KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2011. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-6631 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi Erakorraline ette

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kohtumääruse koopia edastada Jelena Sorokinale ja kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13.03.2009. a otsusega tunnistati Jelena Sorokina süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust, mille hulka loeti ka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata karistusajaks loeti 2 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Jelena Sorokinale katseajaks kohustus mitte tarvitada narkootikume. 1 07.06.

1. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Jelena Sorokina suhtes, kuna kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust, vahetas kriminaalhooldaja teadmata elukohta ning lõpetas oma senise töösuhte. Tartu Maakohtu 22.06.
2. a määrusega määrati Jelena Sorokinale

§ 75lg 2 alusel täiendav kohustus teha 3 kuu jooksul 20 tundi üldkasulikku tööd.

28.12.

1. a saabus Tartu Maakohtusse uus erakorraline ettekanne Jelena Sorokina suhtes, kuna kriminaalhooldusalune ei allu kohustusele mitte tarvitada narkootikume ning rikkus ka üldkasuliku töö tegemise kohustust. Tartu Maakohtu 11.01.
2. a määrusega määrati Jelena Sorokinale täiendav kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ning jätkata spetsialisti külastamist nõustaja poolt vajalikuks peetava sagedusega. 15.07.
3. a saabus Tartu Maakohtusse järjekordne erakorraline ettekanne, kuna Jelena Sorokina ei allu temale käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusele mitte tarvitada narkootikume ning on 22.12.
4. a pannud toime NPALS § 151 kohase väärteo. Ettekandes teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks sotsiaalabiprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ osalemise kohustus. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja taotlus Jelena Sorokinale sotsiaalabiprogrammis osalemise kohustuse määramine on põhjendatud.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Jelena Sorokina katseaeg on kulgenud problemaatiliselt, kriminaalhooldaja on tema suhtes korduvalt koostanud erakorralisi ettekandeid ning talle on määratud täiendavaid kohustusi. Käesoleva, nagu ka eelmise erakorralise ettekande koostamise põhjuseks on olnud asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud narkootikumide mittetarvitamise kohustust ning saanud sellega seoses ka väärteokaristused. Seega on kriminaalhoolduse ajal peamised probleemid seotud just narkootikumide tarvitamisega. Samas aga nähtub materjalidest, et Jelena Sorokina kriminaalhooldusnõuete täitmine on muutunud üha korrektsemaks ning positiivne on, et ta suurepäraselt lõpetanud õpinguid kutsekoolis I kursusel ning sügisel soovib jätkata II kursusel, ta on käinud psühholoogi vastuvõttudel, teadvustab enesele oma probleeme ning on nõus osalema kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis. Seega on süüdimõistetu näidanud ülesse motivatsiooni oma eluviisi positiivses suunas muutmiseks.

§ 75

lg 1 p 8 kohaselt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. Eeltoodut arvestades leiab kohtunik, et kõige raskema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud üha positiivsemalt ning tal on olemas tahtmine oma eluviisi muutmiseks. Ta on asunud narkootikumidega seonduvate probleemide lahendamisega tegelema ning karistuse täitmisele pööramine võiks tema motivatsioonile muutumiseks pigem negatiivselt mõjuda. Kriminaalhooldusega jätkamisel saab isik tõestada, et soovib edaspidiselt õiguskuulekalt ja vastutustundlikult käituda ning samas on tal olemas ka kriminaalhooldaja toetus ja järelevalve. Kuna korduvad kriminaalhooldusnõuete rikkumised ilma mõjuvate põhjusteta viitavad aga süüdimõistetu kohati mõtlematule käitumisele, siis aitaks 2 kriminaalhooldaja poolt pakutav sotsiaalabiprogramm süüdimõistetul oma eluviisi ja tegude võimalikke tagajärgi analüüsida ning temas ühiskondlikult aktsepteeritavat käitumist kinnistada. Peet Teidearu Kohtunik 3