pooltele, st ka kostjale 1, selge, et lepingu täitmisel ei teki mingeid takistusi, sest hagejale olid töömaale väljastatud ehitusload ning kasutusõigus. Isegi pärast „Kultuurikilomeetri“ ehituslubade väljastamist ei saanud kostjad ega hageja ette takistust lepingu täitmisele, sest kooskõlastusnõude tõttu oli töömaal toimuv endiselt hageja kontrolli all. Alles pärast kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist 08.11.2010.a ning hageja poolt selle mittevaidlustamist muutus lepingu täitmine võimatuks, kuid kostja 1 sai sellest teada alles 03.08.
3. a. Kostjad ei saanud teha midagi efektiivset selleks, et lepingut tähtaegade osas kohaselt täita. Kostjad ei vastuta ega saagi vastutada avaliku võimu tegevuse ning Kultuuriaastaga 2011 seotud poliitiliste otsuste eest.
4. Kostjatel ei olnud võimalik lepingus sätestatud ajagraafikust kinni pidada.

§ 108

lg 2 p 1 tähenduses ei olnud hageja õigustatud kostjatelt kohustuse täitmist nõudma, sest lepingu täitmine oli võimatu. Hageja on ise märgukirjas linnale selgesõnaliselt märkinud, et kostjal 1 ei ole võimalik lepingut täita. 110. Hagi rahuldamine on välistatud tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.

§-st 6 ja TsÜS § 138 lõikest 1 tuleneb vajadus toimida õiguste teostamisel heas usus. Hageja ei avaldanud kostjale 1 olulist infot ega võimaldanud kostjale 1 meetmete tarvitusele võtmist. Hageja väitis, et ta ei pidanudki kostjale 1 „Kultuurikilomeetri“ ja kooskõlastustingimuse kehtetuks tunnistamise osas midagi avaldama. Samal ajal nähtub hageja märgukirjast, et hageja mõistis väga hästi linna tegevuse kahjulikke tagajärgi lepingu täitmisele. Asjaolud, mis takistavad või muudavad töövõtjal võimatuks tööde tähtaegse teostamise, on olemusliku tähtsusega ning nendest tellija poolt teavitamata jätmine on igal juhul vastuolus hea usu põhimõttega, mõistlikkuse põhimõttega ja kujutavad endast koostöökohustuse olulist rikkumist. Hageja käitus seega vastuolus hea usu põhimõttega. Ehitusregistrist ei nähtu kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist ja kostjad ei saanud seda informatsiooni ise avalikest allikatest hankida. 20 111. Kostjatelt vastavate rahasummade väljanõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne, sest kostjad ei vastuta vähimalgi määral tekkinud lepingurikkumise ega kahju eest. Kostjad palusid kohtul kasutada

§ 6

lg-st 2 tulenevat diskretsiooni ja kohtulikku kujundusõigust ning hinnata õiglaselt kostjatele tekkida võivaid tagajärgi. Kostjad leiavad

§ 6

lg-le 2 tuginedes, et antud juhul tuleb jätta lepingust tulenevad hageja väidetavad nõudeõigused täies ulatuses kohaldamata, sest nende kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja käitumine kogu lepingu täitmise ei ole

§ 7lg 1 tähenduses mõistlik.

1. Alternatiivselt leidsid kostjad, et hageja ei teinud lepingust taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Hageja avaldas juba 07.12.
2. a märgukirjas teadmist, et seoses „Kultuurikilomeetri“ rajamisega muutus võimatuks kaabelliinide tööde teostamine lepingu kohaselt. Hagejale oli hiljemalt
3. a kevadel teada, et linn ei luba „Kultuurikilomeetri“ piirkonnas kaevetööde teostamist kuni Tallinn 2011 kultuuripealinna aasta lõpuni. Selliselt oli hageja poolt 20.11.
4. a taganemine töödega hilinemise ettekäändel igal juhul lubamatu tulenevalt

§ 118

lg 1, mille kohaselt kaotab õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda kui sai lepingurikkumisest teada. Samuti oli selline taganemine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. 113. Hageja väited selle kohta, et ta pidi ära ootama lepingu reaalse rikkumise aja, ei ole põhjendatud, sest hagejale oli lepingu rikkumine varasemalt ettenähtav. Ligi aasta aega hiljem toimunud taganemine ei saa

§ 118kontekstis olla aktsepteeritav.

114. Kui kohus peab hageja nõudeid sissenõutavateks ja õigustataks, tuleb kostjate hüvitamiskohustust vähendada nullini. Puudub põhjuslik seos kostja 1 mistahes tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning täidetud ei ole kahjunõude rahuldamise eeldused. Hageja tekitas iseendale lepingust taganemisega ja asendustehingu tegemisega kahju. Mistahes kostjate tegevus või tegevusetus ei põhjustanud lepingu rikkumist ja hagejale kahju tekkimist. Kostja 1 ei saanud rikkumist ära hoida. Põhjusliku seose puudumise tõttu tuleb kahjunõue

§ 127lg 4 alusel jätta rahuldamata.

1. Hageja väidab, et temale tekkis kahju seetõttu, et asendustehing oli „kallim“. Vastava tehingu kallinemine oleks paratamatult ja täiesti mõistlikult (mh riigihangete seadusega kooskõlas) kaasnenud ka vaidlusaluse lepingu raames (seda rõhutas kostja 1 hagejale korduvalt), sest kallinemise põhjustas linna nõue, et „Kultuurikilomeeter“ tuleb pärast tööde teostamist taastada. Samuti toimus alltöövõtu ja materjalide oluline kallinemine ajas.
2. Hageja taganes lepingust ja sõlmis vajalike tööde teostamiseks uue lepingu teise tööandjaga veel kallima hinnaga, kui kostja 1 hagejale välja pakkus.

§ 135

lõikes 1 sisalduv asendustehingu regulatsioon võimaldab kahju hüvitamist nõuda vaid juhul, kui tehtud on otseselt võrreldav ja mõistlik tehing. Antud juhul on hageja esitatud võrdlevas tabelis põhjendamatult lepinguid võrreldud ja võrdlused ei ole tõendatud.

1. Pakkumiste puhul on tegemist ligi 1,5 aastaga ajavahega, millest tuleneb juba automaatselt oluline hinnavahe. Suure osa asenduslepingu kallinemisest moodustas just “Kultuurikilomeetri“ taastamisega seotud kulu, mida vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ei saanud pooled ette näha. XXXAS-ga sõlmitud lepingu raames hüvitas hageja vastava kulu. Hageja väide, et ta on selle summa kahjust maha arvestanud, ei ole tõendatud.
2. Hagejal on kohustus tõendada kõikide asendustehinguga tellitud tööde vastavust ja 21 võrreldavust kostja 1 poolt lepingu järgi teostamisele kuulunud spetsiifiliste töödega. Isegi juhul, kui nõue oleks tõendatud, tuleks seda

§ 139lg 1 alusel vähendada nullini.

