lg 2 p 1, 2, 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga; 2. Tartu Linnakohtu 02. aprilli 1993.
lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust; 3. Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2003.
S § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 alusel 2-kuulise vangistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Viktoril uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30% ning vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole süüdimõistetul vabaduses kindlat elukohta ega toetavaid lähisuhteid. Andmed tema majandusliku olukorra analüüsimiseks kriminaalhooldajal puuduvad. Kohtumenetluse poolte seisukohad Sergei Viktor avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vaid tahab oma karistuse lõpuni ära kanda. Tema vabaneks 13 päeva pärast ning ta ei soovi omale katseaja kohaldamist vabanemisel. Kaitsja Niina Agarjova leiab, et kuna süüdimõistetu ennetähtaegselt vabaneda ei soovi, siis ei ole tema vabastamiseks ka alust. Prokurör Jane Pajus oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et see ei ole ka võimalik , sest isik on korduvalt karistatud ning tal puudub kindel elukoht. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Viktor ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 On positiivne, et suhtlemisel vanglaametnikega on Sergei Viktor olnud viisakas ega ole toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Samas aga on kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal alust kahelda selles, et süüdimõistetul oleks olemas piisav motivatsioon oma elustiili muutmiseks ja vabaduses seadusekuulekalt käitumiseks. Süüdimõistetu ei ole endale vabanemise puhuks teinud mingisuguseid plaane ega seadnud eesmärke. Ta ei tunnista oma alkoholisõltuvust ja sellega seonduvat võimalikku kuritegelikku käitumist. Tema varasem tutvusringkond on koosnenud peamiselt alkoholi tarvitavatest isikutest ja positiivset mõju avaldavad lähisuhted tal puuduvad. Vabanemisel kavatseb ta asuda elama sotsiaalpinnale - varjupaika, kus puutub ilmselt sageli kokku ka alkoholi tarvitavate ja kuritegelike eluviisidega inimestega, mistõttu on olemas reaalne oht ka süüdimõistetu poolt vabaduses varasema elustiiliga jätkamiseks. Samuti on riskiteguriks asjaolu, et vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht ja mõtestatud tegevusega hõivatus, mis soodustab nii kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil kui ka muu ühiskonnas mitteaktsepteeritava eluviisi viljelemist; varjupaika ei saa ka käsitleda isiku kindla elukohana. Kohus arvestab ka Sergei Viktori enda soovi kanda vangistus, mis kestab veel 13 päeva, lõpuni ning vabaneda tingimusteta, katseajata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Sergei Viktori katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt ning jätab riigiõigusabi korras tehtud kaitsekulust 48 € osa riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel, s.o 30 € . Kohus mõistab välja Sergei Viktorilt menetluskulu 18 €. Kohtunik : 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.