← Eesti

2-13-2598/17

Obsah (15)§ 637§ 111§ 644§ 77§ 9§ 655§ 188§ 189§ 112§ 641§ 642§ 159§ 115§ 127§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-2598 Tsiviilasi XXXOÜ hagi

§ 637lg 4 järgi muutunud sissenõutavaks.

XXX OÜ ja kostja vahelised õigussuhte asjaolud ei saa mõjutada hagejat ega tema nõudeõigust, kuivõrd hageja ei ole selle õigussuhte pooleks. 15.11.2011 kokkuleppest ei nähtu kohustuse loovutamist ega ülevõtmist. Ükski dokument ei sätesta hageja nõusolekut selle kohta, et XXX OÜ maksekohustus antakse üle kostjale, samuti ei sätesta ükski dokument hageja tahet võtta üle XXX OÜ kohustus teostada ehitustöid. Isegi, kui 15.11.2011 kokkulepe sisuks oli kohustuste ülevõtmine nii hageja kui kostja poolt, ei mõjutaks see hageja nõuet. Hagejale ei ole teada asjaolusid, millest võiks järeldada 15.11.2011 kokkuleppe sõlmimise kuupäeva ebaõigsust. Samuti jääb selgusetuks, millist tähtsust omab väidetav kuupäeva ebaõigsus, sest kostja ei ole esitanud väidet kokkuleppe kehtetuse kohta. Arvete nr 1123, 1126 alusel ei ole kostjale nõuet esitatud. Ebaõige on kostja väide, et ta jättis arvest nr 1225 ühe osa (summas 1617 eurot) tasumata eraldi kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Pooltevaheline õigussuhe ei sätestanud nn garantiiremondi tagatist ning hagejal puudus vajadus sellist tagatisraha kostjale jätta. Kostja pidi tasuma tehtud tööde eest ning akti nr 2-1 alusel on kostja tööd märkusteta vastu võtnud. Ei ole loogiline eeldada, et hageja tegi tööd, andis need üle ning sõlmis veel eraldi kokkuleppe, et talle tasutakse tööde tegelikust hinnast vähem. Hageja ei ole sõlminud 14.02.2012 lepingut. Olukorras, kus hageja tegutses kostja teadmisel kirjaliku lepinguta, pidi ehitusteenuse osutamise aluseks olema kas suuline või siis konkreetne kokkulepe tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 tähenduses (kuivõrd ehitusteenuse osutamine lepinguväliselt on võimatu) ning selle kokkuleppe tingimused tulenesid võlaõigusseaduse (

) regulatsioonist. Iseenesest on õige kostja märkus, et järgnevatel tööde üleandmise aktidel on tehtud viide 14.02.2012 lepingule. Samas aktidel sisalduv viide faktiliselt allkirjastamata lepingule ei ole õiguslik asjaolu, millest tuleneks 14.02.2012 lepingu sõlmitus. Ka ei saa tööde üleandmise aktidel sisalduv viide lepinguprojektile asendada kostja allkirja 14.02.2012 lepinguprojektil. Arve nr 1132 väljastamise ja selle osalise tasumise ajal ei häirinud kostjat see, et arve väljastati enne tööde akti nr 3 allkirjastamist. Kostja ei ole väitnud, et tema poolt arve nr 1132 osaline tasumine toimus õigusliku aluseta. Kostja poolt lisatud akt nr 3 on allkirjastamata ning selle õigusjõud ja tähendus töövõtusuhtes on teadmata. Kostja kirjeldab väidetavaid puudusi, mis fikseeriti 18.05.2012 aktiga. Samas ei tähenda kahe puuduse fikseerimine seda, et tasunõue ei ole sissenõutav. Maksimaalselt saaks kostja

§ 111

alusel esitada täitmisest ajutise keeldumise nõude ja sedagi üksnes osas, mis vastab fikseeritud puuduste kõrvaldamise eeldatavale maksumusele. Kindlasti ei saa kostja esitada väidet, et tasunõue ei ole sissenõutav. Kostja ei ole põhjendanud, milline oli kokkulepitud kvaliteet, millele väidetavalt teostatud tööd ei vasta. 18.05.2012 aktil märgitud puudused on sisutud. Kirjeldus puuduste kohta ei 3

(14)luba isegi aimata, kas, kus ja milles puudus konkreetselt seisneb. Puuduse kirjeldus on jäänud mõistlikul määral konkretiseerimata ning kostjal puudub

§ 644lg 3 järgi õigus nendele puudustele tugineda.