Kahju tekkis antud juhul Linnast ja hagejast endast tulenevatel põhjustel. Kostja 1 oli valmis kaablitöid teostama 2011.a detsembrist, kui saabub linna poolt kaevetööde lubamise eeldus, kuid hageja hoopis taganes lepingust. Samuti tuleb kahju nõuet

§ 140

lg 1 alusel piirata nullini, sest kahju hüvitamine mistahes ulatuses oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu. Arvestada tuleb linna ootamatut tegevust, hageja rolli ja tegevusetust ja seda, et kostjad ei saanud lepingut ühelgi mõistlikul moel täita ja kostja 1 kandis seoses projekti edasilükkumisega suuri kulusid. Igal juhul puudub kostja 1 süü. 119. Hageja on leppetrahvinõuded kaotanud tulenevalt

§ 159

lõikest 2, sest hageja ei teatanud kostjatele mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist, et ta leppetrahve nõuab. Lepingu punkt 3.7.2 kohaselt oli tööde II etapi tähtaeg 19.08.2011, kuid hageja esitas II etapi tähtaja rikkumisele tugineva leppetrahvinõude 82 413,55 eurot esmakordselt 03.01.2012.a ehk 137 päeva pärast II etapi tähtaja rikkumisest teada saamist. Kostjal 1 oli objektiivselt võimatu II etapi töid hiljemalt 19.08.2011.a teostada ja nende teostamine on võimalik alles pärast Tallinn 2011 kultuuriaasta sündmuste lõppemist. Hageja esitas taganemisavalduse 20.10.2011.a, taganemise leppetrahvinõude 2,5 kuud hiljem ehk 03.01.2012.a. Lepingu p 3.9 kohaselt peab tellija oma kavatsusest leping lõpetada tööde üleandmisega viivitamise tõttu töövõtjat eelnevalt teavitama, andes töö tegemiseks täiendava mõistliku tähtaja. 120. Leppetrahvinõue lepingu punkti 3.8 alusel ei ole õiguspärane ning hageja on vastava nõudeõiguse kaotanud, sest hageja esitas selle kui lepingu täitmise rikkumise nõude alles pärast lepingust taganemist. Lepingust taganemisega 20.10.2011. a kaotas hageja põhikohustuse (tööde teostamine) täitmise nõudeõiguse ning seega õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi vahetähtaja rikkumise eest lepingu punkt 3.8 alusel. 121. Leppetrahvinõudeid tuleb

§ 162lg 1 alusel vähendada mõistliku suuruseni ehk nullini.

Leppetrahvi vähendamise aluseks võib olla selle väljamõistmise vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja käitumine lepingu täitmise ajal ja hilisemalt on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja nõutav leppetrahv kokku summas 218 916,83 eurot on asjaolusid ja poolte õigustatud huvisid arvestades kostjatele ebamõistlikult koormav ja ebamõistlikult suur.

1. Hageja viivisenõude summas 14 682,42 eurot välistab selgesõnaliselt lepingu punkt 3.
2. Lepingu p 3.8 välistab ka lepingu punkti 3.9 alusel nõutavalt leppetrahvilt viivise nõudmise. Seega on hageja viivisenõue täies ulatuses alusetu. Alternatiivselt esitasid kostjad

§ 35

lõikele 1 ja §-le 42 tuginevalt vastuväite lepingus sisalduvate ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste tühisuse osas. Tühised on lepingu need tingimused, mis näevad ette kostjate vastutuse ja ranged leppetrahvid lepingu rikkumise eest, mis on tingitud avaliku võimu ja hageja enda mittekohasest tegevusest. Hageja poolt koostatud lepingu punktid 3.8, 3.9, 5.5 ja 9.1 on vastavalt

§ 42

lg-tele 1 ja 2 tühised osas, mis näevad ette kostja 1 vastutuse ja ranged leppetrahvid.

