4-10-2883/17

(270)Väärteoasi Eesti Loomakaitse Seltsi kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 30.08.2010.a. otsusele väärteoasjas nr.270 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Eesti Loomakaitse Selts reg. kood 80118299; postiaadress Tallinna postkontor, pk3797 Asukoht: Narva mnt.1, 10111 Tallinn Juhatuse liige Kaie Kasemets Volitatud esindaja Birgit Sisask Kohtuväline menetleja Veterinaar- ja Toiduamet Peadirektor Ago Pärtel Väike-Paala 3, Tallinn 11415 Tartumaa Veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask Volitatud esindaja Signe Mäesarapuu-Saag RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135 lg 2, kohus otsustas: jätta muutmata Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärteli 30.08.2010.a otsus nr 270, millega jäeti rahuldamata Eesti loomakaitse Seltsi avaldus väärteomenetluse alustamiseks Jampo SK OÜ suhtes loomapidamisnõuete rikkumise eest Loomakaitseseaduse §661 alusel. Eesti Loomakaitse Seltsi kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on otsuse terviktekst kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 30.09.2011.a. 1 Asjaolud 12.08.2010 esitas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Tartumaa veterinaarkeskusele pöördumise seoses Tartumaal Äksi külas Jampo seakasvatuses 09.08.2010.a toimunud elektrikatkestuse tõttu hukkunud sigadega. ELS-i pöördumise kohaselt oli tormi tõttu toimunud elektrikatkestuse pikkuseks ligi 14,5 tundi ning sead hukkusid elektrikatkestuse tõttu ventilatsiooni puudumisel õhupuudusesse. Põllumajandusministri 03.12.2002 määruse nr 80 §-dega 13 lg 1 ja 11 lg 2 on kehtestatud nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta. Kõnealuse määruse § 13 lg 2 kohaselt peavad sigade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon kindlustama õhuvahetuse, suhtelise õhuniiskuse, tolmusisalduse, temperatuuri ja gaasisisalduse püsimise tasemel, mis ei kahjusta sigade tervist ning § 11 lg 2 kohaselt tuleb kõik sea tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele abinõud sea tervise ja heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab sellel olema tagavara- ja alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida. ELS palus oma pöördumises kontrollida Jampo seakasvatuses elektrikatkestuse tulemusel hukkunud sigade juhtumit ning sundventilatsiooni tagavara-ja alarmsüsteemi puudumisel või muude sigade tervist ja heaolu tagavate nõuete rikkumisel algatada omaniku suhtes menetlus loomapidamisnõuete rikkumise eest tulenevalt Loomakaitseseaduse § 66¹. 13.08.2010 vastas Tartumaa veterinaarkeskus ELS-i pöördumisele omapoolse kirjaga, milles selgitas täpsemalt sigade hukkumise põhjuseid ning asjaolusid. Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask selgitas, et Jampo SK OÜ tegeleb Tartumaal sigade kasvatamisega nii liha kui ka tõuaretuse eesmärgil. Jampo SK OÜ omab kahte seakasvatuskompleksi, kus ühes toimub põrsaste tootmine ja teises sigade tapaeelne nuumamine. Sigalates on sundventilatsioon koos alarmsüsteemiga, mis annab helisignaaliga märku, kui mõni ventilaatoritest ei tööta. Tagavarasüsteemina on sigala otstes viis avatavat ust ja iga akna juures paiknevad õhuavad, mis on avatud ka siis kui ventilaatorid töötavad. Küsimuse all oleval ajal olid ilmad olnud väga palavad ning ventilaatoritega ringiaetav õhk oli välisõhuga samas temperatuuris. Tormiga kadus sigalast elekter ning ventilaatorid seiskusid. Koheselt avati sigala uksed tagamaks hoone ventileeritavus. Koos ventilaatorite seiskumisega kadus sigadel võimalus saada joogivett. Eelnevate elektrikatkestuste puhul on sigala alati eelisjärjekorras voolu tagasi saanud ning selle tõttu ei osanud farmiomanik ka karta, et seekordne katkestus nii pikaks venib. Asuti küll sigade käestjootmist organiseerima, kuid selleks ajaks, kui vesi nuumikuteni jõudis olid hoone keskel asunud sulgudes olevad tapaküpsed nuumikud kõrge ümbritseva temperatuuri, õhu kõrge ammoniaagisisalduse ja veepuuduse tulemusena hukkunud. Loomaomanik oli juhtunust suures šokis ning arvutas kahju suuruseks üle miljoni krooni. Tartu veterinaarkeskuse hinnangul kannatas loomaomanik rahalist kahju