← Eesti

1-06-7244/51

Obsah (5)§ 114§ 68§ 76§ 78§ 75

Kriminaalasi nr 1-06-7244 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 26.aprillil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul arutades ava

§ 114

p 1 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Ain Raagi eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.veebruar 2006.a. Kohtuotsus jõustus 24.aprillil 2007.a. Tartu Maakohtu 29.juuni 2011.a ja 26.septembri 2012.a määrustega jäeti Ain Raag temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 26.septembri 2012.a määrusega määras kohus, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Ain Raagi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti 6 kuu möödumisel nimetatud määruse jõustumisest. Määrus jõustu 09.oktoobril 2012.a. Ain Raagi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23.veebruaril 2014.a. Ain Raagi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt alkoholiseaduse alusel ja ühel korral varavastase süüteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on Ain Raagil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Viru Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib Ain Raag asuda vabanemisel elama oma tulevase elukaaslase juurde, kellega ta tutvus vangistuse ajal ning kes on valmis teda ka vabanemisel kuni töökoha saamiseni materiaalselt toetama. Ain Raag avaldas kohtuistungil, et siiski vastupidi eelnevalt avaldatule ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama naistuttava juurde Pärnumaale, kellega nad on 2 aastat suhelnud ja ka lühiajalisel väljasõidul kohtunud. Ain Raag avaldas, et püüab leida lähiajal endale tööd ning arvab, et arvestades tema tööoskusi ei ole see väga raske. Samuti on ta valmis end esialgu võtma arvele töötuna. Esialgu on tal olemas ka märkimisväärne summa vabanemisfondis ning ka isiklikul arvel. Ta on nõus katseajal täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid ning samuti on ta kindel, et vabaduses suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Ain Raagi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Ain Raag ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ain Raagi puhul on positiivne vangistuse ajal pikaaegne tööhõives osalemine. Samuti on ta omandanud kinnipidamiskohas keskhariduse ja omandanud täiendava eriala. Vaatamata pikaaegsele vangistusele puudusid tal kuni käesoleva aasta alguseni ka distsiplinaarkaristused. Käesoleval ajal on tal üks karistus, mis on seotud väljaspool vanglat tööl käimise ajal kehtestatud korra rikkumises, kuid mis ei olnud väga olulise kaaluga. Ta on osalenud alkoholisõltuvusprogrammis, tegelenud pidevalt õppimise ja töötamisega. Ain Raagile oli antud võimalus ka kanda karistust avavanglas ja töötada väljaspool kinnipidamiskohta, kuid see katkes seoses tema distsiplinaarrikkumisega. Vabanemisel oleks tal ka, arvestades tema enesetäiendust, varaemast olulised suuremad võimalused leida endale töökoht. Tal on olemas elamispind enda naistuttava juures, kes on teda samuti vajadusel valmis moraalselt toetama. Tal on hetkel vabanemisfondis piisavalt vahendeid, et alustada enda elu väljaspool kinnipidamiskohta. Kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on varasemalt esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on olnud ka tema poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo mõjutajaks, siis tuleb vastavat riskitegurit eriti põhjalikult kaaluda just alkoholi tarvitamisega seoses. Süüdimõistetu ise alkoholis enda jaoks probleemi ei näe, on valmis vabaduses alkoholist loobuma ning on läbinud vangistuses ka sõltuvuskäitumist käsitlevad programmi. Seetõttu tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata talle sellekohane lisakohustus, mis samuti aitab tagada alkoholi mittetarvitamist katseajal. Samuti, arvestades tema pikaaegset vangistuses viibimist ja vabaduses olulise lähedase suhtlusringkonna puudumist, vältimaks kinnipidamiskohas tekkinud tutvuste jätkumist ja selle kaudu ebasoovitavate mõjude kaasnemist, tuleb talle vabanemisel kehtestada Ain Raagile ka täiendav kontroll kriminaalhooldusametniku poolt suhtlusvõrgustiku üle. Kuna süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu kujutab endast väga rasket esimese astme isikuvastast kuritegu, mille toimepanemisel on ta kasutanud ka vägivalda, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul on Ain Raag reaalselt kandnud ära rohkem kui 7 aastase karistuse. Vangistuse jooksul on ta tegelenud õpingute ja tööga. Tema käitumine kinnipidamiskohas on olnud aastate jooksul korrektne. Kohtuistungil ilmnesid isiku suhtumine oma teosse ja ta avaldas oma seisukohtade muutumist positiivses suunas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud kuna tema suhtes on praeguseks toimunud piisavalt positiivseid muutusi ja on alust järeldada, et ta on motiveeritud oma eluviisi muutma ja temale kehtestatud reeglitele ka vabaduses alluma. Kriminaalhooldusele allutamine ja sellest tulenev kontroll ning lisakohustused järgneva aasta jooksul on süüdimõistetule abiks peale pikaaegset vangistuse ärakandmist enda enesekontrolli saavutamiseks ning oluliseks abiks ka taasühiskonnastumisel. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Ain Raag (IK 37808136525) temale Tartu Maakohtu 17.aprilli 2007.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 4 alusel määrata Ain Raagile katseaeg kestusega üks

(1)aasta.

§ 78

p 2 alusel hakata Ain Raagi katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Ain Raag katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu Kuninga 22) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. (asukoht: Kohustada Ain Raagi katseajal järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Ain Raagile katseajaks järgmised lisakohustused: 1. asuda tööle või võtta end töötuna arvele alates vabanemisest ühe

(1)kuu jooksul;
  1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
  2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Vabastada Ain Raag vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.