1. Täiendavalt leidsid kostjad, et riigihankemenetluses ei olnud neid võimalik mõjutada hankedokumentatsiooni ega lepingu tingimusi. Lepingu täitmise käigus tegi kostja 1 korduvalt ettepanekuid lepingu tähtaegade ja maksumuse muutmiseks ja otsis heauskselt võimalusi lepingu täitmiseks, kuid hageja positsioon oli jäik. Hageja keeldus lepingu muutmisest kostja 1 esitatud tingimustel, sõlmides lepingu veel kallima hinnaga, kui kostja 1 oli 2011.a mais välja pakkunud.
2. Kostja 1 poolt Kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamine oleks olnud absoluutselt perspektiivitu. Kostjatel puudus kaebeõigus. Lisaks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine 22 olnud välistatud.
3. Tallinna Linnavalitsuse 08.04.2013.a kirjast nähtub kostjate sõnul, et ühelgi äriühingul ei olnud võimalik ilma Tallinna linna poolt väljastatud kaevetööloata Kultuurikilomeetri alal 2011.a kaevetöid teostada. Kultuurikilomeetril toimusid mitmed olulised üritused, mis välistasid täielikult kaeveloa väljastamise. Tallinna linn ei oleks kaeveluba „Kultuurikilomeetril“ mingil juhul väljastanud. Kiri tõendab kostja 1 kohustuste rikkumise vabandatavust, mis välistab hagi rahuldamise.
4. 22.04.2013.a menetlusdokumendis leidsid kostjad, et lepingu punkt 3.
5. ei võimalda nõuda leppetrahvilt viivist. Hageja leiab ekslikult, et lepingus sätestatud keeld nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest kehtib vaid tööde üleandmisega viivitamiselt nõutava leppetrahvi osas (p 3.8). Lepingu p 3.8 sätestab selgesõnaliselt: „Tellija ei või Töövõtjalt nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest.“ Lepingu punktid 3.8 ja 3.9 asuvad mõlemad samas peatükis „
6. TÖÖ TEGEMISE AEG, VIIVIS JA LEPPETRAHV“, mis käsitlebki leppetrahvi tasumisega seonduvat regulatsiooni. Hageja on nõustunud, et nii lepingu p 3.8 kui p 3.9 käsitlevad leppetrahve. Sealjuures on keeld nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamiselt sätestatud punktis 3.8 ehk enne punkti 3.
7. Vastasel juhul oleks pidanud lepingu p 3.9 sätestama, et nõutavalt leppetrahvilt võib tellija siiski nõuda viivist. Hageja poolt lepingu p 3.9 alusel nõutav viivis leppetrahvi tasumisega viivitatud aja eest summas 9155,97 eurot on alusetu. Viivisenõude suurendamine TsMS § 367 alusel on samuti alusetu.
8. 06.05.2013.a istungil leidsid kostjad, et neil ei olnud lepingu punkti 5.
9. alusel sellist kohustust, nagu räägib hageja. Load saab jaotada kaheks – kostja poolt hangitavad load ja kostja korraldatavad load. Lugedes lepingu punkti 5.
10. koos punktiga 6.1., on näha, et lubade hankimine ja korraldamine ei olnud ainult kostja 1 kohustus. Tellija pidi üle andma need load, milliste hankimine oli õigusaktide järgi tellija kohustuseks. Kaeveloa hankimine oli hageja kohustus, selle hankimise korraldamine kostja 1 kohustus. Kaeveloa mittesaamine puudutas ainult hageja õigusi, kes oleks saanud seda vaidlustada. Kaeveloa taotluse esitamise ajal oli „Kultuurikilomeeter“ juba valmis ehitatud. Hageja pidi kostjale 1 punkti 6.
11. järgi üle andma töömaa, mida ta ei teinud. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka selle punkte 5.34, 3.14 ja 5.
12. Tööde teostamine oleks tulnud edasi lükata aja võrra, mille jooksul oli takistus.
13. Seoses ekspertiisiga leidsid kostjad 16.12.2013.a menetlusdokumendis, et ekspertiisi järgi ei ole AS-ga XXX vahel sõlmitud leping asendustehinguks vaidlusaluse lepingu suhtes. XXX leping on kallim hageja enda otsuse tõttu kasutada keerulisemat ja kallimat lahendust. Absoluutselt ei ole kontrollitavad XXX lepingu raames teostatud tööd ja nende mahud. Lepingute ajalise mahu osas on erinevus koguni üheksa kuud. Samuti on XXX leping siiani täitmata. Lepingud erinevad objekti poolest. XXX pakkumusest ei ole võimalik kontrollida pakutud tööde mahtusid. Tööde koosseisus on palju muudatusi. Oluline on, et hageja välistas XXX lepingu puhul avatud paigaldusega trasside ehitamise. Seetõttu muutus XXX leping vaidlusaluse lepinguga võrreldes tehnoloogiliselt keerukamaks ja kallimaks. Ekspert on leidnud, et vaadeldavad töövõtulepingud ei ole tööde koosseisu osas võrreldavad. Tööprojekti muutmise nõue tähendab, et XXX lepingu töid ei teostatud vaidlusaluse lepingu mahus koostatud tööprojekti järgi.
14. XXX lepingusse on lisatud töid, mis vaidlusaluses lepingust puudusid, sh kergliiklustee taastamine ja markerpallide seadme soetamine. Ekspert on leidnud, et kahe erineva riigihanke lepingutingimuste- ja ehitustööde hinna kujundamise vahendid ei ole erinevate menetlusvormide tõttu üldse võrreldavad. Ekspert on leidnud, et hageja kahju hüvitamise tabeli koostamisel on ebaõigesti lähtutud ainult tööde maksumusest, mitte mahtudest. Hageja poolt väidetav „kahju“ 23 ehk XXX lepingu kõrgem hind on tekkinud vaid hagejast endast tuleneval põhjusel – hageja otsustas XXX lepingu puhul kasutada ainult kinnise kaevisega trassi ehitust, mis on keerulisem ja oluliselt kallim lahendus.
15. Võrreldavad ei ole lepingute ajalised mahud. Kostjal 1 oli lepingu täitmiseks aega ca 15 kuud (468 päeva). XXX lepingu kestvuseks oli juba sõlmimisel planeeritud 485 päeva ehk rohkem kui vaidlusaluses lepingus –seda olukorras, kus kostja 1 oli juba koostanud lahenduse kaabelliini ehitamiseks ning XXX pidi seda vaid järgima. Kuid ka sellest ajast hagejale ja XXXle ei piisanud – lepingu tähtaega pikendati esmalt 567-le päevale ning seejärel 622-le päevale, ent nimetatud hankelepingu muutmise kokkulepped ei andnud soovitud tulemust ja XXX leping on siiani täitmata. Lepingu lõpptähtaeg ei ole teada, ent kui lähtuda kaevetööde loast, millel märgitud tööde lõpptähtaeg on 10.03.2014, siis kestaks XXX leping 740 päeva. Seega on hageja pikendanud XXX lepingu täitmistähtaega kolm korda olukorras, kus varasemalt keeldus hageja kostjaga 1 läbirääkimisi pidades mistahes mõistlikest kokkulepetest ja tähtaja pikendamisest kasvõi ühe päeva võrra.
16. XXX pakkumine ületas hageja poolt eeldatud hanke maksumust 47,12 % ehk ligi 1,5 kordselt. Jääb arusaamatuks, miks eiras hageja RHS § 49 lg-s 1 nimetatud võimalust kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõik pakkumused ületasid oluliselt hankelepingu eeldatavat maksumust. Muudatused hanke korras piirasid teises hankes kvalifitseeruvate ettevõtete arvu ja ilmselt põhjustasid kõrgema hinna. Jääb mulje, et hageja tegi kõik endast oleneva, et sõlmida asendustehing võimalikult kalli hinnaga. Asendustehing peab olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel.
17. Ekspert on leidnud, et XXX leping sisaldas vaid osaliselt lepingu alusel tegemata jäänud töid. Kattuvate tööde osaks on vaid 9 nimetust 14-st. Samas on ekspert järeldanud, et kui lähtuda ühikuhindadest, ei olegi XXX leping vaidlusalusest lepingust kallim. Võrreldamatuse tõttu ei saa XXX lepingut hageja kahjunõude hindamisel üldse aluseks võtta ning kostjate tegevusel puudub põhjuslik seos hageja väidetava kahjuga.
18. Oma lõplikes seisukohtades jäid kostjad varasemate väidete juurde. Hagi on täies ulatuses alusetu ja tõendamata. 16.12 2013.a menetlusdokumendis on hageja üritanud muuta hagi aluseks olevaid asjaolusid, kahjuarvestust ja kahju väljamõistmise alust, tehes seda pärast eelmenetluse lõppemist ja vaid kuu aega enne kohtuotsuse kuulutamist. See on lubamatu.
19. Hagiavalduses tugines hageja kahjunõude esitamisel läbivalt

§ 115

lg-le 1 ja

§ 135lg-le 1.

