TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-967 Otsuse kuupäev 4. september 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Räpina Vesiveski kaebus Maksu- ja Tolliame

§ 83

lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse, sõltumata sellest, millised tagajärjed sellel tehingul olid.

§ 83

lg 4 kohaldamisel näiliku tehingu puhul, mis ei ole tehtud teise tehingu varjamiseks, ei ole vajalik ka maksueelise saamise tuvastamine. Käesolevas vaidluses kasutas kaebaja oma raamatupidamises fiktiivseid arveid 4 eesmärgiga saada maksueelist sisendkäibemaksu suurendamise ja ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimise näol. Kohtu seisukoht

1. Kaevatava maksuotsusega on OÜ-le Räpina Vesiveski määratud täiendavalt tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu seoses kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingutega OÜ-ga ALST Grupp, OÜ-ga AAB Järve-Auto ja AS-ga GSG Gargo. Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja teadis, et nimetatud äriühingute esitatud arved on fiktiivsed ning arved ja nende alusel tehtud maksed ei ole seotud tegelike tehingutega. Maksuhalduri hinnangul on OÜ-l maksueelis seni kuni fiktiivsed tehingud on kajastatud kaebaja maksuarvestuses. Kaebaja maksuarvestuse kohaselt tasus ta
2. juuli 2009 arve nr 042/07-09 alusel puhastus- ja remonditööde eest OÜ-le ALST Grupp kokku 252 000 krooni;
3. märtsi 2010 arve nr 1003191 alusel ATV Articat eest OÜ-le AAB Järve-Auto kokku 253 800 krooni ning
4. juuni 2010 arve-akti nr 100614 ja
5. juuni kolmepoolse lepingu alusel AS-le GSG Cargo ja UAB-le Eco Stoma kokku 720 000 krooni. Kaebaja kinnitusel on ta vaidlusaluste tehingutega saanud oma tehingupartneritelt ettevõtte raamatupidamisarvestuses näidatud kaubad ja teenused. Vastustaja ei ole tuvastanud lubamatu maksueelise saamist ega millisest eesmärgist lähtuvalt on majandustehingu pooled tehinguid teinud ning kas esineb asjaolusid, mis viitavad nende puhul võimalikule maksude tasumisest kõrvalehoidumisele või ebaseadusliku maksusoodustuse saamisele. Seega on pooled eri meelt selles, kas vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses näidatud isikute vahel tegelikult toimusid, samuti, kas kaebaja oli tehingute tegemisel heauskne.
6. Kohus hindab esmalt tehingutega seotud üldisi asjaolusid (I), seejärel annab hinnangu iga tehingu kohta eraldi (II-IV), viimaks otsustab maksuotsuse õiguspärasuse, lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (V). I
7. Asjas ei ole vaidlust, et kõigi kolme tehingu sõlmimisel ja täitmisel esindas tehingu teist poolt Vladimir Životnikov. Kaebaja nõukogu liige, kaebaja volitatud esindajana tehingute sõlmimisel ja täitmisel osalenud Hans Toode on kinnitanud seda ka kohtuistungil antud ütlustes. H. Toode ütlusest nähtuvalt oli ta teadlik, et V. Životnikovil oli palju äriühinguid. H. Toode tundis V. Životnikovi ning pöördus tehingute tegemiseks vahetult tema poole. Sama on H. Toode (maksutoimiku leht nr 303-307) ja V. Životnikov (maksutoimiku leht nr 356-364) kinnitanud ka maksumenetluses antud seletustes. Kohus järeldab H. Toode ütlustest, samuti H. Toode ja V. Životnikovi seletustest, et initsiatiiv tehingute tegemiseks tuli kaebajalt, kusjuures kaebaja jaoks ei olnud oluline millise äriühinguga lepingulistesse suhetesse asuda, vaid see, et äriühingu esindajaks on V. Životnikov. II
8. OÜ-ga ALST Grupp sõlmitud tehingu kohta on kaebaja maksumenetluses esitanud
9. juuli 2009 OÜ ALST Grupp väljastatud arve nr 042/07-09 ning
10. juuli 2009 akti nr 1/7 RV tööde üleandmisevastuvõtmise kohta. Kohus on seisukohal, et MTA on maksuotsuses põhjendatult leidnud, et nimetatud dokumendid ei kinnita tehingu tegelikku toimumist kaebaja ja OÜ ALST Grupp vahel. Arve kohaselt on see esitatud puhastus- ja remonditööde eest vastavalt aktile nr 1/
11. Akti nr 1/7 järgi on kaebajale üle antud 210 000 krooni väärtuses veekanali puhastus- ja remonditööd objektil Pargi 25, Räpinas. Arvel ja aktil nr 1/7 kajastatud andmed on sedavõrd üldised, et ei võimalda kontrollida tööde tegelikku 5 teostamist. Dokumente, mis kinnitaksid konkreetsete tööde teostamist, tööde mahtusid või muid andmeid, millest nähtuks tööde ulatus ja oleks jälgitav tehingu hinna kujunemine, kaebaja ega OÜ ALST Grupp maksuhaldurile ei esitanud. Arve ja akti nr 1/7 andmete üldsõnalisus ühes igasuguse muu dokumentatsiooni puudumisega loovad põhjendatud kahtluse tehingute toimumises. Kohus on seisukohal, et selles olukorras läks tõendamiskoormus üle kaebajale vastavalt

