lg 3).
lg-st 1 tuleneb, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagejapoolset nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse (
Pooled on käesoleva tsiviilasja vaidlusaluses küsimuses vaielnud eelnevalt töövaidluskomisjonis. Kohus on töövaidluskomisjonilt välja nõudnud töövaidlusasja nr 4.1-1/408 toimiku. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud töövaidluskomisjoni 27.03.2013.a otsuses tuvastatud ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2011.a ja 2012.a töötasu 1274,36 eurot. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p-st 2, §-st 72, § 74 lgtest 1 ja 2, § 78 lg-st 1. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 58 % ulatuses ((1274,36 / 2166,85)* 100), peab kohus
lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta kostja menetluskulud 42 % ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 58 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses taotlusega mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad (RLS § 22 lg 1 p 1 ja ITVS § 24 lg 4 viimane lause). Kuivõrd hageja ei ole menetluskulude väljanõudmist vastaspoolelt taotlenud, siis eeldab kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.