Vastavalt
lgle 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise 3 aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja on jätnud ettenähtud tööd teostamata, teostusdokumentatsiooni esitamata ning garantiiaja tagatise vormistamata. Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, tööd on tänaseni üle andmata (tl 4445). Kohus kostjaga ei nõustu.
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud teostatud tööde akt nr 9 (tl 13) ja akt nr 1 (tl 26). Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Kokkulepitud tööd on kostjale üle antud ning lepingus ettenähtud arve-saatelehed esitatud. Kostja vastuväite kohaselt on hageja oma käitumisega ja tööde teostamata jätmisega tekitanud kostjale kahju 57 000 eurot (tl 59,60).
järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt teostamata tööde kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja väitel ei ole kostja tööde osas pretensioone esitanud ning lepingu ülesütlemise kiri on esitatud alles käesolevas menetluses (tl 93). TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös või teinud hagejale etteheiteid dokumentatsiooni esitamata jätmise osas.
lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Aktide alusel võttis kostja tööd vastu 31.10.2012. a, kostja allkirjastas töövõtulepingu nr 460/18 ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude alles 11.02.2013. a.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja viide tööde peatamise kohta, ei anna kostjale alust hageja suhtes lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks, kuivõrd vastav võimalus on hagejale ette nähtud seadusega.
lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastatikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Kostja väitel on ta 11.02.2013. a lepingu punkt 7.4. alusel töövõtulepingu nr 460/18 üles öelnud (tl 59).
lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust 4 tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus.
lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et kostja oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Eeltoodust tulenevalt on kostjal võlaõigusseaduse ja pooltevaheliste lepingute järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9 672 eurot.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 sätestatuga mõista kostjalt välja ka seisuga 28.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 215,63 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.