Hagiavalduse punktis 5.2 on põhistatud konkreetne kahjuarvestus summas 507 140 eurot. Mh esitas hageja hagi lisana 19 täpseid kattuvaid töid ja väidetava kahju suurust selgitava tabeli. Seega on hageja määranud kahjunõude osas hagi aluse ja eseme. Kostjad on hageja kahjuarvestusele algusest peale vastu vaielnud. Hageja eeldas, et ekspertiis kinnitab tema kahju arvestust, kuid ekspertiisi tulemus muutis kogu hageja kahjunõudega seotud positsiooni alusetuks. 135. Hageja on 16.12.2013.a loobunud kogu varasemast käsitlusest ja on esitanud uue spekulatiivse käsitluse, mille kohaselt on võrreldavad neli tööd (mida ekspertiis ei kinnita). Hageja on esitanud nende nelja töö osas uue tehingute võrdluse ja kahjuarvestuse. Lisaks eeltoodule nõuab hageja nüüd kostjatelt „abstraktse kahju“ väljamõistmist ja selle määramist

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 alusel kohtu enda siseveendumuse järgi. Samuti nõuab hageja, et kohus mõistaks välja „ka muud kulud, mida ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata“.

1. 06.05.
2. a kohtuistungil lõpetati eelmenetlus. Hagi aluse muutmine pärast seda ei ole 24 kooskõlas TsMS § 376 lg-tega 1-
3. Kostjad ei anna hagi muutmiseks nõusolekut ning paluvad kohtul hagi muutmisega mitte nõustuda. Hageja oleks saanud ja pidanud oma positsiooni faktilise õigsuse (antud juhul ebaõigsuse) välja selgitama enne kohtumenetluse algatamist või hiljemalt eelmenetluse jooksul. Miski ei takistanud hagejal enne alusetu hagiga kohtusse pöördumist vastavat ekspertiisi tellida ja tegelikud asjaolud välja selgitada. Tehingute hinnavahe väljatoomine ja kahju arvestamine

§ 135

lg 1 tähenduses on sisuliselt välistatud, sest vaidlusalune leping ja XXX leping ei ole võrreldavad.

1. Hageja on 16.12.
2. a ebaõigesti väitnud, justkui oleks ekspertiisiga tuvastatud, et lepingu ja asenduslepingu raames teostatud tööd on võrreldavad. Ekspertiisiga on tuvastatud täpselt vastupidist. Hageja on teinud 16.12.2013.a seisukoha punktis 1.4 uued ja tõendamata arvutused, võrreldes omavahel lepingu ja XXX lepingu raames muhvide tarnimist ja paigaldamist ning leides väidetavaks kahjusummaks kokku 10 118,71 + 229 014,05 = 239 132,76 eurot. Selline arvutus on otseselt vastuolus ekspertiisiaktis tuvastatuga ning XXX lepingu tööde vastuvõtmise aktiga. XXX lepingu aluseks olnud hinnapakkumisest ei nähtu ega ole kontrollitavad tarnitavate ja paigaldatavate muhvide arvud. Ainuüksi seetõttu ei ole lepingu ja XXX lepingu raames tarnitud ja paigaldatud muhvide arv ning maksumus võrreldavad. Ekspert on märkinud, et XXX ei ole esitanud oma pakkumises tööde mahtusid ja ühikhindasid ning tööde vastuvõtmise aktis nr 1, 31.08.2012.a on muudetud kõikide tööde mõõtühikud komplektiks või tükiks. Lisaks ei vasta näidatud muhvide paigaldamise maht ei pakkumise aluseks olevale tööprojektile ega pakkumuses näidatud kogusele 1 tk.
3. Samuti on ekspert selgitanud, et tööde mahtusid ei ole võimalik tuletada ühikhindade alusel, sest hinnad sisaldavad pakkujate lisakulusid seoses võimalike tööde seisakutega. Lisaks on ekspert selgitanud, et kui arvestada tööprojektis nimetatud tööde mahtusid, ei ole XXX’i poolt pakutud hinnad kostja 1 pakutud hindadest kallimad. Seega on hageja uus kahjuarvestus muhvide tarne ja paigaldamisega seonduvalt sisu poolest ebaõige. Hageja on kasutanud ühikuhindade arvestusmeetodit, mis ei ole ekspertiisiakti kohaselt kasutatav.
4. Hageja uues arvestuses on ebaõigesti väidetud, et kiudoptilise sidekaabli tarnimise ja paigaldamisega on hagejale tekkinud kahju summas 3370,03 + 5012,31 = 8382,34 eurot. Ekspert on kiudoptilise sidekaabli osas selgitanud, et ühikhindades arvutamine ei ole asjakohane ega õige, sest XXX pakkumises ei ole ühikhindu märgitud ning neid ei saa tuvastada, sest hageja juhiste kohaselt pidid pakkujad hindadele lisama täiendavad kulud seoses tööde seisakutega. Kui arvestada XXX lepingu tööprojektis toodud tööde mahtusid, ei ole kostja 1 pakutud ühikhinnad kallimad.
5. Eeldused

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 kohaldamiseks ei ole täidetud. Tegemist on täiesti uue hageja käsitlusega, mis tuleb jätta tähelepanuta.

§ 127

lg 6 kohaldamine eeldab seda, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpse suuruse tõendamine on võimatu. Antud juhul ei ole tegemist mitte tõendamise võimatusega, vaid sellega, et tõendatavat asjaolu ei esine. Hageja ei ole kahju tekkimist ega selle suurust tõendanud. Asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks enne hagimenetluse algatamist või selle jooksul teinud mistahes täiendavaid jõupingutusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Vastupidi, eksperdi korduvatest päringutest nähtub, et hageja ei esitanud eksperdile mitmeid ekspertiisi põhjalikumaks läbiviimiseks vajalikke dokumente.

