Obsah (5)

§ 442§ 437§ 333§ 5§ 230

2-13-3886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2013 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-3886 Tsi

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesolevas otsuses lisaks kostja vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse asja arutamise uuendamiseks.

§ 437

punktide 1-3 kohaselt kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist: 1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 2) tagaseljaotsuse tegemisel ilmneb asjaolu, mis võib olla kaja esitamise alus; 3) hagi läbivaatamata jätmisel ilmneb asjaolu, mis võib olla menetluse taastamise alus. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide kohtu tegevusele ja taotlus asja arutamise uuendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastuväide on põhjendamata ja esitatud hilinenult ning ei esine

§-s 437 sätestatud eelduseid asja arutamise uuendamiseks. Kostja taotles 14.02.2013 menetlusdokumendis tunnistajate ülekuulamist ning märkis, et tagab tunnistajate kohtusse ilmumise (tl 63). Kohus saatis poolte esindajatele 05.05.2013 kohtukutsed ning puudub vaidlus, et poolte esindajad said kohtukutsed kätte (tl 112-117). Kohtukutses 2 2-13-3886 märkis kohus muuhulgas, et rahuldab kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Vastav tekst oli kohtukutses esile toodud rasvases kirjas, mistõttu oli teade tehtud silmatorkavaks ning kohtukutse läbi lugenud isikule ei saanud vastav tekst jääda märkamatuks. Kohus märgib, et kohtukutse läbilugemine on vabatahtlik, kuid kohtukutses oleva teabe õiguslikud tagajärjed saabuvad sõltumata sellest, kas kohtukutse adressaadid selle läbi on lugenud või mitte. Kostja esindajateks on vandeadvokaat ja vandeadvokaadi vanemabi. Kostja esindaja tunnistas kohtuistungil, et ei märganud kohtukutsel (tl 115) märget selle kohta, et kohus on rahuldanud tunnistajate ülekuulamise taotluse ja kostjal tuli kindlustada tunnistajate ilmumine kohtuistungile (tl 118). Asjaolu, et kostja esindaja on kohtuistungi toimumise ajaks vahetunud, ei vabanda seda, et kostjal jäi kohtukutses märgitud teave tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamise osas märkamata. Ühtlasi lubas kostja ise 14.02.2013 esitatud taotluses tunnistajad kohtuistungile kaasa võtta, mistõttu pidi kostjal olema kõrgendatud tähelepanu selles osas, kas kohus on tema taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldanud või mitte. Kohus leiab, et isegi kui vastava taotluse oleks pidanud lahendama määrusega, oli kohtu poolt taotluse rahuldamine tehtud pooltelt teatavaks ning kohtukutses piisavalt esile toodud. Seetõttu leiab kohus, et tunnistajate puudumine kohtuistungil ei olnud põhjustatud sellest, et kohus jättis vastava taotluse rahuldamata määrusega, vaid kostja esindaja tähelepandamatusest, mida kostja esindaja on kohtuistungil tunnistanud. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud ka asja arutamise uuendamine. Ühtlasi on vastuväide esitatud hilinemisega.

§ 333

lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Väidetav rikkumine on toimunud 05.05.2013, kui kohus saatis välja kohtukutsed ning märkis kohtukutses, et tunnistajate ülekuulamise taotlus on rahuldatud ja kostjal tuleb kindlustada tunnistajate ilmumine kohtuistungile. Tulenevalt

§ 333

lg-st 2 oleks kostja pidanud vastuväite esitama hiljemalt 13.06.2013 toimunud kohtuistungil. Kohus rõhutab, et kohtuistungi lõpus tutvusid istungil osalejad istungi protokolliga, mille osas oli võimalus esitada koheselt parandused ja vastuväited juhinduvalt

§-st 53 ja pärast paranduste tegemist allkirjastati kõikide istungil osalenute poolt protokoll sh ka kostja esindaja poolt. Kohtuotsuse põhjendus 9. Kohus lahendab antud asja tulenevalt

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga.

Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. 10. Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustele. 11.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 3 2-13-3886 nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
2. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 08.05.2012 toitlustusteenuse osutamise töövõtulepingu esialgse tähtajaga kuni 2012.a juuli (tl 7-10), kuid pooled pikendasid lepingu kehtivust vastastikusel kokkuleppel kuni 05.10.
3. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli 08.05.2012 sõlmitud leping jätkuleping ja pooled olid lepingulistes suhetes alates
4. Lepingu eesmärgiks oli tagada kostja patsientide ja personali igapäevane toitlustamine vastavalt kostja tellimustele. Lepingu punktist 1.2 nähtuvalt tellis kostja hagejalt toidu valmistamise kostja tellimuse alusel kuni 150-le patsiendile igapäevaselt kolmel korral päevas ning selle toimetamise XXXSA haiglasse aadressil XXXTallinn (tl 7). Lepingu lisaks oli ravidieetide loetelu (tl 11-20). Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale eelnevalt näidismenüüd nende heakskiitmiseks (tl 41-45, tl 83-91). Hageja esitas kostjale toitlustusteenuse arveid perioodil 16.09.2012-30.09.2012 kokku summas 12 856,20 eurot (tl 32-34). Kuna kostja arveid ei tasunud, saatis hageja 01.10.2012 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ning luges lepingu üles öelduks alates 05.10.2012 (tl 21). Lisaks saatis hageja 04.10.2012 kostjale toitlustusteenuse arve nr 1204753 summas 2 538,86 eurot (tl 35). 18.10.2012 esitas kostja hagejale nõudekirjas 10 935,72 euro alusetult saadu tagastamise nõude, hinna alandamise avalduse ning ühtlasi tasaarvestuse avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks kattuvas osas. Kostja on nõudekirjas väljendanud seisukohta, et nende poolt kuulub hagejale tasumisele summa 1 072,43 eurot (tl 23-26). Selle summa tasumist on hageja kinnitanud ning arvestanud nõutavast summast maha (tl 4). Hageja saatis 05.11.2012 kostjale nõudeavalduse maksmata arvete viivitamatuks tasumiseks, olles seejuures seisukohal, et kostja poolt 18.10.2012 esitatud tasaarvestuse avaldus on alusetu ning põhjendamatu (tl 27-29). 08.11.2012 saatis hageja 05.11.2012 nõudekirjale vastuse, jäädes selles seisukohale, et kostja poolt tehtud tasaarvestuse tõttu puudub neil hageja ees võlgnevus (tl 30).
5. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on lepingut rikkunud ning kas kostjal oli seetõttu õigus teha tasaarvestusi. Hageja märgib, et: • hageja on kostjale tarninud toitu ja esitanud arved vastavalt lepingule; • lepingus ei ole kokku lepitud, et tarnima peaks kaalulistes kogustes, so grammides; • kostja poolt teostatud kontrollkaalumised ei ole usaldusväärsed; • kontrollimiseks kaalutud valim on liiga väike; • puudub alus kontrollkaalumiste tulemusi ekstrapoleerida ülejäänud lepingu täitmisele; • toidunõude kasutamistasu osas on hinnaalandus vale. Kostja märgib, et: • koguseid tuli arvestada grammides; • 15.08.2012 kontrollkaalumisel tuvastati, et hageja poolt tarnitud toidukogus on kohati kuni 26% väiksem; • 30.08.2012 proovikaalumisel tuvastati uuesti kokkulepitust väiksemad toiduportsjonid; • kuna hageja oli kogu lepingu perioodil tarninud ühesuguseid portsjoneid, siis tegi kostja järelduse, et hageja oli kogu lepinguperioodi vältel tarninud väiksemaid koguseid; • kostja on oma nõude tasaarvestanud hageja nõudega.
6. Kohus on seisukohal, et toiduportsjonite arvestamisel tuli lähtuda grammidest. Seda toetab lepingu punkt 5.6, mille kohaselt toidu üleandmisel on poolte esindajad kohustatud ühiselt üle kontrollima toidu kogused ja vastavuse tellimusele ning menüü liigile (tl 8). Et hageja saatis eelnevalt kostjale näidismenüü, millel olid toidukogused märgitud grammides ja tükkides, 4 2-13-3886 vaidlust ei ole (tl 41-45). Kohus märgib, et patsiendile vajaliku päevase kaloraaži kogus avaldub lõpuks toitaine massilises koguses ehk grammides ning seetõttu oli grammides tarnimise korral võimalik lepingu täitmist kontrollida. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt tulenes lepingu punktidest 1.2 ja 1.2.1 kalorsuse viide. Kohus nõustub sellega, et menüü koostamisel peab arvesse võtma, kui palju sisaldavad erinevad toitained kaloreid, et kokku arvestada päevast vajalikku kaloraaži, kuid kaloraaži arvestus tugineb konkreetse toidu konkreetsele kogusele, mida mõõdetakse grammides. Ka tükipõhise arvestamise aluseks on toitaine tüki keskmine kaal. Toidu väiksem kogus grammides on võrdne kalorsuse vähenemisega suuruses mis vastab vähenenud kaalule. Kostja on teostanud 15.08.2012 ja 30.08.2012 kontrollkaalumisi, millest tulenes, et tarnitavad toiduportsjonid on kuni 26% väiksemad esimese mõõtetulemuse päeval ja 10-20% väiksemad teise mõõtetulemuse päeval (tl 66-67). Nähtuvalt esitatud kontrollaktidest viidi 15.08.2012 kaalumine läbi kuue tarnitud toiduportsjoni – lõunaajal ravidieetide „TAV“ ja „PEH“ osas ning 15.08.2012 õhtul nelja tarnitud toiduportsjoni – dieettoitude koodidega „TAV“, „PEH“, „D“ ja „300“ osas (tl 66). 15.08.2012 tellis kostja hagejalt kokku 238 toiduportsjonit (tl 100). Seega on kostja 15.08.2012 tarnitud portsjonitest kokku kaalunud ca 2,5%. 