Kostja väited seoses hageja makseraskustega on hagi nõuet ja alust arvestades asjakohatud. Arusaamatu on etteheide, et hageja käitumine oli pahatahtlik, kui jättis lepinguprojekti allkirjastamata, kuid tegi siiski ehitustöid. See, kui hageja jätab allkirjastamata temale sobimatuid tingimusi sisaldava lepinguprojekti, ei ole pahatahtlik. Pealegi oli ka kostjale lepingu allkirjastamata jätmine teada, ent sellest hoolimata lubas kostja hagejal töövõtuga jätkata. Vähemalt kaudselt pidi kostja möönma seda, et teda rahuldab ka töövõtusuhe ilma 14.02.2012 lepingut allkirjastamata. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja oli objektil betoonitööde teostaja XXX OÜ alltöövõtja. Kuna XXX OÜ ei olnud suuteline hagejale tema tehtud tööde eest tasuma, palus XXX OÜ kostjat, et viimane võtaks üle nende kohustuse hagejale maksmise osas, saates kostjale vastavasisulise teate. Kostja nõustus ja selleks sõlmisid hageja ja kostja 15.12.2011 (kuupäev kokkuleppel on vale) kokkuleppe XXX OÜ poolt hagejale tasumata jäänud summa maksmiseks ning XXX OÜ lõpetamata tööde teostamiseks ning tasumiseks. XXX OÜ teate ja hageja ning kostja vahelise kokkulepe alusel tasus kostja 15.12.2011 hagejale 9685,36 eurot. Hageja ei ole arvet nr 1123 kostjale kunagi esitanud, vaid see on tehtud tagantjärele. Arvel on lisaks XXX nimetatud maksja esindajaks ka XXX, kes tegelikult oli XXX OÜ esindaja ning pole mingilgi viisil kostjaga seotud. Samuti ei ole hageja kostjale esitanud nimetatud arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr

  1. Aktil puudub kuupäev. Kokkuleppel hagejaga tasus kostja akti nr 2-1 alusel 07.01.2012 esitatud arvest nr 1225 kogusummas 15 131,10 eurot 13 514,10 eurot ja ülejäänud 1617 eurot jäi garantiiremondiks, kuna esialgne visuaalne vaatlus näitas, et tööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Kuna hageja oli garantiiraha eraldamisega nõus, oli kostja nõus ka hageja jätkamisega objektil. Kokkuleppe olemasolule ja makstud summa tunnistamisele viitab ka kostja enda märge „laekumine olemas“ teostatud tööde aktil nr 2-
  2. Arve nr 1226 eest on kostja täies ulatuses tasunud. Kuna hageja lõpetas XXX OÜ-lt ülevõetud ning kokkulepitud tööd, soovisid pooled sõlmida uue töövõtulepingu järgmise etapi tööde teostamiseks. Selleks saatis kostja hagejale digitaalselt allkirjastatud alltöövõtulepingu nr 14.02.2012, mille sõlmimise aluseks oli hageja poolt 12.02.2012 koostatud hinnapakkumine 11-55/4 basseini betoonitööde teostamiseks. Aktid nr 1 kuni 4 on hageja enda koostatud ning neil kõigil on märge, et nende koostamise aluseks on alltöövõtuleping 14.02.
  3. Kuna hageja ei saanud enda lepinguliste kohustuste täitmisega hakkama, saatis kostja 11.09.2012 hagejale avalduse alltöövõtulepingu 14.02.2012 ühepoolseks ülesütlemiseks, hinna alandamiseks ning leppetrahvi tasumiseks ja kahju hüvitamiseks. Avalduse lisana esitas kostja ka 01.08.2012 omanikujärelvalve XXXOÜ pretensiooni, milles olid välja toodud avastatud ehitusvead ja garantiitööd. 4

(14)Hageja esitas 16.05.2012 akti nr 3 summas 73 568,22 eurot ning väidetavalt sama akti alusel 07.05.2012 väljastatud arve nr
  1. Põhjendatud ei ole akti summat ja seda, miks esitati arve varem kui akt. Kostjale on hageja varasemalt edastanud 14.02.2012 alltöövõtulepingu alusel tööde teostamise rahalise akti nr 3 kuupäevaga 07.05.2012 summas 12 000 eurot ja arve nr
  2. Hageja saatis kostjale elektrooniliselt akti nr 3 ning arve nr
  3. Samuti on hageja esitanud hagi materjalide hulgas arve nr 1130 summas 36 624,70 eurot, kuid kostjale aga arve nr
  4. Jääb mulje, et hageja raamatupidamisdokumendid ei ole päris korras. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei teostanud töid kokkulepitud (ka seadusest tuleneva) kvaliteediga ja tähtaegade jooksul, samuti ei ole hageja kostjale kvaliteetselt teostatud töid õigeaegselt üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andnud, mille tulemusel oli kostja sunnitud kokkulepitud hinda alandama eelkõige ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks. Lisaks on kostja kannatanud kahju tellija poolt esitatud leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõuete näol, mis olid tingitud kostjapoolsest XXXOÜ ja kostja vahelisest lepingu rikkumisest tööde mitteõigeaegse lõpetamise tõttu. Ka 18.05.2012 koostatud aktis kinnitab hageja juhatuse liige XXX oma allkirjaga, et basseini seinte tööde teostus ei vasta lubatavate eksimuste/nihete intervalli piiresse ning basseini põhjaplaadil on plaadi ja seina ühenduskohtades ülejooksu betoon puhastamata. 18.05.2012 aktil märgitud puudused on hageja esindaja XXX üles tähendanud omakäeliselt ning allkirjastanud. Seega ei saa hageja tugineda

§ 644lg-le.

