1-11-5370/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-5370 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Margus Lellep Kriminaalasi Süüdimõistetu Raoul Ausmehe vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Raoul Ausmees (IK: 36402190378; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Raoul Ausmees temale Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati Raoul Ausmees süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel pöörati mõistetud karistusest kohesele täitmisele 5 kuud vangistust ja 2 aastat 7 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus
9. mail
10. a. Tartu Maakohtu
11. jaanuari
12. a määrusega pöörati Raoul Ausmehele Harju Maakohtu
13. mai
14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust täitmisele. Raoul Ausmees asus karistuse kandmisele
15. märtsil
16. a ning tema karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
17. oktoobril
18. a. Raoul Ausmeest on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
19. augusti
20. a otsusega KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. Väärteokorras on Raoul Ausmeest karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Raoul Ausmehe uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu asuda vabanemisel elama XXXX. Nimetatud aadressil asub 2-korruseline eramu, mis on antud hetkel välja üüritud ning seda üüriva paari sõnul võimaldavad nad seal elada raskustes olevatel ja varasemalt narkootikume tarvitanud isikutel, kelle ei ole elukohta. Samuti korraldatakse seal rehabilitatsiooni. Tegemist on ühiselamutüüpi elukorraldusega ja hetkel elab seal peale eelnimetatud paari ja nende laste veel 9-10 raskustes isikut. Süüdimõistetule võimaldatavasse tuppa on tehniliselt võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seade, kuid tuba ei ole lukustatav ja sealne elukorraldus ei ole elektroonilise järelevalve teostamisel otstarbekas. Eramu üürijad on andnud oma nõusoleku süüdimõistetu sinna elamaasumiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuid kriminaalhooldaja arvamusest ei nähtu, et nõusoleku oleks andnud ka eluruuni tegelik omanik ja teised seal elavad isikud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu selgitas kohtus, et soovib asuda elama narkorehabilitatsiooni keskusesse, hakata tööl käima ning tasuma oma nõudeid. Kuritegu ta tegelikult toime ei pannud, vaid viibis lihtsalt ruumis, kus narkootilise ainega tegeleti. Varasemate kriminaalhoolduse nõuete rikkumise puhul tal valikuvõimalus puudus, kuna eeluurimise ajal oli ta olnud vahi all ja sellel ajal olid lapsed Eestist ära kolinud, seega ei olnud tal võimalik kohugi elama asuda ega kriminaalhoolduse tingimusi täita. Vanglas olles on ta oma käitumist analüüsinud ning soovib sellest täieliku pöörde teha. Prokurör Raoul Ausmehe tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta ning leiab, et on oht, et süüdimõistetu võib uuesti hakata karistuse kandmisest kõrvale hoiduma ning kriminaalhoolduse nõudeid eirama. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Raoul Ausmees ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus 2 tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna Raoul Ausmees vabaneks käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele, siis peavad olema täidetud Justiitsministri 22.veebruari 2007.a määrusest nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ tulenevad tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 1 kohaselt on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks muuhulgas vajalik, et süüdimõistetul oleks seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks ning punkti 4 kohaselt on vajalik ka see, et elukohas elavad täisealised isikud oleksid nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja annaksid selle kohta oma allkirja. Käesoleval ajal vabanemisel soovib Raoul Ausmees asuda elama 2-korruselisse eramusse, mida üürib paarike, kes elab ise seal ja lisaks võimaldab seal elada ka raskustes ja varasemalt narkootikume tarvitanud isikutel, keda kriminaalhooldaja arvamuse koostamise ajal oli seal ligikaudu 9-
