← Eesti

1-11-11629/13

Obsah (7)§ 188§ 74§ 184§ 75§ 76§ 751§ 78

Kriminaalasi nr 1-11-11629 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 04.juulil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja advokaa

§ 188

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Marek Rudkevitšile Harju Maakohtu 14.septembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.november 2011.a. Kohtuotsus jõustus 23.novembril 2011.a. Marek Rudkevitši karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 08.jaanuaril 2015.a. Marek Rudkevitši on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 14.septembri 2010.a otsusega

§ 184

lg 1 järgi 2 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jäeti kandmisele kuuluv vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kuid Harju Maakohtu 17.augusti 2011.a määrusega pöörati siiski täitmisele.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel olid Marek Rudkevitšile katseajaks määratud ka lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalabiprogrammis. Marek Rudkevitši on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Marek Rudkevitšil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Marek Rudkevitši lähedasteks tema ema, vanaema ja isa, kellest viimasega suhtleb ta aga harva. Vabanemisel on süüdimõistetul võimalik asuda elama ema juurde, kes on andnud selleks ka vajaliku nõusoleku ning samuti vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on ema valmis süüdimõistetut vabanemisel igati toetama. Varasemal kriminaalhooldusel on süüdimõistetul esinenud mitmeid probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Marek Rudkevitš kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda, on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ning on valmis neid täitma. Ta asuks elama oma ema juurde ja jätkaks õpinguid XXXX. Tal on õppimise kõrvalt võimalik ta tööd teha, olemas on garanteeritud töökoht ja elatist saab ta teenida ka enda endiste tegevusaladega. Oma ebaseadusliku käitumise peale on ta vangistuses mõelnud, saanud aru selle võimalikest tagajärgedest ning on valmis edaspidi hoiduma sarnasest käitumisest. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Marek Rudkevitš kandnud ära enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marek Rudkevitšil on vabanedes olemas elukoht enda ema juures, mis vastab ka täielikult elektroonilise valveseadme kohaldamise nõuetele. Samuti on tal olemas lähedaste toetus ni perekonna kui ka tuttavate näol. Vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht, mille kinnituseks esitati kohtuistungil vastav tõend. Süüdimõistetul on kindel soov jätkata katkenud õpinguid XXXX. Marek Rudkevitš on kinnipidamise ajal tegelenud aktiivselt oma sõltuvusprobleemidega osaledes erinevates sotsiaalprogrammides ning toetavates tegevustes. Alates septembrist 2012, osales kinnipeetav õppetöös kutsehariduse omandamiseks. Käesolev vangistus on süüdimõistetule esimene reaalne vangistus. Vanglaametnikega suheldes on ta olnud viisakas ega ole väljendanud kuritegelikke hoiakuid, samuti mõistab ta kriminaalhoolduse vajalikkust ja selle nõuete täitmise kohustuslikkust. Ta on analüüsinud oma käitumist ja seda mõjutavaid tegureid, s.h seost alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, on seadnud endale vabanemiseks positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, soovib pühenduda õppimisele ja oma huvialadele, hakata tegema koostööd kristlikus valdkonnas ja elada seadusekuulekalt. Samuti on ta vangistuses täiendanud oma haridusteed. Kuigi käesoleval ajal on Marek Rudkevitšil 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane neist rohkem kui 7 kuud tagasi, siis tuleb arvestada sellega, et tegemist ei ole vägivallaga seotud ega muidu tõsise iseloomuga rikkumistega, mis juba iseenesest välistaks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse. Nii kohtule esitatud materjalide kui ka kohtuistungil avaldatu põhjal on alust arvata, et käesolevaks on süüdimõistetu oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning omab motivatsiooni edaspidiselt seadusekuulekalt käituda. Arvestades süüdimõistetu üldist käitumist vangistuse ajal, tema suhtumist oma õigusvastasesse käitumisse ja selle riskiteguritesse, samuti tulevikuks seatud eesmärke, leiab kohtunik, et hoolimata kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolust on alust arvata, et ärakantud karistus on Marek Rudkevitši suhtes praeguseks oma eesmärgi juba täitnud ning ta on motiveeritud kandma oma karistust edasi vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Kuna materjalidest nähtuvalt on alust arvata, et süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine on tulenenud nii sõltuvusprobleemist ja mõjutatavusest teiste isikute poolt, toetab tema ennetähtaegset vabastamist kuriteoriskide maandamise läbi ka asjaolu, et kinnipeetav on vangis viibides tegelenud oma sõltuvusprobleemidega. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Marek Rudkevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud ega riiva liigselt ühiskonna õiglustunnet. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Kohus leiab, et Marek Rudkevitši ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuuleka käitumise kinnistamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine. Samuti säiliks vabastamisel isiku üle teatud kontroll ning kriminaalhooldaja saaks samas ka tema resotsialiseerumist toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kriminaalhooldaja arvamust, kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja süüdimõistetu isikut. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused, mis aitaksid tema kuriteoriske maandada ja samas ka distsiplineeriks teda. Kuna süüdimõistetul on vabanemisel olemas võimalik töökoht, siis leiab kohtunik, et tagamaks ka tema reaalne tööleasumine on vajalik talle vastava lisakohustuse määramine. Samuti peab kohus süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks määrata talle lisakohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, et välistada joobes olekus võimalik kuritegelik käitumine ning kokkupuude toimepandud kuritegudega seotud ainetega. Samuti on põhjendatud talle määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kuna varasemast elust on tema tutvusringkond koosnenud kriminaalse taustaga isikutest. Selleks, et kindlamalt välistada nendega edaspidine suhtlus ja seeläbi ebaseaduslike tegude toimepanemine tuleb seda hoida kontrolli all. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Marek Rudkevitš (IK 38904070245) temale Harju Maakohtu 07.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 751lg 3 alusel määrata Marek Rudkevitšile elektroonilise valve kestuseks neli

(4)kuud.

§ 751

lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Marek Rudkevitši keha külge.

§ 76

lg 4 alusel määrata Marek Rudkevitšile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 08.jaanuarini 2015.a. Kohustada Marek Rudkevitši katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Marek Rudkevitšile katseajaks järgmised lisakohustused:

  1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
  2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe

(1)kuu jooksul vabanemisest alates ning jätkata õpinguid õppeaasta algul 2013.a; 3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

§ 78

p 2 alusel hakata Marek Rudkevitši katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Marek Rudkevitši katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Marek Rudkevitš vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista Marek Rudkevitšilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada kaheksa

(108)eurot. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe
(1)aasta jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.