Ehituse kvaliteedi osas tuleb lähtuda

§ 77lg-st 1, mis tähendab, et ehitades basseini, peab see ka vett pidama.

Hageja ei suutnud kuni septembrini 2012 oma praaki parandada, peale mida kostja katkestas töövõtusuhte hagejaga. Kostja nõudis hagejalt ebakvaliteetse töö parandamist, mida hageja ei teinud. Paljasõnalised ning pahausksed on hageja väited, et kostjal rahaliste raskuste kohta ja tema eesmärk oli leida põhjusi vabanemiseks koormavast maksekohustusest. 14.02.2012 töövõtulepingu sõlmimine oli mõlema poole tahe nagu tõendavad hageja hinnapakkumine ja kostja saadetud alltöövõtuleping nr 14.02.

  1. Lepingu allkirjastamata jätmine, samas vastavalt lepingule tööde teostamine on seostatav hageja pahatahtliku käitumisega lootes vabaneda sel viisil hageja poolt lepingu rikkumisel tekkivate leppetrahvide tasumise nõuetest. Selline hageja käitumine on aga vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja koostatud aktidel nr 1-4 on viide 14.02.2012 alltöövõtulepingule. Seega on hageja lepingu ning selle tingimused aktsepteerinud. Viidates iga enda poolt esitatud dokumendi aluseks 14.02.2012 töövõtulepingut, jättis hageja kostjale teadlikult mulje, et aktsepteerib 14.02.2012 töövõtulepingu tingimusi ning andis alust uskumiseks, et töövõtuleping jõuab allkirjastatult kostjale ükskord ka tagasi. Kui lähtuda hageja loogikast, on nõue esitatud mitteaktsepteeritud (allkirjastamata) teostatud tööde rahaliste aktide nr 1-4 alusel. Hageja poolt esitatud rahaliste aktide tööde üleandmise aktideks nimetamine on tahtlik kohtu eksitusse viimine. Tegelikkuses on tegemist tööde teostamise rahaliste aktidega, mis näitavad, kui suures osas alltöövõtja soovib enda poolt tehtud töid akteerida. Rahalistele aktidele järgnevad üldjuhul tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, milles sätestatakse, kas tööd on teostatud korrektselt või mitte. Vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele korrigeeritakse vajadusel rahalisi akte. Kostja allkirja omavad vaid rahalised aktid numbritega 2-1 ja 2-
  2. Need on seotud hageja poolt XXX OÜ tööde ülevõtmise eest esitatud rahaliste aktidega ning nende tööde eest on ka hageja poolt esitatud arvete alusel tasutud, v.a 1617 eurot, mis jäi garantiiremondi tagatiseks. Rahalised aktid nr 1-4 on kostja poolt allkirjastamata, nendel nimetatud töid hageja kostjale 5

