1-05-229/48

Kriminaalasi nr 1-05-229 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2013.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-05-229 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Enelyn Rebane Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav Aleksandr Minin Isikukood: 35903220277; elukoht: Arbu 1-62, Tallinn; kodakondsus: määratlemata Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 2 Jätta vabastamata Aleksandr Minin temale Harju Maakohtu 08.11.2007.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Aleksandr Mininilt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-05-229 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.01.
3. a. 1 Asjaolud ja kohtu seisukoht Harju Maakohtu 08.11.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-229 tunnistati Aleksandr Minin süüdi KarS § 113, § 199 lg 1, § 418 lg 1 ja § 424 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 alusel 12 aastat vangistust. Karistusaeg algas 14.12.2004.a ja lõpeb 13.12.
4. a. Tartu Maakohtu 02.09.2011.a määrusega otsustati Aleksandr Minin vangistusest vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2011.a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 02.09.2011.a määrus ning jäeti Aleksandr Minin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 14.12.2012.a. Aleksandr Minin on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 05.03.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 143 lg.1 järgi rahatrahviga 3600.- krooni. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Mininit vanglas distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, viimati 23.10.2012.a kartseriga. Vabanedes asub elama isa juurde Tallinnasse. Vabaduses soovib tööle asuda XXXX. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi 1500 eurot. Enne vangistust tarvitas alkoholi, karistatud joobes sõiduki juhtimise eest. Kinnipeetav eitab alkoholiprobleemi. Läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 9% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Aleksandr Minini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Aleksandr Mininil vabaduses olemas kindel elukoht ja töökoht Tallinnas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav tööle asuda XXXX. Vabaduses käitumist mõjutavaks faktoriks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte omama, kandma ja kasutama relva, otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks; alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 9-10 kuud. Aleksandr Minin seletas kohtuistungil, et tal on praegu kõik eeldused selleks, et saaks edasi elada väljaspool vanglat. On olemas elukoht, olemas garantiikiri, et võimaldatakse tööd. Olles vanglas läbis programmid. Omandas kutseoskuse ja sai vastava töö selle aasta alguses. Kuriteo asjaolusid mõistab ja kahetseb juhtunut. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta Aleksandr Minini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: • Aleksandr Minin on karistatud kriminaalkorras kahel korral, sealjuures kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: esimesena toime pandud kelmus, milles eest karistati rahatrahviga, käesolevat karistust kannab I astme kuriteo – tapmise eest ning lisaks üldohtlike kuritegude liiki kuuluvate kuritegude - mootorsõiduki joobes juhtimise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise ning varavastase kuriteo eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud on põhjalikult kajastatud Harju Maakohtu 08.11.2007 a otsuses – sellest on loetav Aleksandr Minini järjekindlus ja külmaverelisus oma eesmärkide (nii majanduslike kui üldiste vajaduste) saavutamisel, tuues ohvriks oma kaaslaste (nii noorpõlvetuttavate, töökaaslaste kui ka peretuttavate) huvid kui ka nende elud. Kuritegu toime pannes on kasutanud vägivalda ja relva, mis viitab enesekontrolli kaotamisele ja impulsiivsusele. • Aleksandr Minini kohta vanglas tehtud riskihinnang näitab, et tema ei ole aru saanud enda puhul alkoholitarvitamisest kui probleemist, kuigi 2 korral on teda karistatud joobes juhtimise eest. Põhjendus on õiguskorda eirav – tarbis alkoholi ning oli vaja sõita, seega sõitis. • Vanglas tehtud riskihinnangust nähtuvalt A. Minini mõtlemisest ja käitumisest tulenevalt on temal ohtlikkus ja risk jätkuvalt olemas – võib käituda agressiivselt, sõltuvusprobleemi eitab ja ei pea vajalikuks sellega tegeleda. Eeldab, et teised peavad maailma nägema samamoodi nagu 2 tema. Oma huvide elluviimiseks võib ta seega kasutada mistahes – ka ühiskonnale ja kaaskodanikele ohtlikke vahendeid. Et ta ei ole andnud ootuspärast hinnangut oma kuritegelikule käitumisele, mis edaspidi inimesi ei ohustaks, on seegi, et A. Minin õigustab enda toimepandud kuritegusid. • A. Minini suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda kinnitab A. Mininil distsiplinaarkaristuste olemasolu - Aleksandr Minin on 2 viimase vanglas viibimise aasta jooksul pannud toime 4 distsipliinirikkumist, mille eest teda karistati distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalvetingimustes ei soovi ta distsipliinile alluda. A. Minini ärakantud karistus ei ole ilmselgelt proportsionaalne tema poolt toime pandud kuritegude raskuse, toimepanemise asjaoludega ja süü suurusega. Eeltoodu annab alust arvata, et Aleksander Minini tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal (ligi 4 aastat enne karistusaja lõppu) oleks ennatlik ning ei vastaks ühiskonna ootustele taoliste kuritegude toimepanijatele määratud karistuste suhtes. Risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. Puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida Aleksandr Minini käitumismalli, mõtlemist ja elustiili. Seetõttu palun jätta Aleksandr Minin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja taotleb Aleksandr Minini vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangla spetsialistid on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riske madalaks. A. Minin on valmis alluma kriminaalhooldusele. Ta on andnud nõusoleku ka elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Distsiplinaarkaristustesse tuleb suhtuda mõistvalt. Karistused on määratud suitsetamise eest ajal, kui vanglas toimus suitsetamise vastane kampaania. Varem tal distsiplinaarkaristusi ei ole. Nüüdseks on suitsetamise lõpetanud. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Aleksandr Minini tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud esimesel võimalusel. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu. Tal on toetav sotsiaalne võrgustik. KarS § 76 lg 3 tulenevalt ei saa täitmiskohtunik lähtuda ennetähtaegse tingimisi vabastamise korral ainult materiaalsete aluste olemasolust. Aleksandr Minini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ei ole võimalik Aleksandr Mininit karistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka kontrollkohustusega – elektroonilisele järelevalvele allutamisega. Aleksandr Minin pani toime 04.11.2004 Harjumaal teise isiku tapmise, tulistades teda Tokarevi süsteemi püstolist kehatüve paremasse poolde ning pärast seda pähe, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Pärast tapmist võttis A. Minin ära kannatanu randmekoti, kuldketi ja raha kokku 11 600 krooni väärtuses. Lisaks sellele on A. Minin süüdi mõistetud Tokarevi süsteemi püstoli ja laskemoona ebaseaduslikus omandamises ning hoidmises, mida kasutas teise isiku tapmise toimepanemisel ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Tema käitumine kuritegude toimepanemisel ning suhtumine kuriteosse ja enda eluviisidesse näitab kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili, mida on täheldanud ka vanglaametnikud tema vangistuse kandmise ajal. Kohtuistungil ei tuvastanud kohtunik uusi asjaolusid, mis annavad aluse ümber hinnata A. Minini seniseid eluviise. 3 Aasta jooksul, mis on möödunud eelmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest, on Aleksandr Minin distsiplinaarkorras karistatud sigarettide enda juures peidetuna hoidmise eest 4 korral. Distsipliinirikkumised karistuse kandmise ajal on muutunud sagedasteks. Enne eelmist tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest oli A. Minin sigarettide omamise eest karistatud ühel korral. preaguseks on see distsiplinaarkaristus lõppenud. Asjaolu, et vanglas toimus suitsetamisvastane kampaania, ei ole mõjuv põhjus, mille tõttu jätta distsiplinaarkaristused tähelepanuta. Kui ka oli kampaania pöörati seetõttu probleemile suuremat tähelepanu ja avastati rikkumisi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 4