21. Kuigi eramut üüriv paarike on andnud oma nõusoleku süüdimõistetu sinna elamaasumiseks ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, siis ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et olemas oleks ka eramu tegeliku omaniku nõusolek, mistõttu leiab kohtunik, et elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 1 nõuded ei ole täidetud. Samuti tuleb arvestada sellega, et nimetatud eramus elab peale seda üüriva paarikese ka teisi isikuid, kelle nõusolekut ei ole küsitud, samas kui elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 4 kohaselt oleks ilmselt ka nende nõusolek vajalik. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et süüdimõistetule pakutav tuba eramust ei ole lukustatav, mistõttu on kahtluseid, kas täidetud on elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 3 tulenev nõue, mitte kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, millel puudub elukoha lukustamise võimalus. Seega on kohtul tõsiseid kahtlusi, kas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega tema poolt nimetatud elupinnale üldse võimalik oleks. Samuti leiab aga kohtunik, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka sisuliselt küljest. Süüdimõistetu puhul on küll positiivne vangistuses tööhõives osalemine, aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni läbimine, Convicture tugigrupi „12 sammu“ töös osalemine, sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening läbimine“, joogatreeningutes osalemine ja „Vabastavas hingamises“ osalemine, kuid sellest hoolimata puudub kohtul piisav veendumus, et karistuse eesmärgid oleksid tema puhul veel praeguseks täidetud ning ta oleks motiveeritud vabanemisel igati kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma. Süüdimõistetule mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning ka käesolev vangistus jäeti tema suhtes esialgu osaliselt täitmisele pööramata, kuid hiljem pöörati vangistus kriminaalhoolduse nõuete rikkumise ja karistuse täitmisest kõrvalehoidumise tõttu siiski täitmisele. Seega tuleb järeldada, et varasemad kriminaalhooldused ja ka lühiajaline vangistuse kandmine süüdimõistetule piisavat mõju ei avaldanud ning ta ei olnud tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud. Kuigi praeguseks on süüdimõistetu olnud veidi enam kui aasta vangistuses, mille jooksul on saanud oma õigusvastase käitumise ja selle mõjutegurite peale mõelda ning osaleda ka kuriteoriske maandavates tegevustes, siis leiab kohtunik, et ärakantud vangistusaeg ei ole veel siiski piisav. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist suuresti mõjutanud uimastite tarvitamine, millega kaasnesid ilmselt ka mõnevõrra suuremad rahalised väljaminekud. Kuigi 3 vangistuses on ta aktiivse rehabilitatsiooni läbinud ning enda sõnul omab piisavat motivatsiooni vabanemisel narkootikumidest hoidumiseks, siis leiab kohtunik, et süüdimõistetule oleks siiski kasulikum viibida vangistuse piiratud tingimuste juures pikemat aega, et kindlustada seega uimastitest pikaajalisem võõrdumine ning hoida ära vabanemisel tagasilanguse kogemine, eriti veel olukorras, kus ta tahab asuda elama teiste sõltuvusprobleeme kogenud isikute juurde. Samuti leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks enne vabanemist endale võimalusel kindel töökoht otsida, et tagada seeläbi lisaks majanduslikule kindlustatusele ka mõtestatud tegevusega hõivatus ja hoiduda narkootikumidele mõtlemast. Kuigi materjalides on viidatud süüdimõistetu võimalikule vabastamisjärgsele töökohale, siis ei ole kohtule ühtegi garantiikirja ega muud dokumenti selle kohta esitatud ning ka süüdimõistetu ise ei teinud kohtuistungil sellest juttu, mistõttu ei saa kohus töökoha olemasoluga ka arvestada. Kohus leiab, et kindla töökoha olemasolu aitaks suurendada ka kohtu turvatunnet selles osas, et süüdimõistetu ei asuks vabanemisel kriminaalhooldusest jälle kõrvale hoidma ega lahkuks Eesti Vabariigist, nagu ta seda käesoleva karistuse täitmisele pööramise puhul tegi. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et oli kriminaalhoolduse nõuete rikkumise puhul põhimõtteliselt sundolukorras, siis leiab kohus, et tema vastavad selgitused tunduvad siiski pigem ennastõigustavad ega kinnita veendumust sellest, et süüdimõistetu ei jätkaks kriminaalhoolduse nõuete rikkumist käesoleva vabastamise puhul. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Raoul Ausmehe katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul ka liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et süüdimõistetu vabastamisjärgse elukoha puhul oleksid täidetud elektroonilise valve kohaldamise tingimused ning kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohtunik leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistust kandes oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ning võimalusel korraldada ka oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagada majanduslik stabiilsus ning püsiv elukoht. Kohtunik 4