suures summas, on ta sellest omad järeldused teinud ning üldjuhul on tegemist väga eeskujuliku loomakasvatajaga, ei näinud Tartu veterinaarkeskus vajadust teda täiendavalt karistada loomapidamisnõuete rikkumise eest vastavalt Loomakaitseseaduse § 66¹. ELS esitas 23.08.2010 kaebuse VTA Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kase (Kask) tegevuse peale. Oma kaebuses viitas ELS Põllumajandusministri 03.12.2002.a määruse nr 80 §-dele 11 lg 2, 13 lg 1 ja 16 lg 5 ning leidis, et lisaks ventilatsiooni puudumisele ei suutnud loomaomanik elektririkke tõttu lisaks ventilatsiooni puudumisele tagada ka mitme tunni jooksul joogivett. Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask luges oma vastuses piisavaks ja kohaseks sigala sundventilatsiooni tagavarasüsteemina sigala otstes asuvat viit suurt avatavat ust ning iga akna juures paiknevat õhuava. Vastavalt Tartumaa veterinaarkeskus kohtuvälise menetlejana ei pidanud vajalikuks antud juhul loomapidamisnõuete rikkumise 2 menetluse algatamist tuues põhjusteks, et loomaomanik kannatas juhtumi tõttu rahalist kahju väga suures summas, tegemist on üldjuhul eeskujuliku loomakasvatajaga ja täiendav karistamine oleks antud juhul otstarbetu. ELS ei nõustunud Tartumaa veterinaarkeskuse seisukohaga ning leidis, et sigade hukkumise tulemusel tekkinud varaline kahju ei välista õigusaktides sätestatud pidamistingimuste rikkumise eest vastutusele võtmist. Varalise kahju tekkimine on ELS-i hinnangul omaniku risk ega ole seetõttu käsitletav vastutusena süüteomenetluse raames. ELS leiab, et menetluse algatamata jätmine pole põhjendatud ka asjaoluga, et veterinaarkeskuse hinnangul on tegemist üldjuhul eeskujuliku loomapidajaga ning peab vajalikuks lisada, et eeskujulik loomapidaja ennetab rikete tõttu tekkivaid ohte ning loomapidamine toimub kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Samuti ei saa lugeda avatud uksi ning akende õhuavasid sundventilatsiooni tagavarasüsteemiks Põllumajandusministri 03.12.2002 määruse nr 80 määruse tähenduses. ELS-i hinnangul oleks Tartumaa veterinaarkeskus pidanud algatama Jampo SK OÜ suhtes menetluse loomapidamisnõuete rikkumise eest ning palub kohustada Tartu veterinaarkeskus algatama menetlust Jampo SK OÜ suhtes loomapidamisnõuete rikkumise eest tulenevalt Loomakaitseseaduse § 66¹. 30.08.2010 edastas VTA peadirektor Ago Pärtel ELS-ile otsuse, millega jättis ELS kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Peadirektori hinnangul on Jampo SK OÜ poolt igapäevaselt tagatud Loomakaitseseaduse ning Põllumajandusministri 03.12.2002 määruse nr 80 täitmine. VTA hinnangul on 09.08.2010 toimunud ilmast ja loodusjõududest tulenenud ulatuslik elektrikatkestuse näol tegemist vääramatu jõuga (force majeure). VTA peadirektor leidis oma otsuses, et Jampo SK OÜ-s olid kõik loomapidamisnõuded täidetud ning loomade hukkumise põhjustanud tingimused olid loomapidaja seisukohalt ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärg ning väärteomenetluse algatamiseks puudus alus. 02.09.2010.a esitas ELS kaebuse VTA peadirektori Ago Pärteli 30.08.2010. a otsuse nr 270 peale. ELS ei nõustunud VTA peadirektori otsusega ning palus selle tühistada. Loomakaitseseaduse §-s 3 lõigete 32 ja 33 kohaselt tuleb sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, kontrollida vähemalt üks kord päevas. Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid. ELS hinnangul ei saa hoone uste avamist lugeda sigalas, mille mahutatavus on 1000 siga, hoone ventileeritavuse tagamiseks ning loomade heaolu ja tervist kaitsvaks ajutiseks meetmeks. Põllumajandusministri 03.12.2002 määruse nr 80 § 11 lg 2 kohaselt tuleb kõik sea tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui avastatakse rike, siis tuleb see viivitamatult kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele abinõud sea tervise ja heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab sellel olema tagavara- ja alarmsüsteem. Jampo SK OÜ-l puudus sundventilatsiooni tagavarasüsteem (loomulik ventilatsioon ei olnud seakasvatuses piisav tagamaks loomade heaolu ega ole käsitletav sundventilatsiooni tagavarasüsteemina eelnimetatud määruse tähenduses ning sigade heaolu sõltus täielikult sundventilatsiooni seadmetest). ELS hinnangul ei ole loomapidamisnõuete rikkumine antud juhul vabandatav vääramatu jõuga. Konkreetsel juhul on sellisteks olukordadeks (nagu antud juhul elektrikatkestus, mis tingis ventilaatorite seiskumise) seadusega ettenähtud tagavarasüsteem. Elektrikatkestus on olukord, mida peab ette nägema iga loomapidaja, kelle loomade heaolu sõltub mehhaanilistest seadmetest, mis töötavad elektrienergia jõul. Ka plaanilised elektrikatkestused võivad põhjustada loomade hukkumise, kui puudub tagavarasüsteem. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005.a määrusest nr 42 lähtuvalt peaks loomapidaja ette nägema vähemalt kolmepäevast elektrikatkestust (loodusõnnetuse puhul) ning rakendama sellisteks olukordadeks vajalikke abinõusid. 3 Kaebus oli esitatud otse Tartu Maakohtule, kuigi VTMS §78 lg3 kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule, aga esitatakse kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab kaebuse koos materjalidega maakohtule. 06.09.2011.a. saatis kohus VTA-le teate kaebuse esitamisest. 21.01.2011.a esitas VTA kohtuvälise menetlejana materjalid, seisukoha ELS-i poolt esitatud kaebusele. VTA on seisukohal, et igapäevaselt on Jampo SK OÜ-s tagatud loomakaitseseadusest tulenevate ja Põllumajandusministri määrusest nr 80 tulenevate nõuete täitmine. 09.08.2010.a aset leidnud sigade hukkumine ei olnud VTA hinnangul tingitud mitte loomapidamisnõuete rikkumisest, vaid tavapäratutest ilmastikutingimustest (force majeure), mis tingis ulatusliku elektrikatkestuse ja see omakorda ventilatsiooni ja veevarustuse seiskumise, mida ei oleks olnud võimalik likvideerida ka tagavarasüsteemide rakendamisega. Tavapäraseks ei saa lugeda ilmast ja loodusjõududest tingitud ulatuslikku elektrikatkestust, mis olenemata kiirest tegutsemisest inimeste poolt ei võimalda peatada sigade kehatemperatuuri tõusu ja õhu kõrget ammoniaagisisaldust. Loomakaitseseaduse § 661 toodud süüteokoosseis on täidetud vaid juhul, kui Jampo SK OÜ tegevus oleks vastanud süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele (KarS § 12 lg 3). Loomade hukkumise põhjustanud tingimused olid loomapidaja seisukohalt ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärg ja ei olnud tingitud loomapidaja tahtlusest või ettevaatamatusest. Kuna andmed loomapidamisseaduse § 661 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste, s.o tahtluse või ettevaatamatuse kohta puudusid, siis ei alustatud ka väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust Jampo SK OÜ suhtes. 01.03.2011.a vaatas Tartu Maakohtu kohtunik Madis Kägu eelmenetluse korras läbi ELS kaebuse VTA 30.08.2010.a otsusele ja leidis, et esineb alus asja arutamiseks kohtuistungil, kuna tegemist oli pretsedenditu juhtumiga (ühelt poolt väärteoasi, aga teiselt poolt seotud võimaliku kahjuga 1 miljon krooni ja süüdlaseks taotletakse kahjukannatajat ennast ning kohtuväline menetleja on teinud otsuse, mitte määruse menetluse mittealgatamiseks), mille lahendamiseks pidas kohtunik vajalikuks vahetult ära kuulata nii kohtuvälise menetleja kui kaebuse esitaja seisukohad ja põhjendused. 20.04.2011.a. kohtuistungil selgus, et kaebuse esitaja pool ei olnud tuttav VTA poolt kohtule saadetud materjaliga ja arvestades asja komplitseeritust andis kohus kaebajale täiendava aja asja ülevaatamiseks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuses esitatu juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses toodud argumendid. Kaebuse esitaja esindaja on seisukohal, et rikutud on Põllumajandusministri määrust nr 80, mis peab olema kooskõlas EL Nõukogu direktiiviga nr 91/630/EMÜ. Antud direktiivi kohaselt kunstliku elektroonilise süsteemi korral, mille korral sundventilatsioon oli, kuna see oli elektriseeritud, peab olema kohane tagavarasüsteem. Seakasvataja on pidanud elektriseeritud süsteemi kohaseks tagavarasüsteemiks seda, kui ta palaval suvel avab uksed ja aknad laudas, kus on palju sigu. Eelmine suvi oli kuum. Ukse avamine ei ole kunstlik ega vasta elektriseeritud süsteemi tagavarasüsteemile. Kohtuvälise menetleja juhataja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. 