Obsah (5)

§ 37§ 651§ 8§ 38§ 39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2073 Otsuse kuupäev 4. aprill 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Veljo Ahase (Ahas) kaebus Tartu Vangla toimingut

§ 37

lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Vanglas § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab kinnipeetava tööga võimaluse korral. Kinnipeetava töökohustus ei anna iseenesest kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Sõnadega võimaluse korral osundab seaduseandja, et vangla kohustus tagada kinnipeetavale töö ei ole absoluutne. Kaebaja oli määratud vanglas majandustööle abitöölise ametikohale ning tema tööülesandeks oli oma osakonna, kus ta elas, koristamine. Kuna kaebaja märgib ka ise oma kaebuses, et pidi töötama oma sektsioonis koos 15 kinnipeetavaga ning pidas seda lollimängimiseks, mis tõendab juba iseenesest, et kaebaja kartseris viibimise ajal vanglal vajadus tema töötegemise järgi ei olnud, mistõttu ei pidanud vangla kaebajat kartseris viibimise ajal tööle rakendama.

1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Kaebeõiguse aluseks halduskohtus on kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga (HKMS v.r § 7 lg 1, HKMS § 44 lg 1).
3. Vaidluse lahendamiseks kontrollib halduskohus esmalt kaebaja väidete: vanglas kinnipeetavatele pakutavaid toite ei kontrollita, toidud on liiga vedelad, maitsetud ning portsjonid liiga väikesed ja seetõttu nõuetele mittevastavad, paikapidavust. 2 Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS v. r § 16 lg 2). Kaebaja taotlusel on halduskohus vaadanud kaebuse läbi kohtuistungil, kuid vaatamata sellele ei ole kaebaja õiguste rikkumine asjas kogutud tõenditega tõendatud. Tartu Vangla kodukorra p. 8.10 kohaselt, pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinni peetav isik kohustatud sellest viivitamatult teavitama inspektor-kontaktisikut. Inspektorkontaktisiku puudumisel peaspetsialist-korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hilisemalt esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Arvestades tõendamisele kuuluva asjaolu (toidu kvaliteedi) spetsiifilisust, on sätte eesmärgiks tagada kinnipeetavate õiguste maksimaalne kaitse. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on kaebaja vanglas tõstatanud
4. aastal kahel korral küsimuse toidu kogusest ja kvaliteedist. Vastustaja poolt esitatud kaebaja 10.06.
5. a avaldusega (tlk 27) on tõendatud, et kaebaja on tõstatanud vangla ees probleemi toidujagaja poolt ebaõiglase suurusega portsjonite väljastamisest, mille kaebaja on esitanud inspektor-kontaktisiku kaudu. Kaebuses ei ole kaebaja vaidlustanud vangla poolt tema pöördumisele vangla poolt antud kirjaliku vastuse asjakohasust. Seega on kaebaja lugenud toidujagaja isikust tulenevad probleemid seonduvalt portsjonite suurusega vangla poolt lahendatuks. Kaebaja on esitanud tema poolt peaministrile esitatud pöördumise, mis käsitleb muuhulgas portsjonite koguselist suurust ja toidu kvaliteeti, vanglalt saadud vastuse (tlk 5). Nimetatud vastuses on vastustaja õigustatult osundanud kodukorra punktis 8.10 sätestatule, mille kohaselt ei ole võimalik hilinenult laekunud pretensioone rahuldada nende kontrollimise võimatuse kohta. Kuna vastuse kohaselt ei ole kaebaja osundanud ühelegi konkreetsele toidukorrale, siis ei tekkinud vastustajale ka kodukorrast tulenevalt kohustust kaebaja avaldusega täiendavalt tegeleda. Vangla vastuse (tlk 5) kohaselt on vanglas sisseviidud žurnaal, milles kajastatakse kõik toidule antud hinnangud. Osundatud tõenditega loeb halduskohus tõendatuks, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud kaebaja õiguste rikkumine seonduvalt kaebaja väidetega, et vanglas jagatavad toidud on liiga vedelad, maitsetud ning portsjonid liiga väikesed, sest vastustaja poolt sööklas sisseseatud žurnaali kohaselt ei ole kaebaja koheselt pärast toitlustamist esitanud pretensioone toidu kvaliteedi või koguselisuse kohta, mille tõttu ei ole kaebaja sellesisulised väited tõendatud. Kaebajale on vastustaja poolt hiljemalt
6. a juunis halduskohtu hinnangul ammendavalt selgitatud vanglas pakutava toidu kvaliteedi ja koguse tulemuslikuks vaidlustamiseks vangla poolt kehtestatud korda, mille tõttu on kaebaja poolt
7. a augustis esitatud kaebuse väited toidu nõuetele mittevastavuse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Halduskohtul ei ole mingit alust kahtluseks ja järeldusteks, et vangla meditsiiniteenistus, kes on erialastes otsustes ja järelevalvelistes toimingutes sõltumatu vangla juhtkonnast, ei täida oma kohustusi toidu kvaliteedi kontrollimisel, mille tõttu on ka toidu kvaliteedi kontrolli puudumist käsitlev kaebaja väide paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud asjaolud välistavad tuvastusnõude rahuldamise. 3
8. Järgnevalt kontrollib halduskohus, kas kaebaja õigusi rikuti töötamise mittevõimaldamisega ajal, mil ta kandis kartserikaristust. Samuti tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida, kas kaebajale sai seeläbi tekkida kahju, mis annaks talle aluse vanglale hüvitamisnõude esitamiseks.
9. RKHK 05.12.
10. a haldusasja nr 3-3-1-41-11 otsuse punktides 19 ja 20 on käsitletud kinnipeetava õigusi kartserikaristuse kandmise ajal: “Kolleegium on seisukohal, et vangistusseaduse mitmete sätete kohaldamise eelduseks on vanglasisese või vanglavälise liikumisvabaduse omamine. Vanglasisene liikumisvabadus on kartserikaristust kandvalt kinnipeetavalt võetud