(14)üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ei andnud. Nimetatud rahalised aktid on seotud kalakasvatuse ehitustööde teise etapiga, hageja poolt tehtud hinnapakkumisega nr 11-55/4 ja alltöövõtulepinguga 14.02.
  1. Seega on aktidel 2-1 ja 2-2 ning aktidel 1-4 kajastatud tööde näol tegemist erinevate töö etappidega, mille hageja paneb ekslikult ühte ning kinnitab nõude sissenõutavust. Kostja vastuväited seoses arvega 1226 ei ole asjakohatud, kuna mõlemat akti numbritega 2-1 ja 2-2 ning nende alusel esitatud arveid tuleb vaadelda koos, kuna on tõendatud, et aktil 2-2 fikseeritud kokkulepe puudutab arveid 1225 ja
  2. Kui hagejal on õigus saada arve 1225 alusel kogu summa, siis on hageja arve 1226 eest saanud 1617 eurot rohkem kui tegelikkuses saama pidi, kuna aktil 2-2 näidatud tööd on tehtud ebakvaliteetselt ning hageja ise kinnitab, et garanteerib settebasseini remondi otsekulud + 15%. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) XXXOÜ (hageja) teostas peatöövõtja XXXOÜ (kostja) tellimusel betoonitöid XXX külas, Käru vallas, Rapla maakonnas kalakasvatuse ehitusel; 2) hageja oli betoonitööde teostaja XXX OÜ alltöövõtja (t.lk 39); 3) alates 15.12.2011 sõlmisid hageja ja kostja omavahel kokkuleppe tööde edasiseks teostamiseks, kuna XXX OÜ-l tekkisid makseraskused (t.lk 39-41); 4) 14.02.2012 edastas kostja hagejale alltöövõtulepingu, mida hageja ei allkirjastanud (t.lk 45-51). Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) pooltevahelisi suhteid reguleerib 14.02.2012 alltöövõtuleping; 2) kokkulepitud tasu suurus tulenes pakkumisest; 3) hageja sai kostja edastatud 11.09.2012 avalduse (t.lk 54-58) kätte; 4) hageja on teostanud tööd puudustega ja hilinemisega; 5) kostjal oli õigus alltöövõtulepingust tulenevat hinda alandada; 6) kostja on nõudnud hagejalt garantii alusel tööde parandamist. Lepingu sõlmimisest Pooled ei vaidle selle üle, kuidas olid nende vahel reguleeritud töövõtusuhted enne 14.02.
  3. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevahelisi suhteid reguleerib alates 14.02.2012 kostja poolt hagejale allkirjastatult esitatud 14.02.2012 alltöövõtuleping. Kostja tugineb 14.02.2012 lepingule, kuid hageja leiab, et nimetatud lepingut ei saa lugeda sõlmituks, kuna hageja lepingut ei allkirjastanud. Hageja ei allkirjastanud lepingut põhjusel, et 14.02.2012 oli töövõtusuhe juba tekkinud ja ei olnud põhjust kokku leppida täiesti uutes tingimustes, mis olid kasulikud ainult kostjale. Hageja ei nõustunud lepingu allkirjastamisega põhjusel, et hageja vastutus oli lepingujärgselt liiga suur (t.lk 129 pöördel
  4. ja 2 lõik). Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 ja

§ 9lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. 6

(14)Riigikohus on 24.11.2011 lahendi nr 3-2-1-109-11 punktis 11 leidnud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lgst 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on laenulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus loeb aktidega 1 (t.lk 17), 2 (t.lk 20) ja 3 (t.lk 23) tõendatuks asjaolu, et hageja ise luges 14.02.2012 alltöövõtulepingu sõlmituks ning teostas töid nimetatud lepingu alusel, kuna hageja on aktides märkinud lepingu reale – alltöövõtuleping 14.02.2012 (akti nr 4 koostas kostja). Hageja ei ole 14.02.2012 lepingut küll allkirjastanud, kuid on aktides lepingu äramärkimisega avaldanud kaudselt tahet lugeda leping sõlmituks. Kohus leiab, et pooled jõudsid 14.02.2012 lepingu punktides kokkuleppele osaliselt. Hageja ei allkirjastanud enda selgituste kohaselt lepingut põhjusel, et hageja vastutus oli lepingujärgselt liiga suur (t.lk 129 pöördel). Seega loeb kohus tõendatuks asjaolu, et pooled ei jõudnud kokkuleppele lepingu punktis 11, mis reguleerib poolte vastutust (t.lk 49) ja nimetatud ulatuses tuleb kohaldada seadustes sätestatut. Kohtu hinnangul saab nimetatud lepingut pooltevahelistes suhetes kohaldada alates 14.02.2012, eelneva aja jooksul tuleb pooltevaheliste suhete reguleerimisel lähtuda 15.12.2011 kokkuleppest ja seadusest (s.h

is töövõtulepingu kohta sätestatust). Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel XXX OÜ-ga seonduv tähtsust ning seetõttu kohus nimetatud väiteid ei analüüsi. Kokkulepitud tasu suurus Kostja on seisukohal, et kui asuda seisukohale, et 14.02.2012 töövõtulepingut ei ole sõlmitud, siis ei ole pooled tasu suuruses kokku leppinud. Hageja leiab, et lähtuda tuleb hageja poolt 12.02.2012 tehtud hinnapakkumisest nr 11-55/4 (t.lk 131). Kohus luges eelmises punktis tuvastatuks asjaolu, et pooled sõlmisid 14.02.2012 edaspidiste töövõtusuhete reguleerimiseks alltöövõtulepingu (v.a lepingu punkt 11).

§ 637

lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. 7

(14)Riigikohus on 04.10.2011 lahendi nr 3-2-1-72-11 punktis 12 leidnud, et

§ 637

lg 1 annab poolte vastastikuste kohustuste kindlaksmääramisel tõlgendamisreegli juhuks, kui tasu maksmist ei ole kokku lepitud.

