1-09-5190/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.

1. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5190 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu Jevgeni Velitškini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Jevgeni Velitškin( ik: 37902182218, kannab Tartu Vanglas karistust) RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras : Jätta süüdimõistetu Jevgeni Velitškin ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vanglast vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Jevgeni Velitškin mõisteti süüdi Tartu Maakohtu otsusega 21.10.2003 avaliku varguse, röövimise ja tapmise eest ning karistati 19 aasta , 11 kuu ja 28 päevase vangistusega. Jevgeni Velitškin mõisteti Harju Maakohtu 27.01.
2. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 330 järgi ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 aasta, 2 kuu ja 7 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 13 aastat, 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 27.01.
4. a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega on jäetud muutmata Harju Maakohtu määrus 14.06.2010 ning kinnitatud J.Velitškini karistuse liitmise õigsust. Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule J.Velitškini isikliku toimiku KarS § 76 alusel ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelvalve alla. Elektroonilise vabanemise formaalne võimalus avanes 04.05.
5. Kohtumenetluse poolte seisukohad Tartu Vangla on taotlenud asi läbi vaadata nende esindaja osavõtuta, toetudes KrMS § 432 lg.
6. Tartu Vangla iseloomustuses ei peeta õigustatuks praegu J.Velitškini ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamist. J.Velitškin ise soovib vabaneda ning täita elektroonilise järelevalve nõudeid. Prokurör Ruti Kilg oli seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude raskust, kuritegude asjaolusid. Kantud karistus ei ole piisav toime pandud kuritegude eest. J.Velitškini poolt vanglas toime pandud distsipliinirikkumised iseloomustavad teda negatiivselt. Vaatamata positiivsetele tendentsidele-õppimine vanglas, kutse omandamine- , ei ole mõrvari ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel mõistlik ja aktsepteeritav. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub täitma elektroonilise järelevalve nõudeid ja piiranguid. Käesolevaks ajaks, alates 04.05.2012 ,on formaalne alus arutada J.Velitškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalve alla. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Velitškini karistuse kestus 27.
7. 2009- 02.06.2022 J.Velitškini osas on positiivne õppetegevus vanglas, kutse omandamine ja riigikeele õpe. Vabanemisel oleks temal elukoht XXXX, kuhu saab paigaldada elektroonilise järelevalveseadme. Elukohas elavad ema ja kasuisa on selleks nõusoleku andnud. J. Velitškin on toime pannud rasked kuriteod- tahtliku tapmise, röövimise. Ta on praegu Tartu Vangla Sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, on uimastisõltlane. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on olemas narkootikumide ja alkoholi tarbimise risk J.Velitškini osas. Vangistuses on J.Velitškin toime pannud 21 distsiplinaarrikkumist. 2011.a.on teda karistatud distsiplinaarkorras 6 korral, s.h. neljal korral kartserisse paigutamisega. Need on kehtivad distsiplinaarkaristused. Tartu Vangla iseloomustuses antud lõpphinnang viitab et J. Velitškini osas ei ole kõik riskid maandatud ning vanglast vabanedes on oht, et tingituna narkosõltuvusest, endiste kaaslaste mõjust, võib J.Velitškin sattuda kuritegelikule teele. Tartu Vangla ei toeta J.Velitškini vabastamist. Tema poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod on tema osas kõnekas iseloomustav materjal. Ennetähtaegne vanglast vabanemine ei ole süüdimõistetute õigus, vaid igakordselt tuleb seda kaaluda ja langetada otsus, arvestades kõiki riskifaktoreid. Kantud karistus ei ole vastav J.Velitškini poolt toime pandud rasketele kuritegudele. Süüdimõistetul J.Velitškinil tuleks siiski vangistuses enam oma sõltuvuskäitumisega tegeleda ning vastavates taasühiskonnastavates ja kuriteoriske maandavatest tegevustes osaleda, et oma sõltuvuskäitumist sügavamalt analüüsida ja luua vabaduses sellest võõrdumiseks paremaid võimalusi.. 2 Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.Velitškini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna J. Velitškini poolt kantud karistusest on veel suur osa kandmata. Samuti ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et on maandatud kõik riskid ning J.Velitškin suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetul tuleb vangistuses jätkata oma kuriteoriskidega tegelemist ning näidata, et ta suudab alluda vangla sisekorrale. Kohtunik 3