14,5 tundi pikk elektrikatkestus ei ole tavapärane. Isegi kui loomapidajal oleks olnud varugeneraator, oleks kütust jätkunud pooleks tunniks. Aktsepteeritavaks tagavarasüsteemiks on loetud ka uste ja akende ning õhutuskorstnate avamist. Kannatasid lõppnuumal olevad nuumikud, kelle kehakaal oli 100-120 kg ja kes olid stressitundlikumad, teised nuumikud elasid voolukatkestuse üle. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt loomakaitseseaduse rikkumist ei tuvastatud, kuna sigade hukkumine ei olnud tingitud mitte 4 seaduserikkumisest vaid tavapäratutest ilmastiku tingimustest, mis tingis ulatusliku elektrikatkestuse ja see seiskas omakorda ventilatsiooni ja veevarustuse. Aknad-uksed avati, et tagada sigadele õhuvahetus. Vett tassiti sigadele ämbritega ette ja tehti kõik endast olenev. Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Eesti Loomakaitse Seltsi kaebus jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja poolt väidetuga, mille kohaselt jättis Jampo SK OÜ täitmata põllumajandusministri 03.12.2002.a määrusest nr 80 tulenevad loomapidamise nõuded. Eelnimetatud määruse § 11 lg 2 kohaselt tuleb kõik sea tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele abinõud sea tervise ja heaolu tagamiseks. Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab sellel olema tagavara- ja alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida. Sama määruse § 13 lg 1 kohaselt sigade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad kindlustama õhuvahetuse, suhtelise õhuniiskuse, tolmusisalduse, temperatuuri ja gaasisisalduse püsimise tasemel, mis ei kahjusta sigade tervist. Määruse § 16 lg 5 kohaselt peab kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige sea jaoks puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. Sündmuse toimumise ajal kehtinud loomakaitseseaduse § 661 redaktsioon nägi ette vastutuse loomapidamisnõuete rikkumise eest. Kohus on väärteoasjas kogutud tõendite hindamise tulemusel seisukohal, et Jampo SK OÜ vastutus eelnimetatud sätete rikkumises ja seega väärteo toimepanemine ei leidnud kohtus tõendamist. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtus, et igapäevaselt on Jampo SK OÜ-s tagatud loomakaitseseadusest ja põllumajandusministri määrusest nr 80 tulenevate nõuete täitmine. Jampo SK OÜ laudas, kus õnnetus toimus, oli olemas sundventilatsioon. Kohtuvälise menetleja juhataja väitis kohtus, et nad on võrdsustanud tagavarasüsteemi sellega, kui on võimalus avada uksed ja aknad ning õhutamiskorstnad. Seega ei saanud Jampo SK OÜ ka eeldada, et nad mingil viisil rikuvad loomapidamise nõudeid. Antud juhtumi puhul leidis 09.08.2010.a aset Eesti oludes erakorraline loodusnähtus, s.o niivõrd tavatult tugev torm, mis tingis ulatusliku elektrikatkestuse, mille ettenägemist ei saanud Jampo SK OÜ-lt eeldada. Küll aga tegi Jampo SK OÜ kõik endast oleneva ja asus koheselt rakendama tagavarasüsteemi, organiseerides kiiresti lauda õhutamise ning sigade jootmise, mis paraku ei võimaldanud sigade elu päästa. Lisaks kannatas loomapidaja antud õnnetuse tõttu väga suurt varalist kahju. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Jampo SK OÜ oleks 09.08.2010.a toimunud tormiga kaasnenud õnnetuse esile kutsunud tahtlikult või ettevaatamatusest ning jätnud ohutusabinõud rakendamata. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus Jampo SK OÜ oli veendunud, et laut on nõuetekohaste seadmetega varustatud, tal ei olnud võimalik ette näha tavapäratult tugevat tormi ning tegi kõik endast oleneva, et sigade elu päästa, ei saa pidada Jampo SK OÜ käitumist tähelepanematuks ja kohusetundetuks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et VTA toimis seaduspäraselt, jättes Jampo SK OÜ suhtes väärteomenetluse algatamata. Seega tuleb Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 5 30.08.2010.a otsus nr 270, millega jäeti rahuldamata Eesti Loomakaitse Seltsi avaldus väärteomenetluse alustamiseks Jampo SK OÜ suhtes loomapidamisnõuete rikkumise eest Loomakaitseseaduse §661 alusel, jätta muutmata ning Eesti Loomakaitse Seltsi kaebus jätta rahuldamata. Kohtunik: 6