§ 637

lg 1 tähendus seisneb selles, et tagada lepingu kehtivus ka juhul, kui selles on küll kindlaks määratud töövõtja kohustused, kuid mitte tellija omad. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest (nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust. Riigikohtu 19.09.2012 lahendi nr 3-2-1-89-12 punkti 23 kohaselt tuleb Riigikohtu praktika järgi lepingu hinnakokkulepet ja täitmist käsitada poolte esiletoodava asjaoluna, mitte õigusliku regulatsioonina, st tegemist ei ole õiguse kohaldamise küsimusega, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 62). Seega kuulub lepingu hind tõendamisesemesse. Seega tulenevalt

§ 637

lõikest 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-72-11 märgitust asub kohus seisukohale, et pooled jõudsid enne tööde alustamist hinnas kokkuleppele võttes aluseks 12.02.2012 tehtud hinnapakkumise (t.lk 52). Kostja nõustumust hinnapakkumises märgitud hinnaga näitab asjaolu, et pakkumises märgitud hinna võttis kostja aluseks ka 14.02.2012 alltöövõtulepingu projekti koostamisel (t.lk 46). Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku teistsuguses hinnas, kui hageja märkis 12.02.2012 hinnapakkumises. Esitatud aktid ja arved Kohus loeb tuvastatuks, et hageja on esitanud kostjale allakirjutamiseks tehtud tööde aktid: 1) akt nr 1 tööde maksumusega 9 685,36 eurot (t.lk 11-13), mille kohta on vormistatud 08.12.2011 arve nr 1123 (t.lk 10); kostja väidetel (t.lk 32) ta akti nr 1 ja arvet nr 1123 hagejalt saanud ei ole, küll aga tasus summa 9 685,36 eurot 15.12.2011 (t.lk 42); 2) akt nr 2-1 tööde maksumusega 15 131,10 eurot (t.lk 6), mille kohta on 07.01.2012 vormistatud arve nr 1225 (t.lk 5); kostja väitel oli tal hagejaga kokkulepe arve osaliseks tasumiseks summas 13 514,10 eurot, 1617 eurot pidi jääma garantiiremondiks; 3) akt nr 2-2 tööde maksumusega 15 036 eurot (t.lk 15), mille kohta on 27.01.2012 vormistatud arve nr 1226 (t.lk 14); kostja on seisukohal, et võttes arvesse, et eelnevad tööd ei olnud tehtud kvaliteetselt, leppisid hageja ja kostja omavahel kokku, et hageja garanteerib vajadusel settebasseini kulud. Selleks kirjutati aktile „XXX OÜ garanteerib settebasseini remondikulud + 15%“; 4) akt nr 1 tööde maksumusega 8 151,60 eurot (t.lk 17-18), mille kohta on 29.03.2012 vormistatud arve nr 1229 (t.lk 16); 5) akt nr 2 tööde maksumusega 36 624,70 eurot (t.lk 20-21), mille kohta on 24.04.2012 vormistatud arve nr 1130 (t.lk 19), (kostja selgituste kohaselt esitati talle samas summas akt numbriga 1230 t.lk 65); 6) akt nr 3 tööde maksumusega 73 568,22 eurot (t.lk 23), mille kohta on 07.05.2012 vormistatud osaline arve nr 1132 (t.lk 22), (kostja selgituste kohaselt esitati talle samas summas akt numbriga 1232 – t.lk 64); 7) akt nr 4 tööde maksumusega 44 406,25 eurot (t.lk 9), mille kohta on vormistatud 17.05.2012 arve nr 1134 (t.lk 5). 8

