lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Artjom Katšalovi eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.veebruar 2009.a. Tartu Ringkonnakohtu 18.veebruari 2010.a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 12.oktoobri 2009.a otsus Artjom Katšalovile mõistetud karistuse osas ning
Tartu Maakohtu 12.oktoobri 2009.a otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 23.märtsil 2010.a. Tartu Maakohtu 11.märtsi 2011.a määrusega jäeti Artjom Katšalov temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Artjom Katšalovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 11.novembril 2012.a. Artjom Katšalovit on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 08.mai 2007.a otsusega
lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 1, 2 alusel 2-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga koos allutamisega käitumiskontrollile. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Artjom Katšalovi uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ning vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et süüdimõistetul on vabanemisel olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht nende juures. Samuti on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda tööle. Uue kuriteo riskiteguriteks on pikaajaline narkootikumide tarvitamine süstimise teel, impulsiivsus ja toimetulekuraskuste korral oht tagasilanguseks. Artjom Katšalov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama oma vanemate juurde, hakata tööl ja koolis käima, tasuda oma rahalisi kohustusi. tegeleda oma tütrega ning teda toetada. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses mõelnud narkootikumide tarvitamise ja sellega kaasnevate probleemide üle ega soovi neid enam tarvitada. Vabanedes soovib süüdimõistetu pöörduda ka psühhiaatri poole, et sealt narkoprobleemidele vajalikku toetust ja abi saada ning samuti peab ta oluliseks kriminaalhooldusametniku toetavat rolli.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Artjom Katšalov ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artjom Katšalovit on kriminaalkorras kokku karistatud kahel korral ning käesolev vangistus on talle esimene reaalne vangistus. Kuigi süüdimõistetul on käesolevast vangistusest 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis arvestab kohus sellega, et vaid üks neist on talle määratud sellel aastal ning seegi katseajaga, mille ta on käesolevaks ajaks edukalt läbinud. Samuti arvestab kohus sellega, et tegemist ei ole väga ohtliku iseloomuga rikkumistega. Kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on väga pikka aega tarvitanud narkootikume ning võib järeldada, et ka süütegusid on ta toime pannud just narkootikumide tarvitamisega ja selleks rahaliste vahendite hankimise vajadusega seoses, siis on tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti oluline, et nimetatud riskid oleksid vabastamisel piisavalt maandatud. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatud põhjal teeb kohus järelduse, et süüdimõistetul on käesoleval ajal olemas piisav motivatsioon oma elu muutmiseks ja narkootikumide tarvitamisest loobumiseks. Süüdimõistetu poolt seatud tulevikuplaanid ja eesmärgid on reaalsed ning toetavad tema poolt edaspidiselt seadusekuulekalt elamist. Positiivne on, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi „12 sammu ehk igapäevane valik“, on analüüsinud oma sõltuvuskäitumist ja sellega kaasnevaid probleeme ning tunnistab vajadust ka edaspidiselt narkootikumidest hoidumise nimel tööd teha ja ravi ning tuge otsida. Seetõttu leiab kohus, et katseajaga ennetähtaegselt vabanedes oleksid süüdimõistetul tunduvalt paremad võimalused oma sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning vajaliku toetuse saamiseks, et edukalt resotsialiseeruda, edaspidiselt õiguskuulekalt elada ning käituda ühiskonnas aktsepteeritud viisil. Lisaks sellele, et vabaduses on Artjom Katšalovil olemas igakülgselt toetavad lähedased, oleks tal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel olemas ka kriminaalhooldaja toetus ja järelevalve. Samuti on süüdimõistetu vabanedes võimalik pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, milleks on ta ise soovi avaldanud ning mida kohus peab samuti süüdimõistetule vajalikuks, et kindlustada lõplik võõrdumine narkootikumidest ja nendega kaasnevatest probleemidest. Positiivne on süüdimõistetu puhul ka see, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning ta soovib asuda oma võlgnevusi tasuma. Samuti näitab süüdimõistetu puhul positiivset muutust asjaolu, et ta on vangistuses edukalt jätkanud oma haridusteed ning soovib seda ka vabaduses töö kõrvalt edasi teha. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Artjom Katšalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et karistuse kandmine on oma eesmärgi täitnud, isik omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Ta on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest, s.o 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Samuti aitab isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetul sõltuvusainete tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise ja kriminaalhooldaja soovitusel sõltuvuskäitumist käsitlevate sotsiaalprogrammide läbimise kohustuste panemist. Kuigi süüdimõistetu on kinnitanud, et tal on vabadusel olemas garanteeritud töökoht, siis peab kohus vajalikuks talle siiski ka tööle asumise lisakohustuse panemist, et kindlustada tema reaalne tööle asumine ja seega tagada majanduslik stabiilsus. Kuna süüdimõistetu on kohtuistungil avaldanud, et soovib vabaduses pöörduda narkoprobleemidega seoses psühhiaatri vastuvõtule ja otsida ravi ning on nõus talle katseajaks vastava lisakohustuse panemisega, siis peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus pöörduda pärast vabastamist psühhiaatri vastuvõtule ning juhul, kui psühhiaater leiab, et vajalik on mingisugune ravi, siis sellele ravile vastavalt ettekirjutusele ka alluda. Juhindudes KrMS §-dest 426 ja 432 kohus määras: Vabastada süüdimõistetu Artjom Katšalov (IK 38605072769) temale Tartu Maakohtu 12.oktoobri 2009.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata Artjom Katšalovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 11.novembrini 2012.a.
p 2 alusel hakata Artjom Katšalovi katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Artjom Katšalov katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Artjom Katšalovi katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.