Obsah (10)

§ 113§ 402§ 8§ 76§ 100§ 101§ 416§ 103§ 397§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-13-487 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2013, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi TF Bank AB hagi H. K.i vastu võlgnevus

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et vastavalt võimalustele on ta üritanud võlgnevust tasuda. Ta ei ole kolm kuud järjest võlgnevuses olnud, mis õigustaks hagejat kogu summat korraga nõuda. H. K. tunnistab põhivõlga 635 eurot. Kostja selgitab, et hinnalist vara tal ei ole ning ta ise on töövõimetu invaliidsuspensionär. Kostjalt tuleb end toita ja kommunaalmaksed tasuda 140-eurosest pensionist. Kui jääb midagi järgi, püüab ta tasuda osade kaupa võlgnevusi. Laen sai võetud ajal, mil kostjal oli olemas kindel sissetulek. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi. 2
3. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (

§ 402

). Poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel andis hageja TF Bank AB (endise ärinimega Time Finans AB) kostjale laenu vastavalt viimase esitatud laenutaotlusele summas 600 eurot. Lepingutingimuste kohaselt tuli kostjal tasuda laen 3 (kolme) aasta jooksul igakuiste osamaksetena 24, 53 eurot iga kuu

1. kuupäevaks ning laenu kasutamise aja eest tasuma intressi 26, 65% tasumata summalt aastas. Hageja ütles lepingu üles, kuna kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse rohkem kui kolm kuud järjest.
2. Tulenevalt

§ 8

lg 2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (

§ 101lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4).

Vaidlust ei ole selles, et kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, jättes igakuised maksed tasumata. Kostja selgitus, et oma äranägemise ja võimaluste kohaselt on võlgnevust tasutud, on kohtu arvates põhjendamatu ja vastutustundetu. Kui isik on endale lepingu järgi kohustused võtnud, tuleb need täita vastavalt lepingule. Hageja ütles lepingu üldtingimustele tuginedes üles. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused.

§ 416lg 1 sätestab piirangud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks.

Vastavalt viidatud sättele võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt võib krediidiandja laenulepingu üles öelda ja nõuda kogu võlasumma tasumist juhul, kui laenuvõtja on viivituses vähemalt kolmele üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks (tl 20). 3 Hageja on vastavasisulise meeldetuletuse (korduvalt) võlgnevuse tasumiseks kostjale saatnud, samuti andud täiendava tähtaja ning teavitanud, et tähtajaks tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles (tl 23). Kostja sellele reageerinud ei ole. Seega ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.

1. Kostja vaidleb hagejale vastu, et ta ei ole kolme kuud järjest võlgu olnud, kuid oma sellekohast väidet ta millegagi tõendanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata.
2. H. K. ei vaidle vastu põhivõlale summas 635 eurot. Kuna kostja põhivõlale vastu ei vaidle, loeb kohus et kostja on selles osas nõude omaks võtnud.
3. Kostjal on vastuväited kõrvalnõuetele, leides et need kõrvalkulud peaks tasuma hageja ehk kohtuvaidluse algataja. Kostja on nõus võlgnevuse tasuma osade kaupa vastavalt oma võimalustele. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud intressi, viivise ja kahjunõue on põhjendatud. Asjaolu, et kostja majanduslik olukord võrreldes laenu võtmise ajaga oluliselt muutus, ei anna alust kostjal arvata, et võib võetud kohustuse täita oma äranägemise järgi. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud omapoolsete kohustuste täitmiseks (nt kokkulepe võlausaldajaga võla ajatamiseks). Kostja ei reageerinud ka hageja poolt kohtumenetluses tehtud kompromissettepanekule (tl 48-19). Samuti ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku olukorra kohta, ka tervisliku seisundi ja selle kohta, et on töövõimetuspensionär. 9.1 Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja ei ole nõus viivisenõudega, leides et see on tema suhtes põhjendamatu väljapressimine. Kohus ei nõustu kostja arvamusega. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe ega seadusest tulenev viivise nõue kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kui laenusaaja täidaks oma lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt, siis viivis ei kohalduks. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja kostja ei ole väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta rikkumise vabandatavuse tõttu (

§ 103lg 1).

Üldjuhul eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Selle eest näeb

§ 113lg 1 ette viivise nõude esitamise õiguse.

Hagiavalduse kohaselt on kostja olnud viivituses 206 päeva (ajavahemik 11.11.2012 – 04.06.2013), viivise määr päevas 0,022% võla jäägilt 635, 23 – seega viivisevõlg seisuga 04.06.2013 28, 79 eurot. 9.2

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi.

Sama paragrahvi 2.- lõike järgi kui intressimääras ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul, hariliku määra puudumisel aga

§-s 94 sätestatud määr. 4 Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku intressimääras 26, 65% aasta kohta (iga kuu 2, 22%) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intressi 133, 97 eurot arvestusega ajavahemiku eest 30.01.2012 – 10.11.2012 hilinenud päevi 285, intressi päevamäär 0,074% võla jäägilt 635, 23 eurot. 9.3 Hagiavalduses toodu kohaselt ei ole hageja tegevuse eesmärgiks ja põhitegevuseks võlgade sissenõudmine, seetõttu sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassofirmaga. Hageja kahju seisneb siinkohal sissenõudmise teenustasu tasumises 82, 04 eurot, mille hageja palub

§ 127lg 1, § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 tuginedes kostjalt välja mõista.

Õige on hageja väide, et hagejal ei oleks lisakulutust tekkinud, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud. Riigikohus on märkinud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Kahjuna mõistetakse seejuures võlausaldaja tehtud kulutusi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 22). Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulu 82, 04 eurot. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja H. K.. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5