30.08.2012 kostja poolt teostatud proovikaalumine viidi läbi ühe lõunasöögiks tarnitud toiduportsjoni – dieettoidu koodiga „BD1“ osas (tl 67). 30.08.2012 tellis kostja hagejalt kokku 264 toiduportsjonit (tl 100). Seega on kostja kaalunud 30.08.2012 tarnitud portsjonitest 0,4%. Kohus leiab, et kujunenud valimit ei saa pidada piisavalt esinduslikuks, millest võiks järeldada hagejapoolset lepingu rikkumist. Täiendavalt on kohus seisukohal, et kostja poolt teostatud kontrollkaalumised ei ole usaldusväärsed, kuivõrd on teadmata, millist kaalu on kontrollkaalumisel kasutatud ning kas tegemist oli taadeldud kaaluga. Ühtlasi viibis ainult ühe, s.o 30.08.2012 läbiviidud kaalumise juures hageja esindaja (autojuht) ning nimetatud korral kaaluti üle ravidieedi-baasdieet1 (BD1) üks toiduportsjon: boršisupp ja magustoit (tl 67). Kohus leiab, et on kostja poolt meelevaldne kanda saadud tulemused üle kogu lepinguperioodile tagantjärgi. Kokku on hageja kogu lepinguperioodi vältel tarninud kostjale kokku 31 023 toiduportsjonit (tl 99-101). Kostja esindaja on kohtuistungil märkinud, et eelnevate kuude, s.o mai, juuni ja juuli osas eeldati, et lepingut täideti korralikult (tl 120). Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kuude jooksul oleksid tarnitavad toidukogused olnud kokkulepitust väiksemad ning isegi juhul kui augustikuus kostja poolt teostatud 15.08 ja 30.08.12 kaalumiste tulemused vastasid tegelikkusele, ei saa eeldada, et kuni 15.08.2012 oleks toiduportsjonid olnud samuti väiksemad, kui ei viidud läbi kontrollkaalumisi. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et toit transporditi portsjonite kaupa suletud termospakendis, mistõttu kostjapoolsed üldistused visuaalselt koguste hindamise osas ei ole tõsiselt võetavad. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjal puudus õigus hinda alandada või hageja nõuet tasaarvestada kogu lepinguperioodi vältel ning kuna kohus on leidnud, et augustikuus teostatud kontrollkaalumise tulemused ei ole usaldusväärsed ega läbi viidud piisava suure valimiga, puudus kostjal alus alandada ka alates nimetatud ajast hageja poolt esitatud toitlustusteenuste hindasid. Ebaõige on ka kostja poolt tehtud hinnaalandus toidunõude kasutamistasu osas. Toidunõude kasutamistasu tulenes lepingu punktist 3.2, mille kohaselt lisandub toidupäeva hinnale tasu toitlustusvahendite kasutamise eest ühe patsiendi toidupäeva kohta 0,72 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 8). Hageja on kostjale teenuse osutamise eest esitatavatel arvetel kulu toidunõude kasutamise eest eristanud (tl 32-35). Kostja ei ole toidunõude osas pretensioone esitanud, mistõttu puudus kostjal alus vastavas osas hinna alandust teha. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt lepingu rikkumist, mistõttu puudub kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist ja tasaarvestada hageja nõuet.
7. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et pretensiooni tarnitud toitude koguse osas esitas kostja esimest korda pärast lepingu ülesütlemist (tl 119). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Kohus selgitab, et VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele 5 2-13-3886 mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lõike 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama ning lõike 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et pretensioonide olemasolul toiduportsjonite suuruse osas tulnuks kostjal sellest hagejat teavitada koheselt, võttes arvesse, et igapäevaselt tarniti ligikaudu 200 toiduportsjonit pikema aja vältel. Mõistlikuks ei saa pidada kostja poolt väidetavale lepingurikkumisele tuginemist rohkem kui kuu aega pärast rikkumise avastamist ning seda olukorras, mil hageja poolt oli leping üles öeldud. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis vastavat viivitust õigustaks. Puudub vaidlus, et kostja on hageja poolt perioodil 16.09.2012-04.10.2012 esitatud arveid (tl 3235) kokku summas 15 395,06 eurot tasunud 1 072,43 euro ulatuses (tl 4 ja 23-26). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudus alus hinna alanduse ja tasaarvestuse tegemiseks, kuivõrd hagejapoolne lepingu rikkumine on tõendamata. Eeltoodu tõttu on hageja nõue viimati nimetatud arvete alusel ka ülejäänud summa 14 322,63 euro ulatuses põhjendatud.
8. VÕS § 113 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkti 4.3 kohaselt on arvete tasumisega viivitamise korral hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud tööpäeva eest (tl 8). Hageja küsib viivist kokku summas 1 615,90 eurot (tl 4). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kostja olles tasu maksmise kohustusega viivituses, pidi olema teadlik viivise maksmise kohustusest, mis tulenes ka poolte vahel sõlmitud lepingust.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 14 322,60 eurot, viivis 1 615,90 eurot ja viivis 0,1% päevas põhinõudelt (14 322,60 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 23.01.2013, kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
10. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 6