Obsah (7)

§ 66§ 15§ 18§ 47§ 63§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2012. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-12-2526 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

§ 66

alusel määrata 420 (nelisada kakskümmend) euro suurune rahatrahvi kogusumma tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb Toomas Trefeldtil tasuda igakuiselt 35 (kolmkümmend viis) eurot. Kaitsjale õigusabi osutamise eest makstud tasu 740 (seitsesada nelikümmend) eurot jätta Toomas Treufeldti kanda. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on

1. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
2. detsembril
3. a alates kella 10.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik 24.04.
4. a koostas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse avariipolitseinik Raili Pulk väärteoprotokolli (tl 35) selle kohta, et 09.04.
5. a kella 8.15 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Mõisavahe 19 juures. Menetlusalune isik Toomas Treudeldt juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz A169 reg nr XXXX (edaspidi MB), ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid – libe tee, mille tõttu sooritades pööret paremale, kaotas sõiduk juhitavuse ja libises külge pargitud sõidukile Audi A4 Avant reg märgiga XXXX (edaspidi Audi). Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki Audi omanikule sõiduki esistange parempoolse nurga kahjustuste näol. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Varaline kahju MB omanikule. Sellega rikkus Toomas Treufeldt liiklusseaduse (LS) §-de 50 lg 3 p 1 ja 169 lg 5 nõudeid ning pani toime LS §-de 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Lõuna Prefektuuri 21.05.
6. a otsusega (tl 16-17) karistati Toomas Treufeldti LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, so 300 eurot. Karistuse määramisel jättis kohtuväline menetleja arvestamata Toomas Treufeldti esindaja Agnes Zaure vastulause, leides, et asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et sõidukite vahel toimus riivamisi kokkupõrge, millega tekitati sõiduauto Audi omanikule varalist kahju. 06.06.
7. a saabus Tartu Maakohtusse menetlusaluse isiku Toomas Treufeldti kaitsja Agnes 2 Zaure kaebus (tl 1-5) Lõuna Prefektuuri 21.05.
8. a otsusele väärteoasjas nr 2602,12,002971, milles kaitsja taotleb väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt leidnud tõendamist väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude objektiivne ning subjektiivne külg. Samuti ei vasta seaduses toodud nõuetele väärteoasjas koostatud väärteoprotokoll, kuna selles ei ole kajastatud Toomas Treufeldtile ette heidetavate väärtegude koosseisulisi asjaolusid. See aga takistab menetlusaluse isiku kaitseõiguse teostamist. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Toomas Treufeldt ja tema uus kaitsja advokaat Roman Levin esitatud kaebuse juurde. Kaitsja täiendas esitatud kaebust ja leidis, et kohtuväline menetleja on oluliselt eksinud menetlusnõuete vastu. Asjas olevad dokumendid on koostatud ebakorrektselt ning ei tõenda väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemist Toomas Treufeldti poolt. Toimikus olevad tunnistaja ülekuulamise protokoll ning äratundmiseks esitamise protokoll on venekeelsed, kuid toimikus puuduvad nende tõlked, mida nõuab KrMS § 10 ja neid ei ole seetõttu võimalik tõendina kasutada. Tunnistaja I.T. ütlused on vastuolulised ning tunnistaja A.B. ei saa tõendada kahju tekkimist, kuna tema ei tea Audi varasemat olukorda. Kuna pole tõendatud varalise kahju tekkimine, pole tegemist LS § 2 p-s 32 ettenähtud liiklusõnnetusega. Kohtuvälise menetleja Lõuna prefektuuri esindaja avariiteenistuse vanem Kaido Iste vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on leidnud tõendamist, et Toomas Treufeldt pani toime talle süüks arvatavad rikkumised. II kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Toomas Treufeldti kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu kohtuvälise menetleja tegevusele väärteomenetluses ning menetlusõiguslikele rikkumistele (I osa). Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt iga väärteo kohta eraldi (II osa). I osa Esiteks leidis Toomas Treufeldti kaitsja, et tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl 28-29) ning fotode järgi isiku äratundmiseks esitamise protokolli (tl 30-32) koostamisel on rikutud keelenõudeid. Kohus nõustub kaitsjaga, et neid ei ole võimalik tõendina arvestada, kuna on rikutud KrMS § 10 lg-st 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt peavad kriminaal- ja kohtutoimikusse lisatavad dokumendid olema eestikeelsed või peab olema neile lisatud tõlge eesti keelde. Selline kriminaalmenetlusest tulenev põhimõte kohaldub ka väärteomenetluse korral, sest väärteomenetluse seadustik seda küsimust ei reguleeri ning tulenevalt VTMS §-st 47 lg 2 tuleb kohaldada sellisel juhul väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. 3 Nimetatud protokollid on osaliselt venekeelsed, kuna eestikeelsele protokolliblanketile on tunnistaja kirjutanud omakäelised venekeelsed ütlused. Seetõttu on rikutud KrMS § 10 lg 3 tulenevat keelenõuet, kuna toimikusse pole lisatud omakäeliselt antud ütluste tõlget. Sellega ei ole menetleja taganud seadusest tulenevat kohustust, et igal menetlusosalisel oleks võimalik kõigi tõenditega tutvuda riigikeeles. Samuti ei vasta menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 33-34) VTMS § 56 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohtuistungil selgus, et menetlusalune isik on 19.04.
9. a koostatud väärteoprotokolli andnud ütlusi kahel erineval korral omakäeliselt. Protokolli sissejuhatav osa kirjeldab vaid andmeid esimese ülekuulamise kohta. Selliselt koostatud ülekuulamise protokollist ei ole üheselt aru saada, kes kuulas teisel korral Toomas Treufeldti üle, kus ülekuulamine toimus ja kaua see kestis. Samuti puudub protokollil selle koostaja allkiri, mistõttu on rikutud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile kehtestatud nõudeid. Seega pole protokoll lubatud tõend. Seda saab käsitleda menetlusaluse isiku omakäelise seletusena toimunu kohta, mida on võimalik kasutada tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 3 alusel, kuna see sisaldas väiteid, mis on vastuolus kohtus antud ütlustega. Lisaks ei arvesta kohus tõendina sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 22). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et liiklusõnnetuse toimumiskohas menetleja ei käinud, mistõttu ei olnud võimalik koostada ka sündmuskoha vaatlusprotokolli kui tõendit VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 84 lg 1 alusel. KrMS § 84 lg 1 kohaselt toimetatakse sündmuskoha vaatlust süüteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Selline nõue tuleneb asjaolust, et sündmuskoha vaatlusprotokolli tõendusväärtus seisneb menetleja poolt vahetult sündmuskohal tajutul, mille menetleja paneb detailselt kirja. Tõendi kvaliteedi saab aga kirjapandu siis, kui hilisema menetluse käigus on võimalik menetleja tajutud ning kirjapandud asjaolude pinnalt konstrueerida mõtteline sündmuskoht, mis vastab võimalikult täpselt tegelikule sündmuskohale. Käesoleval juhul menetleja sündmuskohal ei käinud, samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevale skeemile märgitud „sündmuskoht puudub“. Seega ei saa koostatud sündmuskoha protokolli arvestada tõendina, sest sinna kirjapandut ei ole menetleja ise vahetult sündmuskohal kogenud. Kuigi toimikus oleva dokumendi nimetus on sündmuskoha vaatlusprotokoll, on sisuliselt tegemist liiklusõnnetuse aktiga Vabariigi Valituse 20.01.
10. a määrusega nr 68 vastu võetud Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra (edaspidi Kord) § 8 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on juhtinud 05.04.
11. a otsuses nr 3-1-1-4-07 punktis 9.2 tähelepanu asjaolule, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa aga asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse koha skeemiga. Korra §-st 8 tulenevad akti nõuded ei vasta sündmuskoha vaatlusprotokolli nõuetele, kuna sellisel kujul sobivad liiklusõnnetuse akti kantavad andmed küll liiklusõnnetuste statistilise analüüsi aluseks, kuid mitte liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks eeltoodule märgib maakohus, et liiklusõnnetuse akti statistilist väärtust on taotlenud ka seadusandja, kuna korra § 4 lg 2 kohaselt loetakse liiklusõnnetus registreerituks siis, kui selle kohta on koostatud liiklusõnnetuse akt vastavalt korra §-le
12. Samuti on seadusandja korra §-s 10 toonud välja, et Politsei- ja Piirivalveamet selgitab välja politseis registreeritud liiklusõnnetuse asjaolud, vormistab liiklusõnnetuse akti ja menetleb liiklusõnnetust vastavalt „Väärteomenetluse seadustikule“ ja „Kriminaalmenetluse seadustikule“. Seega on seadusandja leidnud, et liiklusõnnetuse akt on eraldiseisev dokument ning viimase koostamisest hoolimata tuleb liiklusõnnetuse suhtes alustatud süüteomenetlus läbi viia vastavalt kehtestatud menetluskorrale ehk tõendamiseseme asjaolude talletamiseks tuleb kasutada VTMS-s või KrMS-s ettenähtud 4 dokumente. Kohus möönab, et käesolevas asjas olevas liiklusõnnetuse aktis on olemas väli nimetusega vaatluse käik, mille menetleja poolse täitmise järel võib tegemist olla tõendiga, kuna sellisel juhul oleks võimalik hiljem taasesitada menetleja poolt sündmuskohal kogetut ning korra §-st 8 tulenevad akti lisatavad muud andmed võivad olla sündmuskoha vaatlusprotokolli täiendavad andmed. Kuid käesolevas asjas olevas aktis on antud väli jäetud tühjaks. Seda aga seetõttu, et menetleja ei viibinud sündmuskohal ning tal ei olnud seetõttu võimalik ka vaatluse käiku talletada. Lisaks ei saa tõendina arvestada toimikus olevat fototabelit (tl 23-25). Riigikohus on 22.09.
13. a otsuse nr 3-1-1-48-08 punktis 9 öelnud: „Menetlustoiminguks, millega koguda andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta, saab muu hulgas olla sündmuskoha ja liiklusõnnetuses osalenud autode kui asitõendite vaatlus. Süüteomenetluses kasutatavaks tõendiks on sel juhul vaatlusprotokoll. Vastavalt KrMS § 148 lg-s 1 ja VTMS § 31 lg-s 1 sätestatule võidakse vajadusel ka väärteomenetluses tõendusteave peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestisel või joonisel või muul näitlikustaval viisil. Eelöeldu tähendab, et näiteks liiklusõnnetuse skeem või fotod saavad olla lisaks sündmuskoha vaatluse protokollis märgitule üksnes täiendavaks liiklusõnnetuse olustiku talletamise mooduseks.“ Lisaks on Riigikohus 07.05.
14. a otsuse nr 3-1-1-21-09 punktides 9 ja 9.1 leidnud järgmist: „Kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lg-s 1 sätestatu grammatilise tõlgenduse kohaselt võib tõepoolest ka foto või film või muu teabesalvestis (edasiselt salvestis) olla täiesti iseseisvaks tõendiliigiks. Kõnealuse menetlusõiguse sätte süstemaatilise tõlgendamise pinnalt aga tuleb kolleegiumi arvates eristada järgmisi salvestiste tõenditena käsitamise olukordi. Arvestades KrMS § 146 lg 5 p-s 2 ning §-des 148-151 sätestatut on seadusandja kolleegiumi arvates kõnealuste salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Kui ilmneb mingi vastuolu protokollis ja sellele lisatud salvestises kajastatu vahel, siis lähtudes KrMS § 63 lg-s 1 sätestatust on kohus õigustatud käsitama iseseisvate tõenditena nii protokolli kui sellele lisatud salvestist ja hindama neid kahte enda siseveendumusest lähtuvalt.“ Seega peab peavad asitõendite vaatlusel tehtavad fotod olema vormistatud korrektselt ning nad saavad olla tõendiks eelkõige vaatlusprotokolli lisana mitte iseseisvate tõendiallikatena. Iseseisvaks tõendiallikaks saavad nad olla üksnes siis, kui vaatlusprotokollis kirjeldatud ning fotol leiduva vahel on vastuolu ning selliste vastuolude ületamiseks on kohtul õigus oma siseveendumuse kohaselt fotol kujutatut hinnata. Menetlustoimingute teostamise kohta ütlusi andnud menetleja Triinu Kabeli ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukid fotografeeriti peale liiklusõnnetust ajal, mil pooled kutsuti menetleja juurde. Seetõttu oleks sõidukite kui asitõendite fotografeerimisel pidanud koostama ka asitõendi vaatluse protokolli KrMS §-de 86 ja 87 alusel ning fotod oleksid olnud KrMS § 148 lg 1 kohaselt vaatlusprotokolli lisa. Käesolevas asjas oleva fototabeli koostamisel aga antud nõudeid täidetud ei ole. Fototabelist ei ole võimalik aru saada millise menetlustoimingu käigus ja kelle poolt need fotod on tehtud. Ka digitaalfoto esitatakse menetlustoimingu protokollis või selle 5 lisana ja säilitatakse arvutifailina e-toimiku süsteemis (KrMS § 149 lg 3). Toimikus olevas liiklusõnnetuse aktis on küll „muude vaatlusandmete“ väljale kirjutatud „Fotod av 105“, kuid antud kirjest ei ole kuidagi võimalik tuvastada, et toimikus olev fototabel on seotud nimetatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Seda enam, et eespool toodu kohaselt ei saa nimetatud sündmuskoha vaatlusprotokolli lugeda iseenesest tõendiks. Seega ei saa ka toimikus olevat fototabelit lugeda tõendiks. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et Toomas Treufeldti ütlused ei ole usaldusväärsed, mis ilmnes KrMS §-de 293 lg 1 ning 289 lg 3 alusel tema ütluste kontrollimisel tema enda poolt omakäeliselt politseile antud seletusega. Toomas Treufeldt on algul tunnistanud, et ta riivas kergelt seisvat autot, siis on väitnud, et järele mõeldes pidi sõidukite vahemaa olema 2-5 cm ja kohtus kinnitas, et vahemaa oli umbes 30 cm. Samuti on ta väitnud, et tuli autost välja ja veendus, et sõidukitel vigastusi ei ole. Viimane väide on vastuolus tunnistaja A.B. . ütlustega, kes kinnitas, et oli liiklusõnnetuse toimumise ajal sündmuskohast 10-15 meetri kaugusel. Ta kuulis mütsu, vaatas sellepeale ümber ja nägi, kuidas sinine A-klassi Mercedes, oli kokku põrganud naabri maja ette pargitud Audiga. Ta kirjutas üles auto numbri ning andis selle hiljem naabrile, kellele Audi kuulus. Menetluse käigus selgus, et see numbrimärk kuulus Toomas Treufeldti sõidukile. Tunnistaja kinnitab, et juht ei tulnud sõidukist välja ja lahkus kohe sündmuskohalt. Samuti nägi A.B. sõiduki juhti, kui viimane temast 1 meetri kauguselt mööda sõitis, kellena ta tundis kohtusaalis ära menetlusaluse isiku Toomas Treufeldti. Kohus leiab, et sellised tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuna need ühtivad ka tunnistaja I.T. ütlustega. Juhul kui Toomas Treufeldt oleks sõidukist väljunud, oleks ta täpselt osanud öelda, kui kaugel tema sõiduk I.T. Audist paiknes, mitte selgitanud seda kolmel erineval viisil. Seega tuleb lugeda menetlusaluse isiku Toomas Treufeldti ütlused ebausaldusväärseks ning arvata välja tõendikogumist, kuna need on vastuolus tema enda eelnevate seisukohtadega ning tunnistaja ütlustega. Seega on tõendid, mida kohus saab arvestada otsuse tegemisel, tunnistajate I.T. ja A.B. . kohtus antud ütlused. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et Toomas Treufeldtile koostatud väärteoprotokoll ei vasta nõuetele. Väärteoprotokollile esitatavad nõuded on sätestatud VTMS §-s
15. Sama paragrahvi teise lõike punktide 1, 2, 5 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muuhulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht, väärteo kvalifikatsioon, teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Need on nõuded, mille täitmine tagab selle, et väärteoprotokoll kajastaks kõiki faktilisi asjaolusid, mille pinnalt on võimalik anda hinnang menetlusaluse isiku poolt talle süüks arvatud väärteo koosseisu täitmisele. Toomas Treufeldtile koostatud väärteoprotokoll kajastab kõiki teo faktilisi asjaolusid, selles on viited liiklusseaduse sätetele, mille rikkumist ette heidetakse ja väärtegude kvalifikatsioon, seega kõik vajalikud andmed, mis tagavad menetlusalusele isikule võimaluse end esitatud süüdistuse vastu kaitsta. II osa
16. Toomas Treufeldti väärtegu LS § 223 lg 1 järgi Järgnevalt hindab kohus seda, kas Toomas Treufeldt pani toime talle süüks arvatava LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega teisele isikule varalise kahju tekitamise. 6 LS § 223 lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhti poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 09.04.
17. a hommikul kella 8.15 ajal sõitis Toomas Treufeldt Mõisavahe 19 maja ees ning sattus parempööret tehes külglibisemisesse. Samas aga eitab menetlusalune isik varalise kahju tekitamist Audi omanikule, kuna külglibisemise järel ei puutunud sõidukid üksteisega kokku. Kohus antud menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu ning leiab, et on leidnud tõendamist, et Toomas Treufeldti juhitav MB põrkas kokku Audiga ning viimasel tekkisid seetõttu kahjustused. Kohus on juba otsuse I osas osaliselt analüüsinud tunnistaja A.B. . ütlusi, kelle sõnade kohaselt toimus Toomas Treufeldti juhitud sõiduki ning Audi vahel kokkupõrge. Peale kokkupõrget läks tunnistaja naabri Audi juurde ning nägi seal vigastusi – pamperi nurk oli välja surutud. Samu vigastusi kirjeldas ka Audi omanik I.T., kelle ütluste kohaselt vaatas ta auto üle sama päeva õhtul. Auto vigastused olid tunnistaja sõnul auto paremal pool ja tiiva juures. Tiib oli kahjustatud ratta juurest, tiib oli kinnitustest lahti tulnud ning sisse surutud. Samuti olid tiival värvikahjustused ja suur kriim. Seega on kahe tunnistaja ühesuguste ütlustega leidnud tõendamist, et I.T. sõidukile tekitati vigastused esistange parempoolse nurga kahjustuste näol. Seega tekkis Audi omanikul varaline kahju, kuigi I.T. ei ole teadlik kahju täpsest suurusest, kuna kalkulatsioon on kindlustuse poolt tehtud, aga autot veel remonditud ei ole. Samuti on tekkinud kahjustused põhjuslikus seoses Toomas Treufeldti tegevusega, kuna tema juhitud sõiduk libises I.T. sõidukile otsa. Tunnistaja Basistjuk ei näinud vahetult kokkupõrget, kuid kuulis mütsu, nägi pärast seda mõlemat kõnealust sõidukit koos olevatena ning Toomas Treufeldti koheselt sealt lahkumas. Samuti nägi ta vahetult peale kokkupõrget ka Audil kirjeldatud vigastusi. Kuigi tunnistaja ei olnud teadlik auto eelnevast seisukorrast, ei ole eluliselt usutav, et Audil oleksid olnud eelnevalt tekkinud vigastused, mis asusid kokkupõrkekohaga samas kohas. Samuti kinnitas I.T., et kuigi eelnevalt on tema auto osalenud kokkupõrgetes, siis antud kohal enne vigastusi ei olnud ning nimetatud vigastused avastas esmalt samal päeval lõuna paiku tema abikaasa ning samuti veendus ta nende olemasolus sama päeva õhtul. Samuti märkas ta sama päeva õhtul oma elurajoonis ringi jalutades naabrimehe kirjeldustele vastavat MB-d, mis seisis kõrvalmaja ees ning millel olid samuti pamperil kriimud peal. Seega ei saanud keegi teine I.T. sõidukile neid vigastusi tekitada. Samuti on leidnud tõendamist, et Toomas Treufeldt rikkus LS § 50 lg 3 p 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Tunnistaja A.B. . ütluste kohaselt toimus kokkupõrge hetkel, millal MB juht sooritas parempööret. Samuti nägi ta peale kokkupõrget tänaval lumel libisemise jälgi. Lisaks oli sellel ööl sadanud värsket lund. Seega, arvestades tunnistaja kirjeldatud objektiivseid asjaolusid, pidi Toomas Treufeldti juhitav sõiduk alustama parempööret liiga suurel kiirusel, mistõttu kaotas ta ööga sadanud värske lume tõttu juhitavuse ning põrkas kokku maja ees parkinud Audiga. Samuti pidi Audi olema Toomas