(14)Kostja esindaja selgitas aktide numeratsiooni kohta (t.lk 130 pöördel), et poolte vahel oli kaks lepingut: 15.11.2011 ja selle juurde tehti aktid nr 1, 2-1 ja 2-2 ning edasi sõlmiti leping 14.02.2012 ja aktide numeratsiooni alustati uuesti. Kohus loeb aktidel olevate kostja esindaja allkirjaga tuvastatuks asjaolu, et kostja on allkirjastanud aktid nr 2-1 (t.lk 6), 2-2 (t.lk 15) ja 3 (t.lk 23). Märked aktidel („laekumine olemas“) on tehtud hageja lepingulise esindaja poolt ning ei oma käesolevas vaidluses tähtsust (t.lk 130). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli hagejaga kokkulepe akti nr 2-1, tööde maksumuse 15 131,10 euro, osaliseks tasumiseks summas 13 514,10 eurot. Samuti ei oma kohtu hinnangul tähtsust aktile nr 2-2 tehtud märkus „XXX OÜ garanteerib settebasseini remondikulud + 15%“, kuna kostja on kinnitanud, et on tasunud arve täies ulatuses ning nimetatu nähtub ka kostja konto väljavõttest (t.lk 42), kus kostja on nimetatud akti ja arve alusel teinud makseid 14.02.2012, 09.03.2012 ja 16.05.2012 (kohus käsitleb nimetatud märget ka allpool). Kohus möönab, et hageja esitatud arvete numbrites on segadus, mis annab kinnitust asjaolust, et hageja raamatupidamine ei ole päris korras. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel esitanud hagiavalduse lisana arved samade numbritega, mis ta on esitanud kostjale tööde teostamise käigus. Kohtu hinnangul ei anna segadus arve numeratsioonis kostjale alust jätta esitatud arved tasumata, kuna vaidlus puudub aktides ja arvetel märgitud summades. Kostja on vaid leidnud, et ei pea kõiki arveid täies ulatuses tasuma. Kostja on hageja esitatud arveid ka aktsepteerinud ning osaliselt tasunud, mida kinnitab kostja konto väljavõte (t.lk 42). Hageja nõue põhineb kolmel aktil (t.lk 129): • 2-1, mille alusel väljastati arve nr 1225, millest jäi tasumata 1617 eurot; • 3, mille alusel väljastati osaline arve nr 1132 summas 12 000 eurot ja millest kostja jäi võlgu 4000 eurot; • 4, mille alusel väljastati arve nr 1134, millest jäi tasumata 44 406,25 eurot. Nimetatud aktidest moodustab kokku kostja võlgnevus summas 50 023,25 eurot. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et hageja on arvete tasutuks lugemisel arvestanud kostja maksetel (ülekannetel) märgitud selgitusi (t.lk 42). Pooled ei vaidle selle üle, et peale akti nr 3 vormistamist tarnis kostja hageja nõusolekul hageja teistele ehitusobjektidele betooni ning armatuuri, mis arvestati akti nr 3 järgsest summast maha (t.lk 2). Hageja selgituste kohaselt (t.lk 129- 129 pöördel) akti nr 4 alusel midagi üle ei antud, vaid aktist 4 arvestati maha töömaterjal (betoon ja armatuur), mida kostja tarnis hagejale. Akt nr 4 oli tasaarvestus. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja tarnis hagejale betooni ja armatuuri põhjusel, et makseraskused olid kostjal või hagejal. Kohus loeb 15.06.2012 kostja esindaja XXXe-kirjaga (t.lk 8) hageja esindajale tõendatuks asjaolu, et akti nr 4 koostas kostja ise paludes viimase arve manuses oleva akti põhjal veelkord ümber vormistada. Kostja on allkirjastanud kolmest aktist kaks (aktid 2-1 ja 3), mille 9
(14)alusel on arved tasumata ning ühe akti (akt nr 4) on kostja koostanud ise. Seega saab nõustuda hagejaga, et kostja on kõigi aktide alusel tööd vastu võtnud. Viidatud põhjustel ei oma tähtsust ka 18.05.2012 töö üleandmise-vastuvõtmise aktis (t.lk 66) märgitud puudused. Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda viidatud puudustele, kuna on ise hiljem s.o 15.06.2012 esitanud hagejale akti nr 4, kus ei ole viidatud 18.05.2012 märgitud puudustele. Seega saab teha järelduse, et juhul kui puudused 18.05.2012 esinesid (hageja märked – tutvunud ja kõrvaldamisel 22.05.12), siis oli hageja 15.06.2012 puudused kõrvaldanud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Vastavalt

§ 637

lõikele 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selle kohta, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja on tööd aktidega vastu võtnud. Seega tuleb kostjal vastu võetud tööde eest tasuda. Asjakohatu on ka kostja väide, et hageja ei ole esitanud tööde üleandmisevastuvõtmise akte. Kostja on tööde teostamise ajal esitanud eelpool viidatud aktid ning kostja ei ole kordagi leidnud, et tegemist ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kostja on nimetaud vastuväite esitanud esmakordselt vastuses hagile. Seega on pooled tööde teostamise käigus pidanud hageja poolt esitatud akte piisavaks, et lugeda tööd üleantuks. Garantiist Kohus loeb teostatud tööde aktiga nr 2-2 tõendatuks asjaolu, et kostja esindaja Koit Tuulik on aktile teinud märke „XXXOÜ garanteerib settebasseini remondi otsekuludega + 15%“ (t.lk 15). Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja on teostatud tööde aktiga nr 2-2 kokku leppinud garantiisumma kinnipidamises (t.lk 32). Hageja on selgitanud, et kostja garantiist tulenevat nõuet hagejale esitanud ei ole. Riigikohus on 28.02.2012 lahendi nr 3-2-1-177-11 punktis 12 leidnud, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekkib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded, kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole asjas tõendanud, et ta oleks esitanud garantiist tuleneva nõude. Garantiiga ei ole seega hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust aktile nr 2-2 kostja esindaja XXXtehtud garantiimärge. Samuti tuleb arvestada, et kostja on kinnitanud, et on nimetatud arve täies ulatuses tasunud (t.lk 32). 11.09.2012 avaldusest 10

