lg 2 p 7, 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Vitali Jakovlevile Tartu Maakohtu 02.aprilli 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise aja algust loeti alates 28.oktoobrist 2010.a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 04.veebruaril 2012.a. Vitali Jakovlevi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.märtsil 2013.a. Vitali Jakovlevi on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 02.aprilli 2009.a otsusega
lg 1 alusel 2-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti
Väärteokorras on Vitali Jakovlevi karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vitali Jakovlevi uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Vitali Jalovlevill on vabanemisel olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on nõus teda ka vajadusel materiaalselt ning sotsiaalselt toetama ning samuti aitaks poeg teda vabanemise korteri remontimisel ja kodutöödel. Süüdimõistetu ema sõnul on ta oma pojaga vangistuse ajal korduvalt vestelnud ning käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel. Vitali Jakovlevil on head suhted ka Tartus elava vanaema, õe ja õelapsega. Kriminaalhooldaja ei toeta samas Vitali Jakovlevi ennetähtaegset vabastamist, kuna viimane ei ole suutnud käituda katseajal seadusekuulekalt, madala haridustaseme ja kutse puudumise tõttu 1 on tal keskmisest madalam konkurentsivõime tööjõuturul ning seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine hetkel ennatlik. Vitali Jakovlev kinnitas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib vormistada omale invaliidsusgrupp seoses tervisliku seisundiga. Elama asuks ta oma ema juurde, kes teda igakülgselt toetab. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör esitatud kirjalikus arvamuses toetab Vitali Jakovlevi ennetähtaegset vabastamist leides, et kuna tegemist on isiku esimese vangistusega, siis on selle eesmärgid täidetud ning on võimalus, et isik jätkaks karistuse kandmist käitumiskontrollile allutatuna. .
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Vitali Jakovlev kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vitali Jakovlevi puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas igakülgselt toetavad lähedased ema, vanaema ja õe näol. Nagu tema isiklikus toimikus esitatud andmetest kui ka kohtuistungil nähtust ilmnes on tema tervislik seisund äärmiselt halb. Häiritud on oluliselt nii kõne, motoorika kui üldine liikumine. Nimetatud tervislik seisund on tekkinud isikul karistuse kandmise ajal ja on seotud tema poolt varasemalt tarvitatud omavalmistatud narkootilise aine tarvitamisega. Mingit ravi ta enda sõnul vangistuses olles ei saa. On ilmne, et isik vajab tegelikult arstlikku konsultatsiooni ning on püsivalt töövõimetu. Vangistuses olles on küll Vitali Jakovlevi korduvalt distsiplinaarrikkumised toime pannud, kuid need on seotud tema suitsetamisharjumusega. Tulenevalt tema tervislikust seisundist ei ole ta läbinud programme ega tegelenud muu tegevusega kinnipidamiskohas. Vitali Jakovlevi näol on tegemist noore inimesega, kes kannab oma esimest reaalset vangistust ning seega on ka vangistuse positiivne mõju tema suhtes ilmselt mõnevõrra tugevam. Praeguseks on tal ära kantud üle poole aja mõistetud karistusest. On alust arvata, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ning kujunenud tervislik seisund on talle mõju avaldanud ning tema edaspidine käitumine ei ole enam ühiskonnaohtlik. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on nüüdseks oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning tal on olemas motivatsioon selle muutmiseks ja edaspidiselt seadusekuulakalt elamiseks. Ilmselt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik vormistada endale töövõimekaotus ning seeläbi hakata saama pensioni, mis kindlustaks lisaks ema toetusele talle igakuise sissetuleku. On tõenäoline, et tulenevalt kujunenud tervislikust seisundist ning selle tekkepõhjustest ei ole põhjust arvata, et Vitali Jakovlev jätkaks vabaduses olles sõltuvusainete tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et Vitali Jakovlevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja võimalik. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmase vangistuse kandmine oma eesmärgi täitnud ning ta omab piisavat motivatsiooni oma eluviisi edaspidiseks muutmiseks. Samuti toetavad ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine 2 kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustus. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude riskifaktoreid peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada oht uute kuritegude toimepanemiseks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Vitali Jakovlev (IK 38804082722) temale Tartu Maakohtu 06.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
p 2 alusel hakata Vitali Jakovlevi katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Vitali Jakovlev katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Vitali Jakovlevi katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata Vitali Jakovlevile katseajaks järgmised lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.