§ 150lg-le 1.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis põhjendatud kahtluse kummutaksid ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele.

1. Maksuhaldur on kogunud asjas täiendavaid tõendeid vaidlusaluste tööde tegemise asjaolude selgitamiseks. V. Životnikovi seletustest (maksutoimiku leht nr 359-361) nähtub, et ta teab tehtud tööde üldist iseloomu, kuid ei ole teadlik konkreetsetest töödest ega sellest, kes objektil töötas. V. Životnikov väitis, et tegelikult teostas töid Ranno Sarkiga seotud äriühing. R. Sark kinnitas tööde tegemist väites, korraldas tööd OÜ Edifis kaudu. MTA on õigesti leidnud, et see väide ei ole tõene, kuna OÜ Edifis juhatuse liikmena on R. Sark kantud äriregistrisse alles
2. veebruaril 2010 (maksutoimiku leht nr 696) ning enne seda oli äriühingu juhatuse liikmeks V. Životnikov. R. Sarki, V. Zivotnikovi ja H. Toode seletused ning H. Toode kohtuistungil antud ütlused tõendavad siiski tööde teostamist, kuna selles osas on seletused ja ütlused kokkulangevad. Ka maksuhaldur tuvastas vaatlusel, et mingeid töid on kaebajale kuuluvas veekanalis tehtud. Oluliselt lahknevad seletused ja ütlused selles, kes töölistele korraldusi andis, töövahendid organiseeris ja korraldas kulude arvestuse. H. Toode väitel organiseeris töövahendid V. Životnikov (maksutoimiku leht 303), V. Životnikovi väitel R. Sark ja R. Sarki (maksutoimiku leht 393) väitel tõi kõik suurema vajaliku tehnika kohalik peremees. Vastuolude selgitamisel peab kohus tõeseks R. Sarki seletusi, kuna H. Toode on neid osaliselt kinnitanud seletades maksuhaldurile, et tema ise kamandas töölisi objektil ja V.Životnikov käis objektil vaid korra. Seetõttu peab kohus usaldusväärseks ka R. Sarki selgitust (maksutoimiku leht nr 393) et kõik kuludokumendid andis ta kaebaja esindaja kätte ning teda huvitas vaid raha. Sularaha sai ta V.Životnikovi käest ning maksis sellest ka töölistele.
3. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri järeldust sellest, et OÜ-l ALST Grupp puudus tegelik majandustegevus. Kohus nõustub selles osas maksuotsuse (lk 30) põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
4. Eeltoodu alusel nõustub kohus maksuhalduriga selles, et tööde teostajaks olid füüsilised isikud, mitte OÜ ALST Grupp. OÜ-t ALST Grupp kasutati üksnes arve väljastamiseks. See võimaldas kaebajal kajastada maksuarvestuses sisendkäibemaksu ning viia tulumaksu tasumata ettevõttest vahendeid välja, mille arvel maksta töid tegelikult teostanud füüsilistele isikutele. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja oli teadlik, et OÜ ALST Grupp ei ole tegelikult teenuse pakkujaks. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja ise otsis V. Životnikoviga kontakti tehingu tegemiseks, H. Toode korraldas ja jälgis töid kohapeal ja sai enda valdusesse tööde kuludokumendid. Kohus peab oluliseks veel seda, et H. Toode oli teadlik, et V. Životnikoviga on seotud arvukalt äriühinguid, samuti sellest, et nähtava põhjuseta vahetusid äriühingud, kelle esindaja V. Životnikov tehinguid sõlmis. Kohtu arvates pidi mõistlikult hoolsal ettevõtjal tekkima sellest vähemalt kahtlus, et V. Životnikov kasutab tehingutes nn variäriühinguid. Sellises olukorras korduv tehingute tegemine V. Životnikovi esindatavate äriühingutega viitab sellele, et kaebaja võis nende tehingutega soovida saada õigusvastast maksueelist.
5. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et kaebaja ise korraldas veekanali parandamise ning OÜ-t Alst Grupp kasutati üksnes arve ja lepingute vormistajana. Kohus on seisukohal, et selles olukorras läks tõendamiskoormus üle kaebajale vastavalt

