) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Võlgnik sai kohtutäituri 2 otsuse kätte 30.07.
) §-d 217 ja 218 ei näe ette täitemenetluse kui terviku seaduspärasuse kontrolli kaebemenetluse kaudu. Kaebemenetluse kaudu kontrollitakse iga kohtutäituri otsuse või tegevuse seaduspärasust eraldi. Seetõttu peab kohus analüüsima käesolevas asjas, kas 15.04.2013 toimunud arestimine on seadusega kooskõlas või mitte, s.h hindama, kas arestimine on tühine. Arestimise tühisuse alused sätestab
.
sätestab: „Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.“ Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks
§-s 55 loetletud arestimise tühisuse alused. Selliseid aluseid ei nähtu ka kohtule esitatud täitetoimikust. Täitedokumendi mittekehtivust täitetoimikust ei nähtu, Harju Maakohtu 23.04.2012 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-09-3554 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise kohta viitavad vastupidisele (II kd, tl-d 116-122, 137-149). Võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade (I kd, tl 170 – täitmisteate kättetoimetamise akt). Arestimisaktist nähtuvalt on vara arestinud kohtutäitur (III kd, tl-d 31-36). Võlgnikule on teatatud uuest vara arestimisest (III kd, tl-d 27, 28). Kohus saab aru, et ilmselt on võlgnik tuginenud loetelus nimetamata menetlusnormide olulisele rikkumisele. Selliseks rikkumiseks on võlgnik ilmselt pidanud kinnisasja arestimist olukorras, kus võlgnik on vaidlustanud kohtus eelnevalt toimunud kinnisasja arestimise tühistamise. Seadus ei keela kohtutäituril arestida kinnisasi uuesti ajal, millal kohus menetleb võlgniku muud kaebust seoses kinnisasja arestimisega. Seetõttu ei saa kohtutäituri tegevust lugeda seadusevastaseks. Võlgnik väitis, et kohtutäitur on tegutsenud pahatahtlikult ja hea usu põhimõttega vastuolus. Võlgnik on kohtutäiturile etteheidetavaks käitumiseks pidanud kinnisasja arestimist. Täitetoimingu tegemist olukorras, kus seadus seda ei keela, ei saa üldjuhul pidada pahatahtlikuks ja hea usu põhimõtte vastaseks. Võlgnik ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et kohtutäitur on kinnisasja arestinud muul eesmärgil kui hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine. Hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel saab kohtutäitur saavutada soovitud eesmärgi ainult kinnisasja arestides. Seetõttu ei saa kaebuses esitatud asjaoludel teha kohtutäiturile etteheiteid pahatahtlikkuses ja hea usu vastases käitumises. Samuti on võlgnik ilmselt pidanud arestimise kohta käivate menetlusnormide oluliseks rikkumiseks seda, et kohtutäitur ei ole 08.01.2013 arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisele vaatamata esitanud kohtule taotlust eksperdi määramiseks. Kohtu hinnangul on kohtutäituril võimalik esitada kohtule taotlus eksperdi nimetamiseks üksnes kehtiva arestimisakti olemasolul. Kohtutäitur on 14.03.2013 otsusega arestimise tühistanud, mistõttu ei saa kohtutäiturile ette heita kohtule taotluse esitamata jätmist eksperdi määramiseks. 3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei ole arestimise kohta käivaid menetlusnorme rikkunud. 7. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et võlgnik on kaotanud õiguse tugineda käesolevas asjas väitele, et kohtutäituri 14.03.2013 otsus on seadusvastane. Võlgnik esitas 11.04.2013 kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale (tsiviilasi nr 2-13-16331). Kaebuses esitas võlgnik muuhulgas taotluse tühistada kohtutäituri otsus osas, kus kohtutäitur tühistas 08.01.2013 arestimisakti omal initsiatiivil ning osas, kus kohtutäitur määras uuesti kinnisasja arestimise 15.04.2013 ning taotluse lugeda 08.01.2013 tehtud täitetoiming kinnisasja arestimine täiteasjas nr 052/2008/11624 tühiseks. Harju Maakohtu 17.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-16331 jäeti menetlusse võtmata võlgniku kaebus kohtutäituri 14.03.2013 otsuse peale (III kd, tl-d 82-84). Võlgnik esitas määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas osaliselt. Ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebus kinnisasja arestimisega seonduvate taotluste menetlusse võtmisest keeldumise osas (III kd, tl-d 85-89). Riigikohtu 04.09.2013 määruse kohtuasjas nr 3-7-1-2-567 jäeti võlgniku määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata (III kd, tl 91). Eeltoodust tulenevalt jõustus maakohtu määrus 04.09.2013 selles osas, millega keelduti kinnisasja arestimisega seonduvate nõuete menetlusse võtmisest. Võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest keeldumuse tõttu on võlgnik vastavalt
Kohtutäituri otsuse tühistamata jätmise tõttu tuleb eeldada otsusega tuvastatud asjaolude ja järelduste õigsust.
lg 1 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on: 1) võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu; 2) võlgniku või sissenõudja alaneja või üleneja sugulane või õde, poolõde, vend või poolvend või ta on või on olnud abielus võlgniku või sissenõudja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võlgniku või sissenõudja võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps; 4) võlgniku või sissenõudja lapsendaja või lapsendatu; 5) võlgniku või sissenõudja abikaasa, võlgniku või sissenõudjaga püsivalt koos elav isik, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist; 6) otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud täitemenetluse seadustiku sätteid ja kohtutäituri seaduse § 2 lg 3. Kohtutäitur tegutseb võlgniku suhtes vaid lähtudes sissenõudja huvidest. Taandamise alused on sätestatud
lg-s 1.
Kohtutäituri seadusevastane tegevus võib anda võlgnikule aluse esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus
sätestatud korras või pöörduda justiitsministeeriumi poole distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kui kohtutäituri tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Võlgnik ei saa kasutada kohtutäituri võimaliku seadusevastase tegevuse osas õiguskaitsevahendina kohtutäituri taandamise avalduse esitamist. Võlgniku taotlusest nähtuvalt peab võlgnik kohtutäituri erapoolikusele viitavaks asjaoluks täitetoimingute tegemist kohtutäituri poolt. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks kohtutäituri tegevuses sissenõudja huvide eelistamine. Seaduses sätestatud toimingute tegemist selliseks asjaoluks pidada ei saa. Võlgnik ei ole välja toonud ühtki
lg-s 1 sätestatud asjaolu, mis võiks olla 4 kohtutäituri taandamise aluseks, mistõttu jätab kohus võlgniku taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.