§ 651

lg-ga 3, milles sätestatakse: "Kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus." Kuna V. Vähhe kannab karistust mitte avavanglas, vaid kinnises vanglas, siis seondub temaga

§ 8

, mille lõikes 1 sätestatakse: "Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse." Seega piirdub kartserikaristust kandva kinnipeetava kartseriväline vanglasisene liikumisvabadus juba seadusest tulenevalt võimalusega viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. See piiratud liikumisvabadus on kooskõlas kartserikaristuse iseloomuga ja kolleegiumi hinnangul ka proportsionaalne.“ Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele, millest tulenevalt oli kaebaja liikumisvabadus kartserikaristuse kandmise ajal piiratud seadusest tulenevalt, mille tõttu ei piiranud kaebaja õigusi tema poolt vaidlustatud toiming. Kuna ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda kartserikaristuse täitmise edasilükkamist vangla majandustöödel töötamise ajaks, siis ei ole kaebaja poolt vaidlustatud toiminguga rikutud ka tema õigusi. 11. Kinnipeetava õigust nõuda endale tööd ja seeläbi õigust saada töötasu on käsitlenud Tartu Ringkonnakohus 19.10.2010. a haldusasja nr 3-09-2803 otsuse punktis 11: „

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel.

§ 38

lg 1 sõnastusega osundab seaduseandja aga, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus ning seda tuleb nii vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole.“ Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti osundanud ringkonnakohtu poolt õigeks peetud tõlgendusele, mille tõttu ei ole kaebajale saadud ka tema poolt vaidlustatud toiminguga kahju tekitada, kuna tal ei ole subjektiivset õigust endale töö nõudmiseks, mille tõttu puudub halduskohtul alus ka selle tuvastamisnõude rahuldamiseks. 4 12. Neil asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata (HKMS §-d 156-158). 13. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 5