§ 150lg-le 1.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis sellise kahtluse kummutaksid ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele. 6 Tehingu vormistamisel läbi OÜ Alst Grupp sai kaebaja maksueelise tehingult arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt teenuse osutajaks Eestis käbimaksukohuslasena registreeritud ettevõte, mitte füüsilised isikud. Samuti on kaebaja saanud maksueelise tulumaksu osas, sest füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulnuks kinni pidada tulumaks vastaval TuMS §-le

1. Maksuhaldur on tulumaksu määramisel põhjendatult jätnud arvestamata kaebaja võimalikud kulud materjalidele ja seadmetele seoses veekanali parandustöödega, samuti tööd teinud isikute tasu. Kaebaja ei ole fikseerinud tehtud tööde aega ega mahtu, samuti puuduvad tõendid töödega seotud tegelike kulude ja füüsilistele isikutele makstud tasude kohta. Sellises olukorras ei ole maksuhalduril võimalik hindamise teel maksukohustust määrata, sest ei ole teada millist teenust, mis mahus ega millal kaebaja tegelikult sai.
2. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maksuotsuses ei ole selgelt välja toodud maksuotsuse faktiline alus. Vastuses kaebusele on vastustaja selles osas õigesti viidanud maksuotsuse punktile 2 (maksuotsuse lk 35), kus maksuhaldur on teinud kogutud tõenditest järelduse, et kaebaja kasutas teadlikult fiktiivseid arveid maksuarvestuses. III
3. Tehingu kohta OÜ-ga AAB Järve-Auto on kaebaja esitanud maksumenetluses
4. märtsil 2010 OÜ AAB Järve-Auto väljastatud arve nr 1003191, saatelehe nr 03-1 RVV, ostu-müügilepingu, koopia V. Zivotnikovi isikutunnistusest ja juhiloast ning inglise ja leedu keeles
5. märtsil 2010 koostatud dokumendi „Contract nr 10/0315-1“. Kohus on seisukohal, et MTA on maksuotsuses põhjendatult leidnud, et vastuolude tõttu teiste tõenditega ei kinnita nimetatud dokumendid tehingu tegelikku toimumist kaebaja ja OÜ AAB JärveAuto vahel.
6. H. Toode ütlused ning H. Toode, V. Životnikovi ja R. Sarki maksumenetluses antud seletused tehingu asjaolude kohta on vastuolulised. V. Životnikovi väitel (maksutoimiku leht nr 356-359) piirdus tema osalus üksnes OÜ AAB JärveAuto nimel tehingu dokumentide vormistamise ja ettemaksu tasumisega. ATV ei ole OÜ AAB JärveAuto valduses olnud, V. Životnikov ei osanud nimetada ATV omadusi, eripärasid, väljalaske aastat ega värvust, ta ei ole kaupa ostjale tutvustanud ega tea midagi kauba garantii tingimuste ega tehnilise dokumentatsiooni kohta. Samuti ei oska V. Životnikov selgitada, kellelt OÜ AAB Järve-Auto kauba soetas, väites, et kauba tarnis R. Sarkiga seotud ettevõte koos lisavarustusega Šveitsist ning V.Životnikov tasus kauba eest sularahas R. Sarkiga seotud äriühingule. H. Toode on kinnitanud, et ATV pärineb Leedust, lisavarustuse päritolu ei tea (tl 166). H. Toode ise käis Leedus ATV-l järel maksumenetluses antud seletuse kohaselt koos V. Životnikoviga (maksutoimiku leht 306), kohtuistungil antud ütluste kohaselt koos V. Životnikovi esindajaga (tl 166), esindaja nime H. Toode ei tea. R. Sarki seletuste järgi (maksutoimiku leht 394) ei ole ta äriühingu esindajana edasimüügiks mingeid kaupu soetanud. Ta ei ole kunagi Šveitsis käinud ning Leedut külastas ca 10 aastat tagasi. Samas V. Životnikov ei tea teisi tehinguga seotud isikuid nimetada.
