1-11-13/27

Kriminaalasi nr 1-11-13 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 20.juunil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Oksana Mametova sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Gleb Jermonini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Gleb Jermonin tunnistati Narva Linnakohtu 05.märtsi 2002.a otsusega süüdi KrK § 101 p 2, 5 järgi ja karistuseks mõisteti 13 aastat vabadusekaotust alates 04.aprillist

1. a. KrK § 40 lg 3 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks ka Gleb Jermoninile Narva Linnakohtu 29.detsembri 2001.a otsusega mõistetud 6-kuuline vabadusekaotus. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu otsusega 13.mail 2002.a. Harju Maakohtu 15.veebruari 2008.a määrusega ja Tartu Maakohtu
2. detsembri 2009.a, 14.veebruari 2011.a ning 30.aprilli 2012.a määrustega jäeti Gleb Jermonin tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamata. Gleb Jermonini karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.aprillil 2014.a. Gleb Jermoninit on varem kriminaalkorras karistatud:
3. Narva Linnakohtu 05.mai 1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
4. Narva Linnakohtu 28.detsembri 2001.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Gleb Jermonini uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses lähedasteks kaks õde ja vend, kellega ei ole kriminaalhooldusametnikul aga õnnestunud kontakti saada, kuna telefon oli välja lülitatud ja teine teadaolev number ei kehtinud. Kriminaalhooldajal puuduvad andmed süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha kohta, kuna süüdimõistetu ei ole vastavaid andmeid esitanud. Gleb Jermonin avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja hakata elama seadusekuulekalt. Tal kindel elukoht puudub, kuid arvab saavat elama isa juurde. Töökohta vabanemisel ei ole, kuid süüdimõistetu on kindel, et mingit tööd ikka leiab. Vabanemisfondis on teatav summa raha olemas. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Gleb Jermonini ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Gleb Jermonin ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on Gleb Jermonini puhul vangistuse ajal riigikeele kursustel ja majandustöödel osalemine, samuti viha juhtimise kursusel ja rehabilitatsioonikeskuse „Sind ei jäeta üksi“ infotunnil osalemine varasema vangistuse jooksul. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetu kannab karistust väga raske vägivaldse isikuvastase kuriteo, s.o huligaansel ajendil kahe inimese tahtliku tapmise eest, mistõttu tuleb sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja tegemist on tema esmase vangistusega. Seega võiks ka selle õiguskuulekusele suunav mõju olla mõnevõrra efektiivsem. Samas ei ole kohtul esitatud materjalide põhjal siiski alust arvata, et karistus oleks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi senini täitnud. Vangistuse jooksul on Gleb Jermonin jätkanud oma reeglitevastast käitumist, pannes toime mitmeid distsiplinaarrikkumisi. Hetkel on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumatuse tõttu ja kaks vanglaametnike suhtes solvavate või ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, seejuures ühe sarnase intsidendi osas on alustatud ka kriminaalmenetlus. Gleb Jermonini üldine suhtumine vanglaametnikesse ja üldtunnustatud ühiskonnanormidesse on negatiivne ning seejuures ei tunnista ta täielikult ka enda puudusi ja väärkäitumist. Kohati püüab ta oma käitumises liigselt viidata välistele teguritele, et oma süüd leevendada või ka esitada ennast pigem ohvri rollis. Tema käitumist iseloomustab üleolev ja ennastõigustav suhtumine. Oma kuritegu põhjendab ta nooruse lolluse ja valel ajal vales kohas olekuga ning usub, et enam vabanedes õigusvastase tegevusega ei jätka. Kuigi kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes ning vabanemisel on Gleb Jermonin valmis selles hoiduma, siis probleemi ta oma varasemas tarvitamises siiski ei näe, kuna tarvitas harva, ning seetõttu on vangistuses keeldunud ka sõltlastele mõeldud programmis osalemast. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu küll tunnistab, et alkohol on olnud tema õigusvastase käitumisega seotud, kuid samas ei pea vajalikuks teha omalt poolt kõike võimalikku, et tulevikus seda vältida. Nimetatud suhtumine viitab mõneti puudulikule motivatsioonile oma käitumist teadlikult kontrollida ning hoolimatusele oma edasise eluviisi suhtes. Nii eeltoodu kui ka pidev vanglakorra rikkumine näitab, et süüdimõistetu ei ole senini oma suhtumist vajalikul määral muutnud ega varasemast elustiilist ja selle tagajärgedest vajalikke järeldusi teinud. Seega puudub kohtul veendumus, et ta ka vabanedes oma suhtumist vajalikul määral muudaks, et käituda edaspidiselt õiguskuulekalt ja järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Samuti leiab kohtunik, et Gleb Jermonini ennetähtaegset vabastamist ei toeta tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal puudub vabaduses kindel teadaolev elukoht. Seega puudub võimalus määrata Gleb Jermonin kriminaalhooldusele, mille eelduseks on kindla elukoha määratlemine. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht, mis loob ohu ka majandusliku ebastabiilsuse tõttu õigusvastase käitumisega jätkamiseks. Arvestades ka seda, et varavastaseid kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime ka varem. Samuti on küsiv süüdimõistetu lähisuhete olemasolu ja kvaliteet praegusel ajal. Kuigi tal on kaks õde ja vend, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal, siis nähtub materjalidest, et süüdimõistetu õed elavad väljaspool Eestit ja süüdimõistetu venda ei ole kriminaalhooldajal õnnestunud kätte saada. Seega ei ole millised on nende omavahelised suhted süüdimõistetuga praegusel ajal, kas jätkuvalt toetavad või puuduvad need üldse. Samuti ei saa vajalikku toetust ilmselt eeldada süüdimõistetu õdedelt, arvestades nende elukohta väljaspool Eestit. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Gleb Jermonini ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ning et süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Samuti leiab kohtunik, et selliste andmetega süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal rikuks ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet, arvestades nii kuriteo raskeid asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust kui ka süüdimõistetu jätkuvat negatiivset käitumist vangistuses. Ennetähtaegne vabastamine ei ole kõikidele kinnipeetavatele seadusega ettenähtud kohustuslik privileeg vaid seaduse järgi rakendub see vaid sel juhul kui süüdimõistetu on kinnipidamise ajal näidanud enda suhtumise muutmist, ta on teinud kõik endast oleneva karistusest järelduste tegemisel ja püüdnud aega vangistuses veeta positiivse tegevusega sisustades, samuti peavad olema täidetud vabanemiseks vajalikud tingimused. Gleb Jermonini puhul eelnimetatud tingimused täidetud ei ole. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ning võimalusel läbida ka temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad riske maandavad tegevused. Samuti tuleks süüdimõistetul enesele mõtestada ühiskonnas kehtestatud reeglite ja nende järgmise vajalikkust, et edaspidiselt ühiskonnanormidest hälbivat käitumist vältida ja elada seadusekuulekalt. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Gleb Jermonin (IK 38207047012) temale Narva Linnakohtu 05.märtsi 2002.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik