Obsah (4)

§ 240§ 36§ 33§ 30

4-12-1330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mail 2012.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-1330 (2230,12,008923) Kohtunik Ene Muts Kohtuistung

§ 240lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o.

160 eurot Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Argo Tõruke Kohtuvälise menetleja esindaja: liikluspolitseinik Ilona Kivisik RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 3 Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Kati Luha 17.03.

1. a kiirmenetluses tehtud otsus ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Argo Tõrukese suhtes tema teos väärteokoosseisu puudumisel tõendamatuse tõttu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 07.06.2012.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Kati Luha (Luht) 17.03.
2. a kiirmenetluses tehtud otsusega määrati Argo Tõrukesele

§ 240lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühikut, s.o.

160 eurot. Otsuse kohaselt Argo Tõruke juhtis 17.03.2012. a kell 13.51 ajal 34 Tartu linnas Riia maanteel sõiduautot Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXXXX milles sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles. Argo Tõruke rikkus

§ 36

lg 7, § 33 lg 11 p 4 ja § 36 lg 6 nõudeid ja pani toime

§ 240lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse sisu ja põhjendused. 30.03.

1. a esitas menetlusalune isik Argo Tõruke kohtule kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse esitaja taotleb trahvisumma vähendamist allpool toodud lisaselgituste ja argumentidele toetudes. Ta sõitis
2. märtsil 2012.a. autoga Tartus mööda Riia maanteed, kui järsku hakkas tagaistmel turvatooli kinnitatud 9 kuune tütar nutma. Nutt muutus üha valjemaks ja hüsteerilisemaks. Tagaistmel istus ka kaebuse esitaja ema, kes võttis vahetult enne Tartu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusest möödumist nende ühise otsuse järel lapse turvatoolist enda sülle, et veenduda, kas lapsega on kõik korras ja ta maha rahustada. Kaebuse esitaja väitel on tal kaks väikest last ja mõlema lapsega on juhtunud sõidu ajal selline olukord, kus laps hakkab turvatoolis nii meeletult nutma, et on esile kutsunud okserefleksi, mille tagajärjel on laps ennast täis oksendanud ja tagasihingamisel endale okset kurku tõmmanud. See on tekitanud ohtliku olukorra, kus laps võib lämbuda. Antud olukord, aga tekkis tiheda liiklusega tänaval ja kaebuse esitaja oli raske otsuse ees, kas edasi sõita ja laps turvatoolis hüsteeriliselt nutvana hoida riskides sellega, et ta võib okse hingamisteedesse omale tõmmata või kohe peatuda ja sellega tekitada liiklusohtlik olukord. Otsustas lubada oma emal lapse turvatoolist sülle võtta ja esimesel võimalusel ohutu peatuskoht leida. Seda otsust teha julgustas ka asjaolu, et kui ema last ajutiselt süles hoidis oli tal endal turvavöö kinnitatud. Sellele vaatamata oli kaebuse esitaja jaoks tegemist kahe halva valiku vahel vähim ohtlikuma valiku tegemisega. Lapsevanemana uskus ta, et tegi vähem halvima valiku. Pauluse kiriku juures peatas neid aga kohe politsei, kes fikseeris olukorra, et laps oli turvatoolist välja võetud. Pärast peatumist selgitas kaebuse esitaja politseinikule miks laps ei olnud turvavööga kinnitatud. Lisaks kuulis ka politseiametnik, kuidas laps vanaema süles karjus. Kaebuse esitaja selgituste järgselt külvas politseiametnik teda üle süüdistustega, et seadis lapse elu ja tervise ohtu ning noomis, et ta polnud oma last väikesest peale õigesti harjutanud turvatoolis vaikselt istuma nii nagu seda tema oli teinud. Kaebuse esitaja peab ennast kohusetundlikuks lastevanemaks ja on mõlemat last harjutanud alates sünnist turvatoolis istuma. Ülaltoodud noomitused ja süüdistused, aga panid kaebuse esitajat hetkeks kahtlema enda, kui lapsevanema otsustes ja pädevuses. Lisaks on liikluseeskirja vastu eksimine ja politsei süüdistuste alla sattumine tema jaoks väga eradlik ja jahmatust tekitav olukord. Seepärast, teades, et oli de facto liikluseeskirja vastu eksinud tunnistas ka oma süüd ja nõustus kiirmenetlusega. Samas ei öeldud talle otseselt, et kui suure summaga karistamist peetakse tema puhul vajalikuks. Arvas, et kuna tunnistas oma süüd, nõustus kiirmenetlusega ja tal polnud ka eelnevaid kehtivaid karistusi siis ei määrata suurt rahatrahvi. Allkirjastamisele antud aktis oli aga trahvisummaks 160 eurot. Kaebuse esitaja palub maakohtul hinnata tema lisaselgituste olulisust antud juhtumi ja rikkumise valguses ning vähendada trahvisummat, arvestades juhtumi erakorralisi asjaolusid. Erakorraliste asjaoludena tööb välja tõsiasjad, et pidas lapse tervise ja elule ohtlikuks teda turvatooli hüsteeritsema jätta ja et lubas sõidu ajal ajutiselt oma lapse väljavõtmise turvatoolist, sest keset Tartu linna tihedat liiklust polnud võimalik ka ohutult peatuda. Kergendavateks asjaoludest palub arvestada asjaolu, et tal pole kehtivaid liikluseeskirja rikkumisi ja et tagaistmel lapse sülle võtval inimesel oli endal turvavöö kinnitatud. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi Argo Tõruke esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik andis ütlusi, et alustas sõitu Prisma juurest ja liikusid edasi Lõunakeskuse poole. Sealt oli plaan sõita Tõrvandisse. Mööda Riia tänavat liikudes. Riia mäel, enne kaitseväe õppekeskust hakkas laps nutma turvatoolis, muutus hüsteeriliseks. Liiklus oli tihe. Ei olnud võimalik keerata kõrvalteele, et peatuda. Pauluse kiriku juures peatas politsei, sai aru miks peatati. Selgitas politseiametnikule asja, kuid tema hakkas süüdistama, et ei ole last korralikult harjutanud turvatoolis istuma. Palus parklasse sõita ootama järjekorda kuni temaga tegeletakse. Politseiautos alustati menetlust. Kahjuks otsustas kiirmenetluse kasuks, sest kuna eelnevaid rikkumisi ei olnud, siis lootis, et piirdutakse suulise hoiatusega, aga nii see ei läinud. Ei öeldud ka trahvisummat enne kui otsuse kätte sai. Allkirjastas otsuse. Hiljem jõudis kohale, et trahvisumma ei ole vastuvõetav. Varem on ta pidanud keset ristmikku auto kinni pidama ja lapse turvatoolist välja võtma. Ei leia, et see vähemohtlik kui laps korraks välja võtta turvatoolist ja maha rahustada. Liikus oli tihe, pidurdada ei julgenud ja keset teed seisma jäädes oleks kellegi teise elu ohtu seadnud. Sellest selline otsus. Laps hakkas nutma Riia mäe alguses, umbes Kaubamaja juures. Kui roheline tuli, siis võimalik selle ajaga läbida see maa. Ei mäleta millises fooris põles punane millises roheline tuli. Arvab, et pool minutit enne kinnipidamist muutus nutt hüsteeriliseks. Riia mäel vahetult enne kaitseväe õppeasutust muutus lapse nutt hüsteeriliseks. Seal ema võttis lapse turvatoolist välja. Liikus teises reas ja oli tihe liiklus, otsustas, et sõidab edasi esimese mahapöördeni. Esimene võimalus pöörata oli Võru tänavale ja sealt kino parklasse või tanklasse. Ei oska öelda miks seda võimalust ei kasutanud. Leiab, et on korralik liikleja, ise ja lapsed turvaööga kinnitatud. See oli halb juhus. Kui peatati, oli teises reas. Politsei tuli keset teed, peatas esimese rea autod ja siis pidas teda kinni. Politseinik tuli juurde ja küsis dokumente. Küsis, kas teab, miks kinni pidasid ja vastas, et teab. Ta kiiruga vaatas taha autosse ja ütles, et laps kinnitamata turvavööga. Ta nägi, et laps nuttis ema süles. Selgitas, et laps hakkas hüsteeriliselt karjuma. Politseiametnik ütles, et ilma turvavarustuseta ei tohi sõita. Pillas süüdistustega üle, et ei ole osanud last turvatooli harjutada väikesest peale. Nõustus tema väidetega, kuna ei olnud õigust vastu ka vaielda, kartes, et võib-olla saab siis veel suurema rahatrahvi. Menetlusalune isik väidab, et ta oli ise segaduses, seepärast nõustus kiirmenetlusega. Proovib võimalikult kiiresti probleeme lahendada. Aga trahv tundus hiljem liiga suur. Seadust rikkus tahtmatult. Oli ohus minu laps. Nii suurte trahvide puhul tekib küsimus, kas ta on liiklushuligaan. Pigem võiks tähelepanu pöörata muudele rikkumistele. Sai aru et kampaaniaga oli tegemist ja tulemuse pealt hakati politseinikele ka palka maksma. Laps oli 9-kuune. Sai otsuse sisust aru, et on rikkunud liiklusseadust. Nõustus sellega paraku. Sisu oli see, et olin sõidutanud alla 16 aastast last ilma turvavarustuseta.