7. Vastusest (tõlge maksutoimiku leht nr 598) MTA järelepärimisele Leedu maksuhaldurile ja vastusele lisatud dokumentidest (maksutoimiku leht nr 599-605) nähtub, et vaidlusaluse ATV on müünud UAB Bivakas. ATV müügi dokumendid vormistati OÜ-le AAB Järve-Auto. ATV eest tasus OÜ AAB Järve-Auto ülekandega ettemaksu 1000 eurot (3452,80 LVL) ja ATV kättesaamisel sularahas 25 205,44 litti (7299,71 eurot). ATV lisavarustuse müüki Leedust saabunud dokumentidest ei nähtu. 7
8. Kohus nõustub MTA seisukohaga, et tõendatud ei ole sularaha makse tegemine OÜ AAB JärveAuto nimel, kuna sularaha sissemakse orderil (maksutoimiku leht nr 601) puuduvad andmed füüsilise isiku kohta, kes sissemakse tegi, allkiri sissemakse orderil ei sarnane OÜ AAB Järve-Auto juhatuse ainsa liikme V. Životnikovi allkirjaga ja ei ole teada, et OÜ AAB Järve-Auto oleks volitanud kedagi enda nimel tehinguid tegema. Kahtlust, et sularaha sissemakse tegi kaebaja esindaja kaebaja vahendite arvel süvendab asjaolu, et kaebaja omandas mõned päevad enne tehingut Tavid AS-lt 8000 eurot, 660 litti ja 234 500 Valgevene rubla (maksutoimiku leht 254). Leedust saabunud dokumentide hulgas on ingliskeelse e-kirja väljatrükk (maksutoimiku leht nr 602), milles V. Životnikov selgitab, et kuigi H. Toode uuris Bivakas UAB-lt ATV ostmise kohta, siis ettemaksu arve tuleks vormistada mitte Räpina Vesiveski OÜ, vaid OÜ AAB Järve-Auto nimele. Kohtu hinnangul viitab e-kiri sellele, et H. Toode ise korraldas Leedust ATV ostmist. Seda kinnitab ka asjaolu, et Bivakas UAB direktor sõnade kohaselt peeti ATV ostmise üle läbirääkimisi telefoni teel H. Toodega. V. Životnikoviga suheldi üksnes e-posti teel.
9. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri järeldust sellest, et OÜ-l AAB Järve-Auto puudus tegelik majandustegevus. Kohus nõustub selles osas maksuotsuse (lk 31) põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
10. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et kaebaja ise korraldas Bivakas UAB-lt ATV ostmise ning OÜ-t AAB Järve-Auto kasutati üksnes arve ja teiste müügidokumentide vormistajana. Kohus on seisukohal, et selles olukorras läks tõendamiskoormus üle kaebajale vastavalt

§ 150lg-le 1.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis sellise kahtluse kummutaksid ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele. ATV soetamisel otse Leedu äriühingult tulnuks kauba ühendusesiselt soetamiselt (

§ 8lg 1) deklareerida käibemaks ja ka sisendkäibemaks.

Tehingu vormistamisel läbi OÜ AAB Järve-Auto sai kaebaja maksueelise tehingult arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt teenuse osutajaks Eestis käbimaksukohuslasena registreeritud ettevõte. Samuti on kaebaja saanud maksueelise tulumaksu osas. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et ATV eest OÜ-le AAB Järve-Auto tasutud müügihind ületab oluliselt Bivakas UAB-le ATV eest tasutud hinna. Maksuhaldur on tulumaksu määramisel põhjendatult arvestanud kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks Bivakas UAB-le tasutud müügihinna ja lugenud väljamakse OÜ-le AAB Järve-Auto ülejäänud osas ettevõtlusega mitteseotud kuluks vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le, kui väljamakse, mille kohta kaebajal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. MTA on põhjendatult jätnud ettevõtlusega seotud kuluna arvestamata ATV lisavarustuse eest tasutu, kuna nende päritolu kohta puuduvad andmed ning ei ole võimalik selgitada millal need soetati ning kas tegemist ei ole ATV hinna sisse arvestatud esemetega.

