järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Sergei Nassõrovile Narva Linnakohtu 24.novembri 2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 27.veebruar 2009.a. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 04.juulil 2009.a. Tartu Maakohtu 13.juuni 2012.a määrusega jäeti Sergei Nassõrov temale Harju Maakohtu 27.veerbuari 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 16.juulil 2012.a. Sergei Nassõrovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 12.detsembril 2014.a. Sergei Nassõrovit on varem kriminaalkorras karistatud:
lg 2 - § 113, § 118 p 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 alusel 8-aastase vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 7 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks alates kohtuotsuse kuulutamisest loeti 7 aastat 6 kuud 19 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Nassõrovil üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 21%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Sergei Nassõrovil vabanemisel olemas kindel elukoht oma ema juures ning iseenesest on täidetud ka nõuded elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Samuti on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel töökoht. Sergei Nassõrov avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on nõus võtma endale ka elektroonilisele järelevalvele allumise lisakohustuse. Ta asuks elama oma ema juurde. Töökoha on talle kindlustanud tuttav. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Sergei Nassõrovi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Sergei Nassõrov ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Nassõrovi puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on süüdimõistetu osalenud sotsiaalabiprogrammides „Vihajuhtimine“, „Sinu valik“, Õige hetk“ ja Convictuse tugigrupi töös, on läbinud A taseme riigikeele kursused ning osalenud majandustöödel. Samas aga peab kohus arvestama, et Sergei Nassõrov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kellele on varasemalt antud ka võimalus kandma oma karistust katseajaga vabaduses, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mis on talle mõistetud nelja kohtuotsuse kogumis erinevate vägivalla, narkootikumide ja tulirelvadega seotud kuritegude eest. Osaliselt on süüdimõistetu vangistuse aluseks olevad kuriteod pannud toime juba vangistuse kandmise ajal ning samuti on tal vangistusest 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaaskinnipeetava suhtes vägivalla tarvitamisega seoses. Seega ei ole kohtul alust arvata, et süüdimõistetu oleks enda suhtumist vangistuse ajal muutnud ning oleks motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama. Samuti ei ole kohtul eeltoodu põhjal tekkinud piisavat veendumust sellest, et süüdimõistetu suudaks vabaduses temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud käesoleva liitkaristuse aluseks olevad rasked isikuvastased kuriteod toime alkoholijoobes, siis tuleb alkoholi tarvitamist käsitleda tema õigusvastase käitumise riskitegurina, mis võib põhjustada tema agressiivsust ja impulsiivsust. Samas tema enda väidetel ei ole tema poolt kõik varasemalt toimepandud kuriteod toime pandud joobes olekus. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu võib ka ilma alkoholita kohati impulsiivsele ja agressiivsele käitumisele kalduda, millele viitavad osaliselt ka tema distsiplinaarkaristused. Samuti püüab ta materjalidest nähtuvalt kohati oma tegusid õigustada ja nende tõsisust vähendada, millest tuleb järeldada, et ta ei pruugi oma käitumist, selle mõju ja riskitegureid ka ise veel päris adekvaatselt tajuda. Samas leiab kohus, et just oma tegevuse ja selle riskitegurite adekvaatne mõtestamine aitab tagada isiku edasist seadusekuulekust ja oskust ning motivatsiooni tulekus vastavast väärkäitumisest ja seda soodustavatest teguritest hoidumiseks. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks enne vabastamist läbida ka temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud vestlused väärtushinnangute korrigeerimiseks, kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ja põhjus-tagajärg seoste mõistmiseks, et ennast seeläbi põhjalikumalt analüüsida ning senist eluviisi ja suhtumist muuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud, süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse tingimusi täita. Nimetatud kahtluseid ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist nii elektroonilise valve kohaldamisega kui ka tavakorras saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Selline seadusest tulenev kergem karistuse kandmise viis ei ole kehtestatud reeglina kõigi süüdimõistetute suhtes, vaid on siiski seaduse mõtte kohaselt erandiks, kui isiku puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. Arvestades seda, et Sergei Nassõrov kannab korduvat karistust, enamus karistusi on talle mõistetud vägagi ohtlike ja vägivallaga seotud kuritegude eest, käesolev karistus on kinnipidamiskohas toimepandud teo eest ning ka pikaaegses vangistuses ei ole ta suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele, leiab kohus, et Sergei Nassõrovi puhul sellise isikuga tegemist ei ole. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kanda ning oma senist käitumist põhjalikumalt analüüsida, näidates samas, et ta on igati motiveeritud oma senist eluviisi ja suhtumist muutma ning temale kehtestatud reeglitele alluma. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Sergei Nassõrov (IK 35907302228) temale Harju Maakohtu 27.veerbuari 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista Sergei Nassõrovilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.