4-11-4772/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tartus Kalevi 1, Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-4772 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Vello Audova kaebus Lõuna Prefektuuri 14.11.
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale Kaebuse esitaja Vello Audova; elukoht: XXXX Vaidlustatud lahend Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseileitnant Kaja Suure 14.11.
4. a määrus nr 10.1-01.5/36076-2 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p 1, kohus määras:
5. Jätta Vello Audova kaebus Lõuna Prefektuuri 14.11.
6. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse nr 10.1-01.5/36076-2 tühistamiseks rahuldamata.
7. Koopia määrusest saata Vello Audovale ja Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS §-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik 10.08.
8. a esitas Helgi Audova Lõuna Prefektuurile avalduse, mille kohaselt takistas 10.08.
9. a M.L. kuuluv mootorsõiduk M.T. kuuluva mootorsõiduki väljasõitu hoovist, sest auto tagumine ots oli üle hoovile märgitud kollase joone, mis märgib M. L. parkimiskohta hoovis. Samuti segasid, lisaks valesti pargitud autole hoovist väljasõitu M. T. auto taga ja värava vahel olnud M. L. ja E.P. kuulunud küttepuud. H. Audova avalduse kohaselt jätsid M. L. ja E. P. neile kuuluvad küttepuud tahtlikult M. T. autole ette, et takistada tema hoovist väljasõitu ning hommikul tööle jõudmist. Lõuna Prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse vanemkomissar Kaido Iste koostas teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta, mille H. Audova sai kätte 13.09.
10. a. Teatise 1 kohaselt on politsei käinud avalduses esitatud kinnistuga tutvumas ning vestelnud täiendavalt H. A., M. T. ning M. L.. M. L. selgituste kohaselt toodi neile 09.08.
11. a küttepuid ning enne nende kohaletoomist üritas tema abikaasa E. P. teatada M. T., et ta ei pargiks oma autot hoovi peale. M. T.ei reageerinud ka korduvale palvele. Peale küttepuude mahalaadimist parkis M. T. oma auto nende lillepeenrasse. M. L. sõnade kohaselt jäi E. P. osa küttepuid ladumata, kuna õues läks pimedaks, ning lõpetas nende ladumise 10.08.
12. a hommikul. Seega tegid nad kõik võimaliku, et M. T. saaks autoga hoovist välja sõita. M. L. selgituste kohaselt ei ole ta teadlik, kes kollase joone hoovile joonistas, kuid ta on pidevalt kontrollinud, et tema auto üle joone ei oleks pargitud. H. A., M. T. ning M. L. selgituste kohaselt tekitab kinnistul tülisid asjaolu, et kinnistu pole notariaalselt ära jagatud ning puudub ka kokkulepe maakasutuse osas. Vanemkomissari hinnangul ei saa kinnistu sisehoovi käsitleda teena teeseaduse (TeeS) § 2 lg 1 ning liiklusseaduse (LS) § 2 p 81 alusel (viidatud on ka Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-37-10). Väärteomenetlus on H. A. teate põhjal jäetud VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel alustamata, kuna puudub süüteokoosseis, sellised vaidlused kaasomandi kasutamise pinnalt tuleb lahendada tsiviilõiguses sätestatud alustel ja korras. 22.09.
13. a esitasid V. Audova ja H. A. kaebuse eelpooltoodud Lõuna Prefektuuri väärteomenetluse alustamata jätmise teatisele. Kaebajad jäid oma eelnevate taotluste juurde. 14.11.
14. a Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseileitnandi Kaja Suure koostatud määrusega nr 10.1-01.5/36076-2 jäeti V. Audova ja H. A. esitatud kaebus rahuldamata. Määruses jäi Lõuna Prefektuur varasemate seisukohtade juurde, selgitades, et kinnistu ühise kasutamise pinnalt tekkinud erimeelsuste lahendamine on võimalik tsiviilmenetluses. 09.12.
15. a saabus Tartu Maakohtusse Lõuna Prefektuuri poolt edastatud V. Audova kaebus Lõuna Prefektuuri 14.11.
16. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuse kohaselt kattus kaebuse rahuldamata jätmise määrus eelnevalt koostatud teatisega ning on pealiskaudne ja ebatäpne. Määruses toodud asjaõigusseaduse sätted ei ole asjakohased ega ole seotud esitatud kaebuse lahendamisega. Vello Audova hinnangul saab kinnistu hoovi lugeda teeks LS § 2 p 81 alusel ning seetõttu tuleb asjas leida, kas on rikutud liiklusseaduse nõudeid. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et V. Audova kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et
17. a
18. augustist kuni
19. augusti hommikuni olid Tartus Sõbra tn 26 kinnistu hoovis küttepuud ning maja hoovi kasutatakse ka elanike sõidukite parkimiseks. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud hoovi tuleb lugeda teeks LS § 81 mõttes. Kohus sellise kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on
20. mai
21. a otsuse nr 3-1-1-37-10 p-s 8 öelnud: „Liiklusseaduse ja liikluseeskirja esimesed paragrahvid sätestavad, et nende õigusaktidega kehtestatakse liikluse korraldus Eesti teedel. Tee mõiste määratlemisel tuleb lähtuda nii LS §-st 4, LE § 2 p-st 48 kui ka teeseaduse (TeeS) §-st
22. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. /…/ Kolleegium märgib, et nii liiklusseaduse § 1 kui liikluseeskirja § 1 sätestavad Eesti liiklusnõuete kehtivusala mitte funktsionaalselt - kõikjal, kus toimub liiklus -, vaid tee mõiste kaudu. /…/” Kuigi Riigikohtu otsus põhineb enne
23. juuli
24. a kehtinud liikluseeskirjal ja liiklusseadusel ja käesoleva kaebuse esemeks olev väärtegu pandi toime uue liiklusseaduse kehtivuse ajal – 10.08.
25. a, kohaldub Riigikohtu öeldu ka käesolevas asjas, kuna seadusandja pole muutnud 2 oma eelnevat seisukohta liiklusseaduse kehtivusala suhtes – liiklusseaduse § 1 lg 1 sätestab endiselt liikluskorralduse Eesti teedel. Eelnevalt viidatud otsuses märgitut arendas Riigikohus edasi otsuses nr 3-1-1-101-11 p 7.1: „ /…/ Selle tuvastamisel, kas vaidlusalusel territooriumil kehtisid liiklusseadus ja -eeskiri, tuli kooskõlas kohtupraktikaga jätkuvalt tuvastada, kas tegemist oli sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatisega. /…/ Selline lähenemine on kooskõlas ka
26. juulil 2011 jõustunud LS § 2 p-ga 81, mis annab tee iseseisva definitsiooni. Selle kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.“ Nii teeseaduses kui ka liiklusseaduses antud tee mõistest nähtub, et tee on liiklemiseks ette nähtud rajatis, st et mitte igasugune ala, kus võivad liikuda ka jalakäijad või sõidukid, ei ole käsitletav teena. See järeldub ka eelviidatud Riigikohtu otsusest, kus on mh öeldud, et liiklusnõuete kehtivusala ei ole mitte funktsionaalne, st kohaldatav kõikjal, kus toimub liiklus. Lähtuda tuleb tee mõistest. Lisaks TeeS § 2 lg-s 1 nimetatule kuuluvad tee koosseisu TeeS § 2 lg 2 kohaselt ka teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis, müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Maja siseõu ei ole tee TeeS § 2 lg 1 mõttes ega vasta ka ühelegi TeeS §-s 2 nimetatud teemaal asuva rajatise tunnusele. Maja hoovi puhul ei ole tegemist jalakäijate või sõidukite liiklemiseks ettenähtud rajatisega. Seega ei ole tegemist teega LS § 81 mõttes. Kuna LS § 1 kohaselt sätestab liiklusseadus liikluskorralduse vaid Eesti teedel ning reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist, ei kohaldu liiklusseaduses sätestatud nõuded elamu õues toimunud sündmustele. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud avaldusest, et
27. augustil 2011 oleks Tartus Sõbra 26 toime pandud selline tegu, mis vastaks mõnele väärteo koosseisu tunnusele. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub Tartu linnas Sõbra 26 asuv kinnistu kolme isiku kaasomandisse, kelle vahel on kinnistu jagatud mõttelisteks osadeks. Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomandi kasutamise pinnalt tekkinud vaidlused on võimalik lahendada ainult tsiviilkohtumenetluses. Maakohtu pädevus kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja tegevuse peale tuleneb VTMS §-st
28. Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kes selle on esitanud. Käesoleval juhul saab kohus otsustada, kas väärteomenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud või mitte. Hinnangu andmine sellele, millised asjaõiguse sätted on tsiviilvaidluse lahendamisel asjakohased, ei kuulu käesoleva kaebuse menetlemisel kohtu pädevusse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Lõuna Prefektuuri 14.11.
29. a määrus, millega jäeti VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus alustamata, on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Ingeri Tamm Kohtunik 3