1. Kaebaja selgitus, et V. Životnikovi ja OÜ AAB Järve-Auto vahendust kasutati riskide maandamiseks, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Seda eriti olukorras, kus OÜ AAB Järve-Auto ei suuda tõendada ATV müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitmist äriühingu vahenditest ning on põhjendatud kahtlus, et müügihind tasuti kaebaja enda vahendite arvel. Kaebaja riskiks tehingu tegemisel oleks eelkõige oht kaotada ettemaksuna tasutud 1000 eurot. Seega ei saa riski maandamiseks pidada seda, kui väidetava vahenduse eest makstav tasu ületab tasutud ettemaksu suuruse. Käesoleva juhul ületab OÜ-le AAB Järve-Auto makstu oluliselt Bivakas UAB-le tasutud ATV müügihinda ning vastavalt ületab vahenduse eest väidetavalt OÜ-le AAB Järve-Auto makstud tasu oluliselt Bivakas UAB-le ettemaksuna tasutu. IV 8
2. Tehingu kohta AS GSG Cargo on kaebaja esitanud maksumenetluses
3. mail 2010 sõlmitud töövõtulepingu,
4. juuni 2010 arve-akti nr 100614,
5. juuni 2010 kolmepoolse lepingu ja AS GSG Cargo rekvisiitidega kassa sissetuleku orderid
6. juunist 2010,
7. juunist 2010,
8. juunist 2010,
9. juulist 2010,
10. juulist 2010 ja
11. juulist
12. Kohus on seisukohal, et MTA on maksuotsuses põhjendatult leidnud, et vastuolude tõttu teiste tõenditega ei kinnita nimetatud dokumendid tehingu tegelikku toimumist kaebaja ja AS GSG Cargo vahel.
14. mail 2010 väidetavalt AS-ga GSG Cargo sõlmitud töövõtulepingu (maksutoimiku leht nr 136) kohaselt kohustus AS GSG Cargo pumpama Räpina paisjärvest ladestusalale 10 000 m3 muda ning tagama teostusjooniste koostamise litsentseeritud ettevõtte poolt ja mudapumpamisel tekkiva hõljuki koristamise ja utiliseerimise.
15. Asjas ei ole vaidlust, et lepingukohase 10 000 m3 muda pumpas Räpina paisjärvest välja UAB Eko Stoma, kasutades selleks oma tehnikat. Kaebaja ja V.Životnikovi väitel oli UAB Eko Stoma omakorda AS GSG Cargo alltöövõtjaks.
16. Vastusest (tõlge maksutoimiku leht nr 507-508) MTA järelepärimisele Leedu maksuhaldurile ja vastusele lisatud dokumentidest (maksutoimiku leht nr 509-519) nähtub, et UAB Eko Stoma on tegelenud üksnes muda pumpamisega ega ole ülejäänud osas alltöövõtjana täitnud töövõtulepinguga AS-le GSG Cargo pandud kohustusi. V. Životnikovi seletuste maksutoimiku leht nr (362-365) kohaselt ei tea ta Räpina paisjärvel tehtud tööde täpsemaid asjaolusid ning käis Räpinas ainult töövõtulepingut ja kolmepoolset kokkulepet sõlmimas. V. Životnikovi kinnitusel tema UAB-le EKO Stoma töö tegemiseks vajalikku tehnikat, materjale ega kütust ei muretsenud. Kohapeal hoidis objektil silma peal H. Toode. Samuti leppis H. Toode kokku teostusjooniste koostajaga. Muda pumpamisel tekkinud hõljuki kohta ei ole V. Životnikovile teada millises koguses, millise tehnikaga seda koristati ega hõljuki utiliseerimise kohta. Ka ei tea V.Životnikov, kes hõljuki koristas.
17. UAB Eko Stoma ja AS GSG Cargo vahel sõlmitud töövõtulepingut ei ole maksuhaldurile esitatud, kuid vastusest MTA järelepärimisele Leedu maksuhaldurile (maksutoimiku leht 508) ilmneb, et töö tegemisel toimus UAB Eko Stoma tehnika elektri ja kütusega varustamine AS GSG Cargo poolt. Kaebaja ostis Mark Oil OÜ-lt
18. juunil 2010 kütust kokku 55 300 krooni eest (maksutoimiku leht nr 149, 150). Kütuse soetamist on H. Toode kinnitanud ka kohtuistungil antud ütlustes. Maksuhaldurile
19. augustil 2010 antud suulises seletuses on kaebaja kinnitanud, et mudapumpamise masinate tehniline hooldamine oli kaebaja kanda, kütust kasutati muda pumpamise masinates ja kütust järel enam ei ole. Hiljem on H. Toode oma selgitusi muutnud ning väidab, et OÜ-lt Mark Oil
20. aastal ostetud kütus kasutati ära järgneval talvel soojapuhurites. Kohus ei pea H. Toode hilisemaid ütlusi usaldusväärseks. H. Toode muutis oma selgitusi pärast seda, kui selgus, et MTA tõlgendab mudapumpamismasinate kütusega varustamist UAB-ga Eko Stoma sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmisena ja seega asjaoluna, mis tõendab, et tegelikult oli töövõtulepingu poolteks kaebaja ja UAB Eko Stoma. Kohtu veendumust süvendab see, et H. Toode on kinnitanud kütuse ära kulutamist juba
