lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Aleksei Hmeljovi eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 09.augustist 2008.a. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 24. novembril 2009.a. Aleksei Hmeljovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09.augustil 2015.a. Aleksei Hmeljovi on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 25.aprilli 2007.a otsusega
alusel rahalise karistusega 15 000 eesti krooni, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti rahalise karistus 10 000 eesti krooni, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahalise karistus 9550 eesti krooni. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Hmeljovil uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33% ja seksuaal- ning vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 41-62%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest suhetest ema, isa ja tädi. Vabanemisel on süüdimõistetul võimalus asuda elama tädi juurde XXXX, kuid nimetatud elukoha võimalus on vaid ajutine ning seal elab ka üks alaealine laps. Kindlat töökohta süüdimõistetul ei ole ning ema ja tädi ei ole võimelised teda ka rahaliselt üleval pidama. Peale tähtaegset vabanemist oleks süüdimõistetul olemas võimalus asuda elama isa juurde Venemaale, kes saaks teda ka rahaliselt toetada ning olemas oleks töökoht. Aleksei Hmeljov avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna soovib karistusaja lõpuni ära kanda ja seejärel Venemaale elama asuda. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Aleksei Hmeljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksei Hmeljov kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna Aleksei Hmeljov ise ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, soovib karistusaja lõpuni ära kanda ning peale seda Venemaale elama asuda, siis leiab kohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole ka põhjendatud. Samuti leiab kohtunik, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud sisulisest küljest. Kuigi Aleksei Hmeljovi puhul on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, tagasilanguse ennetamise programmi ja sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadmine“ ning osalenud tööhõives, keevitaja kutseõppes ja riigikeele õppes, siis esineb tema suhtes siiski ka mitmeid negatiivseid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu senini oma kuritegu tunnistanud ega ole seega valmis ka täiel määral oma kuriteoriskidega tegelema. Suhtlemisel ametiisikutega on ta pigem konfliktialdis ning tal on ka neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu põhjal on kohtul alust kahelda, et süüdimõistetu oleks oma varasemast väärkäitumisest täielikult aru saanud, seda endale tunnistaks ja kahetseks ning sooviks oma kuriteoriske võimalikul määral edaspidiseks eluks maandada. Samuti on eeltoodu põhjal alust kahelda, et süüdimõistetu suudaks ennetähtaegse vabastamise puhul teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning oleks igati motiveeritud järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja täitma kohustusi. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et võimalik elukoht on tal vabaduses vaid ajutine ning kuna tal ei ole ka kindlat töökohta, siis võib uue elukoha leidmine talle ka mõningaid probleeme valmistada. Samuti võib süüdimõistetul töökoha puudumisel tulla vabaduses probleeme oma äraelatamisega, eriti arvestades seda, et ka ema ega tädi ei ole võimelised teda majanduslikult toetama. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Hmeljovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Aleksei Hmeljov (IK 38707310223) temale Harju Maakohtu 10. septembri 2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.