§ 33ja 36 sisu väga selged ei ole.

Varasemalt võis laps autos süles olla kui ei olnud istekohti piisavalt ja inimene, kes hoiab last, on turvavööga kinnitatud, aga uue seaduse järgi ei tohiks nii olla. Kogu see protsess on pannud teisti mõtlema, aga oleks võinud piirduda 40-50 eurose trahviga. Varem ei ole üle 600-kroonist trahvi saanud. Kunagi ammu sai trahvi selle eest, et kollase tulega sõitis üle ristmiku. See võis olla 2008. aastal. Trahv on makstud. Karistusregistri andmetel on Argo Tõruke kantud karistusregistrisse. Registris on üks väärtegu: väärteoasjas nr 2230,12,008923 tehtud Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse otsus,

§ 240lg 1 järgi rahatrahv 160 eurot.

Karistuse seisundi kohta on märge: jõustunud 02.04.2012. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad. Menetlusalune isik kahetsen oma tegu siiralt. On nõus, et politsei teeb korralikku tööd, aga hinnatakse erinevaid olukordi nii erinevalt, et raske uskuda lihtsalt. Ei suutnud kohapeal anda põhjalikke ütlusi, seepärast otsustas anda asja kohtusse, et tagantjärgi selgitada oma seisukohti. Kohtuväline menetleja palub otsus jätta muutmata. Turvavöö ja -varustuse õige kasutamine sõidukis on ohutuse suurendamiseks. Turvavarustust tuleb kasutada. Selle mittekasutamise korral ei täida see oma eesmärki. Liiklusõnnetuse korral võivad kaasneda lapsele eluohtlikud vigastused. Eesmärk on hukkunute arvu vähendamine. Euroopa komisjoni soovituse kohaselt on turvavarustuse mittekasutamine ja joobes juhtimine lubamatu. Need on kõige rängemad liiklusnõuete eiramised. Nende rikkumiste toimepanemisel hukkub Euroopas umbes 40 tuhat liiklejat aastas. Antud juhul karistamise sanktsiooni alla keskmist määra, 40 trahviühikut, on põhjendatud. Üldpreventiivse eesmärgiga on antud ühiskonnale sõnumi, et õigushüve kahjustav tegevus keelatud ja kui seda ei järgita, siis sellele reageeritakse. Eripreventiivse eesmärgina soovitakse mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Trahv on määratud alla keskmist määra ja leiab, et karistus on põhjendatud. Kohtu järeldused.

§ 33

lg 11 p 4 järgi juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.

§ 30

lg 1 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

§ 30

lg 4 järgi mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.

§ 36

lg 6 järgi kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.

§ 36lg 7 järgi auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada.

Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.