21. augustil 2010, s.o enne talve saabumist. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et kaebaja varustas mudapumpamismasinaid kütusega
22. aastal. Teistsugust järeldust ei ole võimalik teha ka põhjusel, et UAB Eko Stoma ja V. Životnikov on mõlemad eitanud kütuse soetamist ning vastupidise kohta puuduvad muud tõendid. 9 Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist kaebaja poolt kinnitab ka see, et erinevalt V. Životnikovist on H. Toodele teada nii teostusjooniste koostamise asjaolud, kui ka see, et hõljukit
23. aastal ei koristatud, sest hõljukit tekkis väga vähe (maksutoimiku leht nr 306).
24. Kaebaja on selgitanud, et osales Räpina paisjärve puhastamisel nii
25. kui ka
26. aastal. Peatöövõtjaks mõlemal korral oli Vändra MP.
27. aastal oli Vändra MP alltöövõtjaks UAB Hidrum, tema alltöövõtjaks Räpina Vesiveski OÜ ja viimase alltöövõtjaks omakorda UAB Eko Stoma.
28. aastal oli Vändra MP alltöövõtjaks kaebaja, tema alltöövõtjaks AS GSG Cargo ja viimase alltöövõtjaks UAB Eko Stoma. H. Toode ütluste kohaselt õnnestus V. Životnikovil veenda UAB-t Eko Stoma
29. aastal Räpina paisjärve töödele tulema, kui kaebajal veenmine ebaõnnestus. Seetõttu võetigi AS GSG Cargo kaebaja alltöövõtjaks. Kohus ei pea H. Toode ütlusi selles osas usaldusväärseks. Olukorras, kus kaebajal oli varasemalt lepinguline suhe otse UAB-ga Eko Stoma, viimase direktor on kinnitanud
30. aastal tööde tegemist H. Toode kutsel ja UAB Eko Stoma sai
31. aastal tehtud töö eest enam kui kaks korda vähem raha, kui kaebaja kohustus maksma AS-le GSG Cargo, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saavutanud UAB-ga Eko Stoma kokkulepet, kuid V. Životnikov saavutas.
32. Kahtlust selles, et kaebaja tegelikuks tehingupartneriks ei olnud AS GSG Cargo, süvendavad lepingujärgse tasu maksmise asjaolud. Nii kaebaja, kui V. Životnikov ja UAB Eko Stoma selgitused on kokkulangevad kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise osas. Selle kokkuleppega võttis kaebaja endale kohustuse maksta otse UAB-le Eko Stoma 22 969 eurot AS GSG Cargo sõlmitud töövõtulepingu järgi tasumisele kuuluva tasu arvel. Kohtu hinnangul viitab selline kokkulepe sellele, et AS-l GSG Cargo ei olnud vahendeid, mille arvel endale võetud kohustusi täita. Vahendite puudumine omakorda viitab, et AS-l GSG Cargo ei olnudki tegelikku tahet lepingut täita, sest ta ei olnud tegelikkuses töövõtulepingu pooleks. Kohus peab veel oluliseks, et
33. juunil 2010, s.o enne kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist tehti äriregistrisse kanne V. Životnikovi AS GSG Cargo juhatuse liikmeks olemise kohta. Seega ei olnud V. Životnikov enam AS GSG Cargo seaduslik esindaja. V. Životnikov esitas maksumenetluses
34. juunil 2010 GSG Cargo AS juhatuse uue liikme R. Sarki allkirjastatud volikirja, mille kohaselt oli V. Životnikovil õigus esindada äriühingut lepingute allkirjastamisel kuni
35. juunini
36. Volikirjast ei nähtu õigust äriühingu nimel sularaha vastu võtta. Kaebaja on maksumenetluses esitanud sularaha sissemaksu orderid (maksutoimiku leht nr 203, 204), millest nähtuvalt võttis kaebajalt töövõtulepingu järgsed maksed sularahas vastu V. Životnikov, kusjuures kaks makset on tehtud pärast
37. juunit
38. Sularaha edasise kasutamise kohta tõendid puuduvad. Seega ei ole kaebaja töövõtulepingu täitmiseks vahetult AS-le GSG Cargo tasu maksnud.
39. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri järeldust sellest, et AS-l GSG Cargo puudus tegelik majandustegevus. Kohus nõustub selles osas maksuotsuse (lk 33) põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
40. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA kogutud tõendid annavad aluse põhjendatud kahtlusele, et kaebaja ise korraldas UAB-lt Eko Stoma muda pumpamise teenuse ostmise ning AS-i GSG Cargo kasutati üksnes arve ja lepingute vormistajana. Kohus on seisukohal, et selles olukorras läks tõendamiskoormus üle kaebajale vastavalt