1. Hageja ei ole 16.12.
2. a seisukohas andnud kohtule mingeid adekvaatseid andmeid või informatsiooni, mille alusel oleks võimalik kohtu siseveendumuse kujunemine kahju suuruse osas. Vastava seisukoha punktis 2 esitatud arvud ja andmed on spekulatiivsed ja tõendamata. 25 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Arvestades hageja ja kostjate seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele.
4. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kuulutas 12.02.2010.a välja riigihanke nr 117220 nimetusega „XXX110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine“; 2) hankes osutus edukaks kostja 1 pakkumine, mille tulemusel sõlmisid hageja ja kostja 1 19.08.2010.a töövõtulepingu nr PV-PRO-1010-72; 3) töövõtulepingu lepingu objektiks olid Tallinnas Tööstuse 53 – Põhja pst 31 – Gonsiori 3A asuva XXX 110 kV kaabelliinide rekonstrueerimise tööd; 4) töövõtulepingu järgi tuli kostjal 1 tööd üle anda etappide kaupa: I. etapp 31.10.2010.a, II. etapp 19.08.2011.a, III. etapp 28.10.2011.a ja IV. etapp 30.11.2011.a; 5) enne töövõtulepingu sõlmimist oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet 14.04.2010.a väljastanud hagejale kaabelliinide rekonstrueerimiseks ehitusload nr 43172-43174; 6) pärast töövõtulepingu sõlmimist ehk 25.10.2010.a väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinn Kommunaalametile ehitusload nr. 46237 ja 46238 ajutise kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ ehitamiseks; 7) kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ ja rekonstrueeritavate kaabelliinide trassid kattusid osaliselt Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades; 8) ehitusload nr 46237 ja 46238 sätestasid tingimuse, mille kohaselt tuli „Kultuurikilomeetri“ ehitamine kooskõlastada hagejaga; 9) „Kultuurikilomeetri“ ehitamise tööde hagejaga kooskõlastamise nõude tunnistas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 08.11.2011.a otsusega kehtetuks; 10) hageja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.11.2011.a otsust kohtus ei vaidlustanud; 11) kostja 1 esitas Tallinna Kommunaalametile 30.03.2011.a avalduse kaeveloa saamiseks seoses töövõtulepingu täitmisega; 12) kostja 1 avaldust ei rahuldatud põhjusel, et plaanitava kaevamise kohta oli valmis ehitatud „Kultuurikilomeeter“ ning kaevetööde tegemine oli võimalik pärast Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuurisündmuste lõppemist ehk
5. aasta lõpus; 13) kaeveloa mittesaamise tõttu ei andnud kostja 1 hagejale üle teise etapi töid 19.08.2011.a; 14) kostja 1 ei vaidlustanud kohtus kaeveloa väljastamisest keeldumist; 15) kostja 1 saatis hagejale 03.08.2011.a kirja, milles taotles lepingulise tähtaja muutmist ja lepingu maksumuse suurendamist 703 070 euro võrra, millega hageja ei nõustunud; 16) 20.10.2011.a avaldusega taganes hageja kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingust; 17) hageja esitas kostjatele lepingust taganemise tõttu leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõude; 18) kostjad 1 ja 2 vastutavad hageja ees solidaarvõlgnikena, sest kostja 1 võõrandas 21.09.2012.a oma elektritööde allüksuse kostjale
7. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja 1 rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust, kui ta ei andnud teise etapi töid kaeveloa mittesaamise tõttu hagejale tähtaegselt üle. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas väidetava lepingu rikkumise tõttu oli hageja õigustatud lepingust taganema ning nõudma seetõttu kostjatelt solidaarselt leppetrahvide ning viivise tasumist ja kahju hüvitamist. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt seda, kas kostja 1 rikkus oma lepingulisi kohustusi. Seejärel kohus hindab, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ning kas hageja leppetrahvinõuded, kahju hüvitamise nõue ja viivisenõue on põhjendatud või mitte. 26 Töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumine
8. Hageja väitis, et kostja 1 rikkus lepingut, kui ta ei andnud 19.08.2011.a üle II etapi töid. Kaeveloa mittesaamisest tulenev risk oli jäetud kostja 1 kanda, sest lepingu punkti 5.
9. järgi pidi kostja 1 hankima vajalikud load. Kaeveloa mitteandmise puhul ei olnud tegemist vääramatu jõu asjaoluga ning kostja 1 oleks saanud perspektiivikalt kaeveloa väljaandmata jätmist vaidlustada, nõudes esialgse õiguskaitse kohaldamist. Hageja leidis, et kaeveloa väljastamata jätmisel ei motiveerinud Tallinna linn oma otsust piisavalt ning keeldumine ei olnud kooskõlas linnas kehtiva kaevetööde eeskirjaga.
10. Hageja ise mistahes koostöökohustust või hea usu põhimõtet kostja 1 suhtes rikkunud ei ole. Hagejal puudus kohustus teavitada kostjat 1 sellest, et Tallinna linn tühistas „Kultuurikilomeetri“ ehituslubadega seonduva hagejaga kooskõlastamise nõude. Hageja ei ole koostööst keeldunud, sest kostja 1 ei ole esitanud hagejale ühtegi koostöö palvet. Samuti puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostja 1 rikkumise vahel, sest kooskõlastusnõude tühistamisel puudub seos kaevetööloa väljastamisest keeldumisega. Kostja 1 ei ole välja toonud, mida ta oleks teisiti teinud siis, kui hageja oleks teda teavitanud. „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba väljastati alles pärast pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimist ja kostja 1 ei saanud sellega arvestada. Hageja ei katkestanud kostjaga 1 peetud läbirääkimisi pahauskselt. Hageja oli nõus pikendama tööde teostamise tähtaegasid, kuid ei olnud nõus tasuma kostjale 1 viimase soovitud täiendavaid tasusid. Kostja 1 oli nõus lepingulisi kohustusi täitma vaid siis, kui suurendatakse lepingu tasu. Lepingu hinna muutmist ei saanud kostja 1

§ 97alusel nõuda.

„Kultuurikilomeetri“ taastamise tööd ei olnud pooltevahelise lepingu objektiks ja muus osas ei ole kostjad põhjendanud lepingu tasu suurenemist 605 218 euro ehk 22,3% võrra. Võlaõigusseaduse kohaselt lasub üldjuhul võlgnikul kohustus leping täita ka suuremate kuludega, kui ta ei saanud teatud ajaperioodil vääramatu jõu tõttu lepingut täita.

1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et kostja 1 ei saanud II etapi töid üle anda hagejast tulenevatel põhjustel ja vääramatu jõu asjaolu esinemise tõttu. Hageja teadis juba 2010.a, et nõue temaga kooskõlastada „Kultuurikilomeetri“ ehitustööd, on tunnistatud kehtetuks, kuid hageja ei teavitanud sellest kostjat 1, rikkudes koostöökohustust ja hea usu põhimõtet. Hageja ei võtnud ise tarvitusele ühtegi õiguskaitsevahendit kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks. Tallinna linnale 07.12.2012.a saadetud märgukirjas avaldas hageja ise, et kostjaga 1 sõlmitud töövõtulepingu täitmine on muutunud võimatuks ning Tallinna linn on hagejale tekitanud kahju.
2. Kostjad leidsid, et kuna kostja 1 ei saanud lepingulisi kohustusi tähtaegselt täita hageja tõttu, ei ole hagejal õigust kohaldada kostjate suhtes õiguskaitsevahendeid. Lepinguliste tähtaegade muutmisega oli hageja nõus ning kostjal 1 oli õigus

§ 97alusel nõuda lepingulise tasu muutmist.