(14)Kostja on väidetavalt hagejale edastanud 11.09.2012 avalduse 14.02.2012 sõlmitud alltöövõtulepingu ühepoolseks ülesütlemiseks, hinna alandamiseks ning leppetrahvi tasumiseks ja kahju hüvitamiseks (t.lk 54-58). Kostja ei ole tõendanud, et 11.09.2012 avaldus oleks hagejale kätte toimetatud ning selles esitatu tuleb jätta tähelepanuta juba seetõttu, et puuduvad tõendid hageja poolt avalduse kättesaamise kohta. Kuivõrd hageja tõi välja asjaolu, et ta sai viidatud avalduse kätte alles asja sisulisel arutamisel, siis analüüsib kohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka avalduses toodut. 14.02.2012 alltöövõtulepingu ülesütlemisest tellija poolt Kostja on 11.09.2012 avaldusega 14.02.2014 lepingu ühepoolselt üles öelnud märkides põhjuseks, et töövõtja ei ole suutnud kinni pidada lepingu tähtajast ning ei ole teostanud töid lepingus kokku lepitud kvaliteeditingimustele vastavalt ning on seega lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud (t.lk 56).

§ 655lg 1 alusel võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on 11.09.2012 avalduses viidanud nii lepingust taganemisele kui ka lepingu ülesütlemisele, kuid on pealkirjastanud selle osa avaldusest „lepingu ülesütlemine“. Kohus leiab, et kostja on soovinud lepingu üles öelda, kuna nii on ta märkinud ka pealkirjale (avaldus) järgneval real. Samuti ei nähtu avaldusest, millised on need olulised lepingurikkumised, mis annaksid kostjale aluse lepingust taganemiseks. Olulisi rikkumisi ei ole kohus tuvastanud ka käesoleva menetluse kestel. Kostja on esitanud lepingu ülesütlemise avalduse peaaegu kolm kuud peale viimase akti (nr 4) hagejale saatmist, mis annab alust arvata, et kostja on avalduse esitamisega soovinud vabaneda maksmiskohustusest. Riigikohus on 21.09.2011 lahendi nr 3-2-1-64-11 punktis 12 leidnud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (

§ 188

) ja selle ülesütlemisel

§ 655lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed.

Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist

§ 189

lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 655

lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui tellija on aga töövõtulepingu

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohtu hinnangul on kostja esitanud seisukohad vastuolulised. Kostja soovib garantiitööde teostamist, lepingust taganeda ja ka leping üles öelda. Kostja avaldused on üksteist välistavad ning seetõttu nende üheaegne kasutamine lubamatu. Kohtu hinnangul puudus lepingu ülesütlemiseks alus, kuna hageja on lepingu täitnud. Kostjal tuleb hagejale tasuda teostatud tööde eest esitatud arved. 11

(14)Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on lepingu üles öelnud, on viidatud Riigikohtu lahendist ja

§ 655lõikest 1 tulenevalt hagejal õigus nõuda kokkulepitud tasu.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks midagi kokku hoidnud. Hinna alandamisest 11.09.2012 avalduse punktis 3 (t.lk 55) on kostja hagejalt nõudnud lepingutingimustele mittevastavate töödest tulenevat hinna alandamist 44 406,25 euro võrra koos käibemaksuga. Avalduse kohaselt on 14.02.2012 lepingu punkti 11.1 ja 11.5 järgi tellijal õigus alandada hinda sellise summa võrra nagu tellija hinnangul kulub mittekohaselt tehtud töö ümbertegemisele, kui selline hinnang ei ole konkreetsetel asjaoludel võimalik, siis võrdeliselt mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Punktis 3.3 nimetab kostja 01.08.2012 omanikujärelvalve poolt peale basseinide betoonosa ülevaatust avastatud 8 ehitusviga. Punkti 3.4 kohaselt kulub tellija hinnangul töövõtja poolt teostamata või mittekohaselt tehtud töö ümbertegemisele 44 406,25 eurot koos käibemaksuga, mille võrra alandab tellija hinda. Riigikohus on 12.04.2012 lahendi nr 3-2-1-32-12 punktis nr 11 leidnud, et hinna alandamise eesmärgiks on

§ 112

järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Viidatud sätte lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kolleegium on selgitanud, et hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani (vt nt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-06, p 16;
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-09, p 12). Samuti on kolleegium selgitanud, et hinna alandamist võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10, p 12). Punktis 12 leiab kolleegium, et hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (

§ 641

) ning töövõtja vastutus selle eest (

§ 642

). Avalduse lisana esitas kostja ka 01.08.2012 omanikujärelvalve XXXOÜ pretensiooni, milles olid välja toodud avastatud ehitusvead ja garantiitööd (t.lk 59). Kohtu hinnangul ei tõenda omaniku järelevalve pretensioonikiri ehitajale nr 2 ehitusvigu. Samuti ei ole kostja esitanud mitte mingeid tõendeid selle kohta, milline on hageja väidetavalt puudustega tehtud töö parandamise (puuduste kõrvaldamise) maksumus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele, seega puudub tal alus hinna alandamiseks. Leppetrahvi nõudest 12

(14)Kostja on esitanud 11.09.2012 avalduses hagejale leppetrahvi nõude summas 22 286,99 eurot (t.lk 56). Hageja on leidnud, et kuna pooled 14.02.2012 lepingut ei allkirjastanud s.t lepingut ei sõlmitud, siis ei ole kostjal alust leppetrahvi nõudmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks, kuna kohus tuvastas eespool, et pooled ei jõudnud poolte vastutust käsitlevates punktides kokkuleppele. Kohus leiab, et isegi juhul kui asuda seisukohale, et pooled oleks 14.02.2012 lepingus jõudnud kokkuleppele ka vastutuses, siis puudub kostjal alus leppetrahvi nõudmiseks, kuna kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Vastavalt

§ 159

lõike 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on 07.12.2009 lahendi nr 3-2-1-128-09 punktides 10 ja leidnud, et olukorras, kus lepingurikkumine seisneb töövõtulepingus kokkulepitud tööde üleandmisega hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest eelduslikult teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei anta. Seega praeguses asjas pidi kostja hageja lepingurikkumisest eelduslikult teada saama hiljemalt 21. novembril 2007. a. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas leppetrahvi nõudmisest teatamine 17. märtsil 2008. a on toimunud

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada pooltevahelise võlasuhte olemust, seejuures ka töövõtulepingus kokkulepitud tingimusi, eelkõige täitmise tähtaja pikkust, samuti poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda. Kohus loeb nimetatud avalduses märgituga tõendatuks asjaolu, et hageja esitas leppetrahvi nõude põhjusel, et töövõtja on ületanud töö lõpptähtaega. Kostja on arvestanud leppetrahvi 01.04.2012 kuni 10.09.

  1. Avalduse punktis 1.2 märgitu kohaselt (t.lk 54) oli tööde lõpetamise kuupäev 30.03.
  2. Seega sai kostja lepingurikkumisest teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval s.o 01.04.
  3. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale lepingurikkumisest teatamist üle viie kuu hiljem ei saa pidada rikkumisest mõistliku aja jooksul teatamiseks ja kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Kahju nõudest 11.09.2012 avalduse punktis 6.3-6.6 hagejale märgib kostja (t.lk 57), et töövõtja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu (tööde tähtajaks lõpetamata jätmine ning mittekohaselt tehtud töö) lükkus ehitise omanikul XXXOÜ-l edasi planeeritud kalade kasvatustsükkel ning kuna betoonbassein ei ole vettpidav, siis tekkis ka arvestav veekulu, mille tulemusena kandis XXXOÜ kahju kokku summas 36 300 eurot. XXXOÜ on nimetatud kahju nõude esitanud tellijale. Kuna elektritööde õigeaegse lõpetamata jätmise tulemusena on tellija rikkunud ka tellija ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu tähtaega, esitas XXXOÜ tellijale leppetrahvi nõude summas 10 800 eurot. Kostja leiab avalduses, et nimetatud XXXOÜ kahju hüvitamise nõude ja leppetrahvi näol on tegemist töövõtja poolt tellijale tekitatud kahjuga ja tulenevalt eeltoodust võlgneb hageja kostjale XXXOÜ poolt esitatud leppetrahvi summas 10 800 eurot ja kahju hüvitise summas 36 300 eurot. Riigikohus on 12.04.2012 lahendi nr 3-2-1-32-12 punktis nr 11 leidnud, et kahju hüvitamise nõude (

§ 115

) eesmärgiks on

§ 127lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine 13

(14)olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks viidatud sätte alusel tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe). Riigikohtu 28.02.2012 lahendi nr 3-2-1-177-11 punkti 10 kohaselt on tellitud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist tellijal õigus nõuda

§ 101

lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09, p 13 ). Kostja on kohustatud hüvitama hagejale töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 järgi siis, kui ta selle kahju tekkimise eest vastutab.

Kohtu hinnangul tuleb kostja kahjunõue jätta arvestamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tööd teostanud puudustega ning et kostjal oleks sellest tulenevalt tekkinud mingit kahju. Kahjunõude tekkimist ei saa tõendada ainult kostjale edastatud nõudeavalduse (t.lk 60) esitamisega. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et XXXOÜ-l kahju tegelikult tekkis. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostjal puudub alus hagejale kokkulepitud tasu maksmisest keeldumiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.