§ 150lg-le 1.

Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis sellise kahtluse kummutaksid ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele. Teenuse ostmisel otse Leedu äriühingult tulnuks kauba ühendusesiselt soetamiselt (

§ 8lg 1) deklareerida nii käibemaks kui ka sisendkäibemaks.

Tehingu vormistamisel läbi AS-i GSG Cargo sai 10 kaebaja maksueelise tehingult arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt teenuse osutajaks Eestis käbimaksukohuslasena registreeritud ettevõte. Samuti on kaebaja saanud maksueelise tulumaksu osas. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et teenuse eest AS-ga GSG Cargo tasutu ületab oluliselt UAB-le Eko Stoma muda pumpamise teenuse eest tasutud hinna. Maksuhaldur on tulumaksu määramisel põhjendatult arvestanud kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks UAB-le Eko Stoma tasutud müügihinna ja lugenud sularaha maksed V. Životnikovile ettevõtlusega mitteseotud kuluks vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le, kui väljamakse, mille kohta kaebajal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. V

1. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksumenetluses kogutud tõendid ei kinnita kaebuse väidet kaebaja heauskse käitumise kohta. Vastupidi, kõigi kolme tehingu kohta kogutud tõenditest saab teha järelduse, et kaebaja oli teadlik tehingute tegelikest asjaoludest ning kajastas ebaõigeid andmeid teadlikult oma maksuarvestuses. Otsuse alajaotustes II, III ja IV toodud järelduste tõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega nagu oleks tehingud OÜ-ga Alst Grupp, OÜ-ga AAB Järve-Auto ja AS-ga GGS Cargo mittetoimunuks loetud ainuüksi põhjusel, et nimetatud äriühingutel puudus majandustegevus. Äriühingute majandustegevuse puudumine on olnud üksnes üheks asjaoluks, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist. Asjaolu, et kaup on olemas või teenust osutati ei määra veel üheselt, et kaup või teenus on saadud arvel näidatud ajal või isikult. Maksumenetluses kogutud tõenditega on ümber lükatud eeldus, et kaebaja käitus heauskselt ning tõendamiskoormis on selles osas üle läinud kaebajale. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis näitaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluste alusetust. Selles olukorras loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud mahus ja isikutega ei ole tegelikkuses toimunud. MTA on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale täiendavalt käibemaksu ja tulumaksu. Tulumaksu määramisel on seejuures õigesti lähtutud põhimõttest, et maksustatakse ettevõttest vahendite väljaviimist ning ettevõtluse kuludena arvestatud tehingutega saadud teenuse ja kauba tegelikku maksumust. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude pinnal maksude määramise metoodikale ja arvutusele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tanel Saar Kohtunik 11