Kostja 1 ei saanud lepingut täita selle punktis 10.1 toodud vääramatu jõu tõttu. Lepingu sõlmimisel ei olnud kostjale 1 ette teada ega ette nähtav, et töömaale rajatakse hoopis „Kultuurikilomeeter“. Samas kinnitasid kostjad, et nad lähtusid eeldusest, et hageja suhtes kehtib kooskõlastusnõue. Kaeveloa väljastamata jätmist ei oleks kostja 1 saanud vaidlustada. Isegi kui ta oleks saanud seda teha, ei oleks vaidlus olnud perspektiivikas, sest esines ülekaalukas avalik huvi Kultuuripealinn 2011 kultuurisündmuste toimumiseks „Kultuurikilomeetril“, millest tulenevalt ei oleks esialgset õiguskaitset ilmselt kohaldatud ning kaebuse rahuldamine ei oleks kaasa toonud automaatselt uue kaeveloa väljastamist. Samuti oleks halduskohtus menetlus kestnud sedavõrd kaua, et II etapi tööde tähtaegne valmimine ei oleks olnud mõeldav. Hageja ise oleks pidanud kostjat 1 teavitama kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest ning sellise teabe avaldamata jätmine kujutab endast hea usu põhimõtte olulist 27 rikkumist ja koostöö tegemise kohustuse rikkumist. Hageja pidi kostjale 1 punkti 6.1. järgi üle andma töömaa, mida ta ei teinud. 149. Arvestades poolte väiteid ja hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et kostja 1 ei saanud II etapi töid tähtaegselt hagejale üle anda põhjusel, mida ta ise mõjutada ei saanud ehk vääramatu jõu asjaolu tõttu. Küll aga oleks kostja 1 pidanud oma lepinguliste kohustuste täitmist lepingus märgitud tingimustel jätkama pärast seda, kui täitmine taas võimalik oli. Kuna kostja 1 seda ei teinud, on ta pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. Hageja seevastu ei ole kohtu hinnangul rikkunud pooltevahelistes suhtes hea usu põhimõtet ega koostöökohustust. 150.

§ 23

lg 1 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Vastavalt

§ 23

lõikele 2 peab lepingu pool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks.

§ 23

lõikest 2 tuleneva koostöökohustuse eesmärgiks on lepingu eesmärgi saavutamine.

§ 24

lg 1 näeb ühtlasi ette, et lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku.

§ 24

lg 2 sätestab, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. 151.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 järgi ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

