Obsah (7)

§ 436§ 230§ 235§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02. juulil 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantsele

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Pooltel on vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud laenuleping. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud laenuleping. Hageja on seisukohal, et tema on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Kostja on seisukohal, et ta ei ole laenulepingut sõlminud ning hagejalt pole ta laenu saanud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja 2 samas koguses ja sama kvaliteediga.
3. Riigikohus on 24.11.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-109-11 p. 11 asunud seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
4. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii oma 05.07.2012.a. kohtumääruses (t/l 54) kui ka 06.11.2012.a. kohtuistungil (t/l 80-86). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millised võimaldaksid kohtul tuvastada pooltevahelist laenulepingut.

1. Hageja on suulise laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud kohtule maksekorralduste ärakirjad, milliste kohaselt on hageja 28.11.2005.a. teostanud XXX raha ülekande summas 7 499 USD ning XXXon 01.12.2005.a. teostanud XXXraha ülekande summas 7 499 USD (t/l 25, 26). Kohus leiab, et hageja poolt kostja pojale XXX28.11.2005.a. teostatud raha ülekanne ei tõenda hageja ja kostja vahelist laenulepingut. Ka ei tõenda pooltevahelist laenulepingut XXXpoolt XXX01.12.2005.a. teostatud raha ülekanne ega kinnitus selle kohta, et tal puuduvad rahalised nõuded hageja ja XXXvastu (t/l 26, 27).
2. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja põhistanud ka laenuvõtmise vajadust kostja poolt.

§ 235

kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et laenu vajas kostja oma poja XXXabistamiseks (t/l 20). Hageja on vande all antud seletuses kohtule avaldanud, et kostja palus rahalist abi 60 000 või 80 000 USD ulatuses, selgitades, et nad ostsid endale uue maja võttes pangast suure laenu. Kostja selgitas, et neil on võimalus seda laenu kustutada juhul, kui nad saavad teostada projekti, mis on seotud kinnisvaraga (t/l 154). Sarnaseid ütlusi hagejaga andis ka tunnistaja XXX(t/l 156). Kohtule esitatud notariaalse lepingu kohaselt on kostja ostnud kinnistu 24.05.2007.a. (t/l 8-17). Seega pole põhjendatud hagejalt 2005.a. lõpus laenu võtmine kostja poolt põhjusel, et kustutada laen panga ees.
2. Hageja tugineb kostjaga laenulepingu sõlmimisel ka 05.02.2012.a. hageja abikaasa XXX ja kostja vahel Skype vahendusel toimunud vestluse salvestusele. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud vestluse salvestusest ei tulene, et kostja on hagejalt laenu palunud (t/l 6264, 135). Vastupidi, kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et tegelikult oli raha vajadus kostja pojal XXX Iljin’il. Asjaolu, et kostja on sellel teemal hageja abikaasaga suhelnud ei tähenda, et hageja on sõlminud laenulepingu kostjaga, nagu ekslikult arvab hageja.
3. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud XXXsõnade kohaselt sai ta hagejalt raha, millede eest ta sõlmis majade broneeringuid. Samuti andis nimetatud tunnistaja ütlusi selle kohta, 3 et kirjalikke kokkuleppeid hagejaga ta ei teinud ning kõik toimus läbi Skype vestluse, telefoni ja e-posti vahendusel. Saadud raha eest broneeris ta kaks maja, ühe Peetri külas ja teise Harkus (t/l 157-158).
4. Seega kinnitab nimetatud asjaolu seda, et raha vajas ja raha sai hagejalt XXXäritegevuseks. On üldtuntud asjaolu, et aastatel 2005 – 2007 spekuleerisid paljud isikud kinnisvaraga hinnatõusu ja kasumi lootuses. Samuti on üldteada, et osundatud ajaperioodil toimusid müügitehingud kinnisvaraga väga kiiresti, mistõttu seletab see ka asjaolu, miks vajati raha kiiresti ja miks valis hageja raha ülekandmiseks oluliselt kallima, kuid samas kiirema võimaluse.
5. Asjaolu, et raha anti XXXja just temal oli kohustus see hagejale tagastada tuleneb ka hageja abikaasa ja kostja Skype vahendusel toimunud vestlusest, millises kostja kinnitab, et XXX teeb kõik selleks, et võlga teile tagastada. Kostja rõhutab vestluses, et just tema (XXX) peab eelkõige võla tagastama (t/l 64).
6. Asjaolu, et hageja andis raha XXX , mitte kostjale kinnitab ka kohtule esitatud 12.10.2011.a. e-kiri, millise kohaselt on hageja raha tagasi küsinud XXX . Samuti on hageja edastanud XXXosundatud e-kirja manusena andmed raha ülekandmiseks (t/l 146148). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjalt raha tagasimaksmist palunud. Seega asub kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõendite põhjal võib võlasuhe esineda hageja ning XXXvahel, mitte aga hageja ja kostja vahel.
7. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kostjalt 11 109,50 euro väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamise ei kuulu. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jäävad rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded intressi (3 614,39 euro) ja viivise väljamõistmiseks.
8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 111 eurot.

Menetluskulude jaotamine 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 22. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht 4 Kohtunik 5