← Eesti

2-12-38245/14

Obsah (5)§ 635§ 637§ 101§ 113§ 94

2-12-38245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. september 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja

§§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hagi kohaselt tuleneb pooltevaheline võlasuhe töövõtulepingust (

§ 635

).

§ 637lg 3 kohaselt töövõtja tasunõu muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest.

Lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on hagiavalduses nimetatud töid kostjale teostanud ja kas kostja on nimetatud tööd vastu võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tegelikult 29.03.2012 elektripaigaldise kontrolli aktis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke töid teostanud, vaid nimetatud puudused on kõrvaldanud kostja lepingupartner OÜ XXX.
  2. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − Vastavalt registrikandele oli XXXajavahemikul 12.09.2011 kuni 04.05.2012 kostja juhatuse liikmeks; − 29.03.2012 on OÜ XXXteostanud XXXelamu elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli, mille käigus on tuvastatud elektripaigaldise puudused III, IV ja VI trepikojas (tl 32-33); − 15.04.2012 esitas hageja kostjale hinnapakkumised elektritööde teostamiseks 29.03.2012 akti alusel (tl 49-52,107-109); − 17.04.2012 sõlmisid hageja seaduslik esindaja XXX ja XXXkostja esindajana töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus tegema elektritöid XXXelamus, kostja kohustus tasuma tööde eest kolmes osas a 1159,43 eurot. Töövõtja kohustus teostama töid 18.04.2012 kuni 03.06.2012 (tl 4-5); − 19.04.2012 KÜ XXXüldkoosolekul kutsuti XXXkostja juhatusest tagasi (tl 36-40); − 26.04.2012, 02.05.2012 ja 03.05.2012 on hageja seaduslik esindaja XXX töövõtja esindajana ja XXXtellija KÜ XXXesindajana alla kirjutanud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid tööde kohta PE maandus magistraal. Elektripaigaldise korralise TK 29.03.2012 I-III osa 3 x 1159,43 eurot (tl 9-11); − 05.07.2012 on OÜ XXXkoostanud KÜ XXXkohta elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruande, millest nähtuvalt olulisi puudusi ei tuvastatud ja on väljastanud kostjale elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse (tl 12-13);
  3. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta hageja juures praktikal ja teostas ta koos teise Igori nimelise noormehega elektritöid XXXelamus.Töid tegid ajavahemikul 26.aprillist kuni 3.maini
  4. Tööülesanded ja materjalid andis talle XXX (tl 72-76).
  5. Tunnistaja XXXütluste kohaselt on hageja seaduslik esindaja XXX tema tuttav, nad on õppinud ühes koolis. Tunnistaja leiab, et kuigi ta kutsuti 19.04.2012 korteriühistu juhatusest tagasi, oli ta kuni 04.05.2012 registris veel kui juhatuse liige ja tal oli õigus kostja esindajana töid tellida ja vastu võtta. Hageja poolt teostasid töid praktikandid. Töid teostati kõigis kuues trepikojas, vaja oli teha kõik maandamistööd. Kuna elektrikilbid asuvad kolmes trepikojas, siis elektrisüsteeme ei saa ühendada teisiti, kui teha töid ka teistes keldrites. Tunnistaja küsis tööde tegemiseks hinnapakkumist ka OÜ-lt XXX, kuid see oli oluliselt kallim kui hageja pakkumine. Tunnistaja võttis hageja poolt tehtud tööd vastu (tl 175-178). 3 2-12-38245
  6. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud fotod tõenduslikku väärtust ei oma, kuna neist ei nähtu, millal ja kus nad on tehtud ning kuidas nad on seotud pooltevahelise vaidlusega (tl 79-106, 144145). Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud 2010-2011 ettekirjutused ja 2012 detsembri protokoll ei ole asjassepuutuvad tõendid (tl 135-136,138).
  7. Eeltoodule vaatamata kohus leiab, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud on hagi rahuldamiseks piisavalt tõendatud. Vaidlust ei ole, et kostja endine juhatuse liige XXXoli oma ametikohast tulenevalt volitatud hagejaga töövõtulepingut sõlmima. XXXon hagejalt lepinguga ettenähtud tööd vastu võtnud ja on tunnistajana kinnitanud tööde teostamist. Asjaolu, et XXXoli tööde vastuvõtmise ajaks kostja juhatusest tagasi kutsutud, kuid pidi siiski võimalikuks kostja nimel töid vastu võtta, võib omada küll tähtsust kostja ja XXXsisemises suhtes (volituse puudumine), kuid ei muutnud kostja välist, hagejale suunatud volitust, kehtetuks, kuna XXXoli kuni 04.05.2012 registreeritud registris kostja juhatuse liikmena ja hageja oli õigustatud eeldama, et XXXvolitused on kehtivad. Kostja väidet selle kohta, et hageja seaduslikku esindajat informeeriti pärast 19.04.2012 XXXkostja juhatuse liikme volituste puudumise kohta loeb kohus paljasõnaliseks. Samuti ei kummuta kohtu hinnangul OÜ XXX 27.06.2012 akt ja arve (tl 31, 3435) hageja poolt lepinguliste tööde teostamist kostjale. Tööde tegemine on tõendatud tunnistaja XXXütlustega. Asjaolu, et töid teostasid praktikandid, kellele hageja töötasu ei maksnud, tööde tegemist ei välista ega tähenda, et hagejal ei oleks õigust saada tasu töö tegemise eest. Asjaolu, kuidas töövõtja oma töötajaid tasustab, töövõtja ja tellija vahelises suhtes tähtsust ei oma. Hageja poolt esitatud arved ja maksekorraldused tõendavad, et hageja on enne töövõtulepingu sõlmimist ostnud erinevatelt ettevõtetelt elektritarvikuid (tl 110-115,117-126). Asjaolust, et elektritarvikuid on ostetud veel enne hagejapoolsete hinnapakkumiste esitamist, ei järeldu, et nimetatud elektritarvikuid ei oleks saanud kasutada hageja poolt teostatud töödel.
  8. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kuna kohus rahuldab hagi, on hagejal õigus nõuda ka viivist (

§ 101p 6, 113).

Hageja on esitanud viivisearvestuse kuni 21.08.2013 ja on lähtunud viivisest 0,15 % päevas (tl 172). Kohus leiab, et hageja on rakendanud viivisemäära 0,15 % päevas alusetult. Pooltevahelises töövõtulepingus on sätestatud viivisemäär 0,15 % päevas ainult juhuks kui töövõtja ei jõua töid tähtajaks valmis (p 7 tl 4-5). Seega kuulub rakendamisele

§ 113lg 1 ja § 94 tulenev viivisemäär.

Hageja arved nr 52, 52A ja 61 summas a 1159,43 eurot muutusid sissenõutavateks vastavalt 24.04.2012, 02.05.2012 ja 08.05.2012 (tl 6-8). Vastavalt

§ 94

lg 1-2 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär kuni 01.07.2012 1 %, kuni 01.01.2013 0,75 % ja kuni 01.07.2013 0,5 %. Eeltoodust nähtuvalt tuleb viivise arvutamisel lähtuda alates 01.07.2012 viivisemäärast 8 %, alates 01.01.2013 7,75 % ja alates 01.07.2013 7,5 % aastas, mistõttu viivis moodustab kuni 21.08.2013 summa 352,54 eurot (2,28+3,05+180,68+129,36+37,17=352,54). Menetluskulude jaotus 15. TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 4 2-12-38245 /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.