§ 7

lg 1 alusel loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Vastavalt

§ 7

lõikele 2 arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 19.08.2010.a töövõtulepingu nr PV-PRO-1010-72 XXX110kV kaabelliinide rekonstrueerimiseks tähtajaga 30.11.2011.a (toimiku
2. kd, lk 9-25). Lepingu objektiks oli Tallinnas, Tööstuse 53-Põhja pst 31-Gonsiori 3A asuva Volta Elektrijaama-Ranna 110 kV kaabelliinide rekonstrueerimine, mille eest hageja pidi tasuma lepingu punkti 2.
3. järgi 42 388 847 krooni. Lepingu punkt 2.
4. nägi ette, et tasu suurus ei sõltu materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemisest või mistahes kulutuste suurenemisest lepingu kehtivuse ajal. Vastavalt lepingu punktile 2.
5. oli tasu suuruse muutmine muudel alustel peale lepingus sätestatute lubatud ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu lisas nr 1 lepiti kokku veel täiendavate tööde tegemises maksumusega 20 924,54 eurot. Tööde teostamise lõplik tähtaeg oli 30.11.2011.a (punkt 3.1). Esimese etapi tööd pidid olema valmis 31.10.2010.a ning teise etapi tööd 19.08.2011.a (punkt 3.7).
6. Lepingu osaks olid selle punkti 4.
7. järgi tellija väljastatud hankedokumendid ning kostja 1 hinnapakkumine koos tööde spetsifikatsiooniga. Lepingu punkti 5.
8. järgi oli töövõtja kohustuseks koostada omal kulul töö teostamiseks vajalikud tööprojektid ja muud dokumendid. Lepingu punkti 5.
9. alusel oli töövõtja kohustuseks hankida kõik töö teostamiseks vajalikud load (sh kaeveload, ehitusluba ja kasutusluba). Töövõtja pidi tagama, et kõik lepingu täitmiseks vajalikud load on nõuetekohaselt kehtivad kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Samas oli tellija lepingu punkti 6.
10. järgi kohustatud üle andma töövõtjale ehitusplatsi, töö tegemiseks vajalikud tellijal olemasolevad lähteandmed ja load, kui see on vastavalt lepingule ja/või õigusaktidele tellija kohustus.
11. Lepingu punkt 10.1 nägi ette, et pool ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest, kui ta 28 tõendab, et rikkus kohustust takistava asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja kui sellise takistava asjaolu arvesse võtmist lepingu sõlmimise ajal või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. Lepingu punkt 10.2 nägi ette, et kui takistav asjaolu on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil takistav asjaolu mõjutas kohustuse täitmist.
12. Seega tulenes hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingust, et kostjal 1 lasus kohustus hankida töö tegemiseks vajalikud kaeveload. Hageja pidi üksnes üle andma need load, mis tal olid olemas enne lepingu sõlmimist. Kuigi hagejal oli kohustus anda üle töömaa, ei olnud hagejal kohustust tagada kostjale 1 kaeveloa olemasolu. Kohtu hinnangul on meelevaldsed kostjate järeldused, et ehitusplatsi üleandmise kohustusest tulenes hagejale kohustus tagada ehitusplatsil kaevetööde võimalikkus. Kaevetööde tegemise võimalikkus sõltus kaevelubade olemasolust, mille hankimise kohustus lasus kostjal
14. Enne töövõtulepingu sõlmimist ehk 14.04.2010.a olid hagejale väljastatud ehitusload nr 43172, 43173 ja 43174 (toimiku
15. kd, lk 26-31). Harju Maavanema korraldusega 15.07.2010.a (toimiku
16. kd, lk 32-33) oli riigi omandis olev maa koormatud isikliku kasutusõigusega hageja kasuks 110kV maakaabelliinide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. 25.10.2010.a ehk pärast vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist anti välja ehitusluba ajutise kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ rajamiseks (toimiku
17. kd, lk 34-37). Ehitusluba anti tingimusel, et teatud lõikudele on ehitamise alustamine lubatud pärast kooskõlastamist hagejaga. 28.10.2010.a on registrisse kantud teatis ehitise alustamise kohta Tallinna Kommunaalameti poolt. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et ehitusluba (koos esialgse hagejaga kooskõlastamise nõudega) „Kultuurikilomeetri“ ehitamise kohta anti välja alles pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimise ajal ei saanud kohtu hinnangul kumbki pool arvestada ei „Kultuurikilomeetri“ rajamisega ega võimaliku hageja kooskõlastusega selle rajamisel. Seega on ebaõiged kostjate väited, et nad arvestasid „Kultuurikilomeetri“ ehitamise kooskõlastamist hagejaga.
18. Kostja 1 esitas avalduse kaevetöö loa saamiseks Tallinna kesklinnas ning Põhja pst Kalasadama tn ristmikul, Kalasadama 6 aadressil, Kalaranna tänaval ja Tööstuse tänaval ajavahemikuks 18.04.2011.a kuni 02.12.2011.a selleks, et rajada vaidlusaluse lepingu järgi maakaabelliine (toimiku
19. kd, lk 38-39). Avaldus võeti vastu 08.03.2011.a (toimiku
20. kd, lk 122-123). Avalduses on kaevajana nimetatud kostja
21. Kaeveloa taotlusele on Tallinna Linnaplaneerimise Amet kirjutanud resolutsiooni: „Lähtuvalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.03.2011.a kirjast ja SA Tallinn programmist ei pea Tallinna Kommunaalamet võimalikuks väljastada ajavahemikul 18.04.2011.a kuni 02.12.2011.a taotletud mahus“. Seega nähtub antud tõenditest, et kostjale 1 mitte otsesõnu ei keeldunud kaevetöö loa väljastamisest, vaid linn ei pidanud võimalikuks luba väljastada kostja 1 soovitud perioodil ehk enne 02.12.2011.a. Kaevetööloa väljastamisest keeldumisel ei viidanud Tallinna linn mitte hagejale varasemalt antud kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisele, vaid sellele, et „Kultuurikilomeetril“ toimuvad soovitud kaevetööde teostamise ajal olulised kultuurisündmused. Kaevetööloa taotluse esitamise ajaks oli "Kultuurikilomeeter" juba valmis ehitatud.
22. Tallinna Kommunaalamet saatis kostjale 1 13.05.2011.a kirja (toimiku
23. kd, lk 40), milles teatas, et Kalaranna tänaval ja kergliiklusteel ehk „Kultuurikilomeetril“ on kaevetööd võimalikud pärast selleks aastaks sinna kavandatud Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 kultuurisündmuste lõppemist. Pärast tööde lõpetamist tuleb kergliiklusteel taastada kaevetöödele eelnenud olukord. Seega nähtub ka antud tõendist, et kaeveloa väljastamisest keeldus linn ainult 2011.a jooksul ning seda kultuurisündmuste toimumisele viidates. Samasisulise kirja saatis Tallinna Kommunaalamet kostjale 1 10.08.2011.a (toimiku
24. kd, lk 10). „Kultuurikilomeetril“ 29 toimuvaid sündmusi 2011.a kajastas ajakirjandus (toimiku
25. kd, lk 12-15).
26. Tallinna Kommunaalamet saatis ühtlasi kostjale 1 03.08.2011.a kirja (toimiku
27. kd, lk 174), milles teatas, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 08.11.2010.a otsusega tunnistanud kehtetuks 25.10.2010.a ehituslubade nr 46237 ja 46238 kõrvaltingimused, sest see oli tööde teostamiseks ebaproportsionaalselt koormav. Seega leidis linn, et kergliiklustee ehitus on teostatud projektikohaselt ja seaduslikult. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.11.2010.a oligi Tallinna Linnaplaneerimise Amet teinud otsuse (toimiku
28. kd, lk 53), mille kohaselt tunnistati kehtetuks nõue, et ehitusloa nr 46237 (ajutine kergliiklustee) ehitamise alustamine on lubatud pärast kooskõlastust hagejaga. Kas otsus saadeti selle tegemise päeval hagejale, kohtule esitatud otsusest ei nähtu.
29. Hageja 29.10.2010.a kooskõlastusest (toimiku
30. kd, lk 133-134) nähtub, et hageja soovis kergliiklustee rajamise ajal saada vaba juurdepääsu kaabelliini trassile. Samuti soovis hageja, et Kalasadama tänava ja kergliiklustee ristmik ehitataks välja pärast torustike paigaldamist orienteeruvalt 2011.a aprillis. Hageja leidis, et kergliiklustee taastamisega seotud kulud ei kuulu tema poolt hüvitamisele. Hageja antud kooskõlastusest järeldab kohus, et veel seisuga 29.10.2010.a ei olnud hagejale teada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti plaan kooskõlastuse nõue kehtetuks tunnistada. Kergliiklustee rajamist oli linna poolt alustatud juba 28.10.2010.a ehk päev enne hageja poolt linnale kooskõlastuse saatmist. Millal hageja kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest täpselt teadlikuks sai, käesolevas asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
31. Hageja saatis Tallinna linnale 07.12.2010.a märgukirja (toimiku
32. kd, lk 117-120), milles ta viitas sellele, et „Kultuurikilomeetri“ ehitamise alustamine oleks pidanud olema lubatud pärast kooskõlastamist hagejaga. Hageja esitas 29.10.2010.a. kirjaliku kooskõlastuse, kuid Tallinna linn alustas ehitamist ilma kooskõlastust arvestamata. Hageja leidis märgukirjas, et linna tegevuse tõttu ei saa ta realiseerida maakaabelliini projekti ning projekti tähtaegne valmimine on ohus. Hageja rõhutas, et tööde alustamisega ei ole linn kinni pidanud kooskõlastusnõudest. Samuti väitis hageja, et kostjaga 1 sõlmitud lepingu täitmine ei ole enam võimalik, millest tulenevad lisakulud peab linn hüvitama. Seega võib antud märgukirjast kohtu hinnangul järeldada, et veel selle saatmise ajal 07.12.2010.a ei olnud hageja kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest teadlik, sest ta viitas oma kirjas vajadusele oma 29.10.2010.a kooskõlastust arvestada.
33. Tallinna Linnavalitsus vastas hageja märgukirjale 07.01.2011.a (toimiku
34. kd, lk 54-55) ning teatas, et kooskõlastuste nõuded on kehtetuks tunnistatud 08.11.2010.a otsusega ehituslubade nr 46237 ja 46238 suhtes. Seetõttu leidis linn, et hageja 29.10.2010.a kooskõlastuse tingimused ei ole siduvad. Samas märkis linn, et kuni vastuse saatmise ajani ei ole esitatud ehitise alustamise teadet, mistõttu ei ole ajutise kergliiklustee ehituse läbiviimine takistanud hagejal tööde teostamist. Ehitustööd on kergliiklusteel suures osas valminud. Eeltoodust võib järeldada, et hageja võis kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest teada saada 07.01.2011.a ning selleks ajaks oli kergliiklustee „Kultuurikilomeeter“ juba valminud.
35. Kostja 1 saatis hagejale 21.04.2011.a kirja (toimiku
36. kd, lk 56-57), milles ta teatas, et esitas 08.03.2011.a kaevetööloa avalduse, mida 30.03.2011.a Tallinna Kommunaalameti poolt ei rahuldatud. Samas kirjas selgitas kostja 1, et sai „Kultuurikilomeetri“ ehitusest teada 18.10.2010.a XXXAS-s toimunud koosolekul. Ilmastikutingimuste tõttu ei saanud kaevetöid teha ajavahemikul 2010.a novembrist kuni 2011.a märtsini. Pärast Tallinna Kommunaalameti poolt keeldumise saamist saatis kostja 1 07.04.2011.a päringu, milles küsis, millal on kaevetöid võimalik teha. Kostja 1 märkis, et kuna hagejale oli ehitusluba väljastatud enne, kui väljastati „Kultuurikilomeetri“ ehitusluba, eeldas kostja 1, et kogu tegevus toimub seaduslikult ning talle väljastatakse kaeveluba. Samas kirjas teatas kostja 1 juba tööde maksumuse kallinemisest 30 350 000 euro võrra.
37. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei nõustu kohus kostjate väidetega selle kohta, et hageja on kostja 1 ees olulist teavet varjanud ning jätnud täitmata koostöökohustuse. Mingit koostööettepanekut ei ole kostjad hagejale teinud. Hageja sai kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest teada ilmselt alles 07.01.2011.a, mil „Kultuurikilomeeter“ oli juba valmis. Enne nimetatud aega ei olnud aga kostja 1 veel kaevetööde loa taotlust esitanudki. Kohtu hinnangul ei oma õiguslikku tähtsust küsimus, kas hageja oleks saanud või pidanud kohtus vaidlustama kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamist. Kooskõlastusnõude sisuks oli see, et teatud lõikudes tuli enne „Kultuurikilomeetri“ ehitustöödega alustamist tööd hagejaga kooskõlastada. Kooskõlastusnõudest ei tulenenud hagejale ega kostjale 1 õigust ise soovitud ajal määratleda, millal ja kus kaevetöid teostada. Faktiliselt valmis „Kultuurikilomeeter“ mitu kuud enne seda, kui kostja 1 kaevetööloa taotluse esitas ning kaevetööloa väljaandmise võimatus 2011.a jooksul ei tulenenud mitte varasema kooskõlastuse nõude kehtetuks tunnistamisest, vaid sellest, et „Kultuurikilomeetril“ toimusid 2011.a jooksul olulised kultuurisündmused.
38. Asjas kogutud tõendite ja kostjate väidete alusel ei saa kohus järeldada, et hageja oleks mistahes osas jätnud kostjaga 1 tegemata koostööd lepingu eesmärgi saavutamisel või oleks kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamata jätmisest mitteteavitamisel rikkunud hea usu põhimõtet. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt ei ole kostjad põhistanud, mida oleks kostja 1 ette võtnud juhul, kui ta oleks kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest teada saanud varem. Veelgi olulisem on kohtu hinnangul aga asjaolu, et kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisest ainuüksi ei saanud veel järeldada kaeveloa mittesaamist. Kaevetöö loa mittesaamine 2011.a oli hoopis seotud teiste põhjustega, nimelt Kultuuriaasta 2011.a sündmustega ja mitte kooskõlastusnõude kehtetuks tunnistamisega.
39. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et nemad ei oleks saanud ega pidanud kaevetööloa saamist vaidlustama ning sellise loa mittesaamisest tulenevat mistahes riski ei oleks tohtinud nende kanda jätta. Kostja 1 näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses ehitustegevusega tegeleva professionaalse äriettevõttega, kellel oli

