Kriminaalasi nr 1-10-8334 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 17.veebruaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Eve Laine osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Taavi Toomsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Taavi Toomsalu tunnistati Harju Maakohtu 08.septembri 2010.a otsusega süüdi KarS § 142 lg 2 p 1, 2, § 145, § 146, § 178 lg 1 ja § 182 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 04.veebruar 2010.a. Kohtuotsus jõustus 16.septembril 2010.a. Tartu Maakohtu 27.juuli 2011.a määrusega jäeti Taavi Toomsalu temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 08.augustil 2011.a. Taavi Toomsalu karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 04.veebruaril 2014.a. Taavi Toomsalu ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kehtivad väärteokaristused tal puuduvad. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Taavi Toomsalul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 8%. Seksuaal- ja vägivallakuriteos süüdimõistmise tõenäosus on Taavi Toomsalul viie aasta jooksul 23-40%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Taavi Toomsalul on vabanemisel olemas kindel elukoht oma abikaasa juures, igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samuti on süüdimõistetul vangistuse jooksul vabanemisfondi kogunenud üle 800 euro. Käitumist vabaduses võivad mõjutada psühholoogilised probleemid, mis viinud ka tema poolt kuriteo toimepanemiseni. Taavi Toomsalu kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul asuks ta vabaduses elama oma abikaasa juurde, hakkaks tööl käima ja ettevõtlusega tegelema ning jätkaks õpinguid. Süüdimõistetu usub, et kuriteod on ta toime pannud seetõttu, et tol ajal ei olnud tal naist. Kuna nüüdseks on tal armastav ja toetav abikaasa olemas, siis leiab süüdimõistetu, et tal puudub vajadus uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. Ta on valmis osalema temale vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides ning kavatseb pöörduda ka psühhiaater-seksuoloogi dr Imre Rammuli vastuvõtule, kuigi sisemist sundi tal ravile või nõustamisele pöördumiseks ei ole. Ka vanglas on ta käinud psühholoogilisel nõustamisel, kuid psühhiaater ei pidanud tema edasist käimist enam vajalikuks. Kuigi Taavi Toomsalu on muuhulgas süüdi tunnistatud KarS § 142 lg 2 p 1, 2 järgi, mis on käesoleval ajal esimese astme kuriteoks, siis tuleb arvestada sellega, et teo toimepanemise ajal oli tegemist teise astme kuriteoga. Seega tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisel lähtuda KarS § 76 lg-s 1 sätestatust. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Taavi Toompalu kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Taavi Toomsalu puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et tal puuduvad vangistusest distsiplinaarkaristused ning ta on tegelenud vangistuses õppimisega, läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise ja suitsetamisest loobunud. Ta on käinud psühholoogilisel nõustamisel ja alustanud seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalabiprogrammi, mis temast mitteolenevatel põhjustel küll pooleli jäi ning võtnud ühendust erialaspetsialistiga vabanedes ravi saamiseks. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja edaspidise elukvaliteedi parandamiseks. Samas aga peab kohus arvestama, et vangistus on süüdimõistetule mõistetud mitme aasta vältel konkreetse alaealise suhtes toimepandud seksuaalkuritegude ja tema alkoholi tarvitamisele kallutamise ning lapsporno omamise eest. Käesoleval ajal on süüdimõistetul ligikaudu 2 aastat mõistetud karistusest veel kandmata. Seega leiab kohtunik, et arvestades temapoolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust, riivaks süüdimõistetud ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse eesmärkidega, eriti arvestades seda, et osaliselt on süüdimõistetu poolt toimepandud tegude raskusastet praeguseks võrreldes kuritegude toimepanemise ajaga ka raskendatud. Taavi Toompalu poolt avaldatust kohtuistungil ilmnes vastuolu, kui ta nimetas kuritegude toimepanemise põhjuseks naise puudumist. Samas avaldas, et kannatanu oli tema endise elukaaslase laps. Seega ei saa väita, et süüdimõistetul naissuhted puudusid, seda ka pikkade aastate jooksul. Samuti leiab kohtunik, et süüdimõistetu peab veel vangistuses tegelema oma kuriteoriskide mõtestamisega ning võimalusel läbima juba vangistuses seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi või muu vastavalt toetava ning kuriteoriske maandava sekkumise. Kuigi süüdimõistetu sõnul tunnistab ta oma kuritegusid täielikult, mõistab nende tagajärgi ja leiab, et käesoleval ajal puudub tal vajadus ning tahtmine samasugust käitumist jätkata, on kohtunikul tekkinud kahtlusi sellest, kas süüdimõistetu ka tegelikult oma käitumise iseloomu, mõjutegureid ning ravivajadust täiesti adekvaatselt analüüsida ja hinnata suudab ega kaldu seejuures oma vabaduses hakkamasaamise võimalusi liigselt optimistlikult hindama. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal näib kohati, et ta peab oma kuriteoriske maandavaid ja seksuaalkäitumist korrastada aitavaid sekkumisi vajalikuks pigem teiste isikute arvamuse tõttu, mitte enda sisemisest ravivajadusest ja mõistmisest tulenevalt. Ta leiab, et kuna on nüüd abielus, siis ei ole tal põhjust enam kuritegelikult käituda. Selline suhtumine on ilmselt liigagi ebaadekvaatne. Taavi Toomsalu avaldas veendumust, et talle oli kokkuleppe sõlmimisel korraliku käitumise eest kinnipidamiskohas lubatud ennetähtaegset vabastamist 2 aasta möödudes, milline asjaolu on samuti ilmselt kallutanud isiku adekvaatset hinnangut nii enda isiku suhtes, tal diagnoositud tõsisele probleemile ning selle võimalikule vältimisele vabaduses. Samas leiab kohtunik, et just isiku enda sisemine motivatsioon muutumiseks on eduka rehabiliteerimisprotsessi juures oluliseks teguriks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Taavi Toomsalu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude raskust, ärakandmata karistusaja pikkust kui ka kuriteoriske. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses käitunud positiivselt, tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning materiaalne kindlustatus, siis ei ole nimetatud asjaolud kohtu seisukohalt siiski piisavad, et ta ennetähtaegselt vabastada. Tuleb arvestada, et sarnased elutingimused olid süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei ole takistanud tal kuritegude toimepanemist ega pruugi seda ka käesolevalt teha. Süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma kuriteoriskidega tegeleda, neid analüüsida ja võimalusel seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogramm läbida. Samuti leiab, et kohtunik, et eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kohaldada Taavi Toomsalu suhtes ka KarS § 76 lg 3 ning lühendada seaduses ettenähtud järgmise ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumise aega. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Taavi Toomsalu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.