§ 240

lg 1 järgi sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 240

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. VTMS § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et Argo Tõruke sõitis 17.03.2012. a enne kella 14 Tartus Riia tänaval sõiduautoga juhtides autot linnast väljuval suunal. Autos oli peale tema täiskasvanud inimene ja 9-kuune laps. Viimased istusid autos tagaistmel. Argo Tõrukese juhitud auto pidas politsei kinni Riia 27 juures. Kinnipidamise ajal oli laps täiskasvanu süles. Argo Tõruke tunnistab tema poolt sõiduki juhtimist ja asjaolu, et tema lubas sõidu ajal nutma hakanud lapse turvatoolist välja võtta, mida lapse kõrval istunud täiskasvanud inimene ka tegi. Laps hakkas nutma tiheda liiklusega tänavalõigul. Argo Tõrukesel on varasem samalaadne lapse tervist ohustav kogemus. Ei ole tõendeid, mis menetlusaluse isiku ütlused ümber lükkavad. Vaidlus on selles, kas tema tegu on süüline ja kas Argo Tõrukest on alust selle eest karistada. Kiirmenetluses tehtud otsusele on lisatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Argo Tõruke on sündmuse kohta andnud ütlusi ja need omakäeliselt allkirjastanud. Samuti on otsusele lisatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll. Protokolli andmetel juhtis Argo Tõruke sõiduautot, milles sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles. VTMS § 55 lg 1 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kohtuistungil Argo Tõruke seletas, et ta sai aru, mille eest teda karistati, kuid ta ei osanud seletada millist seadusega sätestatud keeldu ta rikkus. Ebameeldiv oli taluda etteheiteid lapse kasvatamata jätmise kohta ning olukorra kiireks lahendamiseks nõustus ta kiirmenetlusega. Õigusnormid, milles sisaldavate nõuete rikkumist Argo Tõrukesele ette heidetakse, on otsuses märgitud:

§ 36lg 7, § 33 lg 11 p 4 ja § 36 lg 6.

Väärtegu on kvalifitseeritav

§ 240lg 1 järgi.

Kiirmenetluse otsusest ning sellele lisatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist nähtub üheselt, et Argo Tõruke sõidutas alla 16-aastast last. Nimetatud dokumentide sisalduvatest andmetest ei ole võimalik järeldada, mitu täiskasvanut autos istus.

§ 36lg 7 lubab last süles hoida, kui on täitetud sättes ettenähtud tingimused.

Kõnesoleva juhul oli last süles hoidev sõitja turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja seega oli üks tingimustest täidetud. Asjaolu, et kõik autos olevad istekohad olid hõivamata, selgus alles kohtuistungil menetlusaluse isiku ütlustest. Ka see asjaolu, et laps oli oluliselt noorem kui 12-aastane (9-kuune), selgus kohtuistungil menetlusaluse isiku ütlustest. Muidugi on alla 12-aastane, konkreetselt autos olnud laps noorem kui 16-aastane, ei ole vajadust lapse vanust menetlusdokumentides laiendada 16 aasta piiridesse, nagu see on sätestatud

§-s 240. Viide

§ 36

lg 7 rikkumisele määratleb selgelt mittenõuetekohaselt sõidutatud lapse vanuse ülempiiri. Väärteootsuses ja kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollis märgitud vanusepiiri laiendamisest maksimumini hägustub rikkumise sisu ning väärteo toimepanemise asjaolud muutuvad ebaselgeks. Seega on menetlusalusel isikul ja ka kohtul vajadus rikkumise sisu otsida otsuses märgitud normidest. Menetlusaluse isiku ütlusi kuulmata ei oleks see kohtule olnud leitav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusel isikul ei olnud seetõttu võimalik ennast väärteomenetluses kaitsta ning rikutud on tema kaitseõigust. Argo Tõrukesel on varasem samalaadne kogemus, kui autos sõitnud laps hakkas hüsteeriliselt nutma ja see muutus ohuks lapse tervisele. Kogemus võimaldab samasuguse situatsiooni kordumisel teha adekvaatseid otsuseid. Samuti oli Argo Tõrukesel konkreetsel juhul võimalik peatuda ja lapse seisundit kontrollida seisvas autos. Argo Tõruke sõitis vasakpoolses sõidureas. Lapse nutma puhkemise järel oli tal esimene võimalus pöörata Riia ja Pepleri tänavate ristmikul vasakule ning peatuda sealt vasakul olevas kino Ekraani parklas või paremal asuval Statoili bensiinijaamas. Tegemist ei olnud hädaolukorraga, mille tõttu peatumine oli võimatu ja edasisõit vältimatu. Eeltoodud asjaolud ei ole süüküsimuse otsustamisel määravad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kohus teeb otsuse VTMS § 132 p 3 alusel, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse süüteokoosseisu tõendamatuse tõttu. Ene Muts kohtunik