§ 24lg 2 alusel teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik.

Riigikohus ei ole pidanud ebamõistlikuks ehitusettevõtja lepingulist kohustust vastutada ehitusloa väljastamise viibimise eest (RK TKo 32-1-139-10, p 13).

1. Vaidlus puudub selle üle, et kaevetööloa taotluse esitas kohalikule omavalitsusele kostja 1, kellele oleks positiivse otsuse korral luba väljastatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduma oma õiguse kaitseks. Olukorras, kus kaevetööloa saamine seadis ohtu kostja 1 võime lepingulisi kohustusi tähtaegselt täita, oli tal õigus ja võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse, mida kostja 1 ei teinud.
2. Vaatamata eeltoodule nõustub aga kohus kostjate väidetega, et halduskohtus kaeveloa väljastamisest keeldumise vaidlustamine ei oleks ilmselt toonud kaasa kaevetööloa saamist 2011.a alguses viisil, mis oleks kostjal 1 võimaldanud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita. Kohus nõustub kostjate väidetega, et kaevetööloa väljastamine on iseenesest kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus ning diskretsiooniruumi sekkumisel on kohtu võimalused piiratud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaevetööloa väljastamisest keeldumiseks 2011.a eksisteeris ülekaalukas avalik huvi, nimelt Kultuuriaasta 2011 sündmuste toimumine kaevetööloa taotluses soovitud piirkonnas.
3. Tallinna Linnavalitsuse 08.04.2013.a vastusest kostjate esindaja päringule (toimiku
4. kd, lk 91-92) nähtub, et „Kultuurikilomeetri“ piirkonnal oli oluline tähtsus Euroopa Kultuuripealinn 31 Tallinn 2011 kultuurisündmuste programmis ning seal kaevetööde teostamine programmiperioodil oleks kahjustanud rahvusvahelist projekti. Ilma jõustunud kohtuotsuseta ei oleks Tallinna linn viidatud piirkonnas kostja 1 soovitud ajal lubanud kaevetöid teostada. Kaevetööd oleksid olnud lubatud ja võimalikud pärast Kultuuripealinn Tallinn 2011.a sündmuste ja programmi lõppemist. Arvestades ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, ei pea kohus usutavaks, et kaeveluba oleks väljastatud kaebajale esialgse õiguskaitse korras, sest sellisel juhul oleks kohus ette ära lahendanud sisulise vaidluse ning selline otsustus oleks välistanud kultuurisündmuste toimumise planeeritud viisil. Hageja ei ole põhistanud, miks oleks võimaliku vaidluse korral poolte huvi kaevetööloa saamiseks üles kaalunud avaliku huvi Kultuuriaasta 2011.a sündmuste toimumise vastu. Ülekaalukat avalikku huvi ei oleks halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse lahendamisel saanud jätta arvestamata. Kostjate esitatud 2011.a kohtute statistikast (toimiku
5. kd, lk 209-213) nähtub, et Tallinna Halduskohtus kulus 2011.a haldusvaidluse lahendamisele keskmiselt 167 p