Treufeldtile ettenähtav takistus, kuna õnnetus toimus tiheda asustusega 7 korterelamute piirkonnas, kus kõigile teadaolevalt on hommikusel ajal pargitud palju autosid ning auto üle kontrolli kaotamise korral on kerge kitsal tänaval sõita otsa seal parkivale autole. Liiklusõnnetuse hetkel kuulus Toomas Treufeldti sõnade kohaselt tema juhitud sõiduk tema firmale OÜ Routing, s.o kolmandale isikule. Toomas Treufeldti sõnul MB-l vigastusi ei olnud, seega ei ole erinevalt väärteoprotokollis toodule varalise kahju tekkimine MB omanikule tõendamist leidnud. I.T. küll nägi A.B. . kirjeldusele vastaval MB pamperil kriimustusi, kuid sõiduki kasutaja Toomas Treufeldti kinnitusel ei ole varalist kahju tekkinud.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on Toomas Treufeldt täitnud LS § 223 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest

§ 18

lg 1 mõttes.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui Toomas Treufeldt oleks olnud hoolikas ning oleks arvestanud värskelt sadanud lumega ja oleks seetõttu tiheasustusega elurajoonis asuval tänaval sooritanud parempöörde väiksema kiirusega vastavalt LS § 50 lg 3 p 1 tulenevale kohustusele, siis ei oleks tema juhitav sõiduk sattunud libisemisesse ja ta ei oleks kokku põrganud tänaval parkinud Audiga. Seega pani menetlusalune isik Toomas Treufeldt väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Menetlusaluse isiku Toomas Treufeldti teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud.

1. Toomas Treufeldti väärtegu LS § 236 lg 1 järgi Lisaks heidetakse Toomas Treufeldtile ette LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, so liiklusõnnetusest mitteteatamist. LS § 236 lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetusest teatamise nõuded on sätestatud LS §-s 169, mille
2. lõike kohaselt ei ole liiklusõnnetusest teatamine politseile kohustuslik muuhulgas siis, kui liiklusõnnetuse pooled on ühisel meelel varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ning on välja selgitatud ka vastutav isik, lisaks on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud kõik liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed ning kõik eelpoolloetletud asjaolud on märgitud kirjalikus kokkuleppes, millele on liiklusõnnetuse pooled alla kirjutanud. Käesoleval juhul on tunnistaja A.B. . ütlustega leidnud tõendamist, et Toomas Treufeldt ei tulnud kokkupõrke järel sõidukist välja, et kontrollida, kas kokkupõrke järel tekkis teise sõiduki omanikule varaline kahju, mis eelduslikult sõidukite kokkupõrke järel enamasti tekib. Kuna käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et Audi omanikul varaline kahju tekkis, siis oleks pidanud Toomas Treufeldt jääma sündmuskohale ja selgitama välja Audi omaniku ning jõudma viimasega kirjalikule kokkuleppele või helistama politseisse. Selle kohustuse asemel aga Toomas 8 Treufeldt lahkus sündmuskohalt ning rikkus LS § 169 lg 5 tulenevat kohustust teavitada liiklusõnnetuse toimumisest politseid, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal. Seega on leidnud tõendamist, et Toomas Treufeldt täitis oma teoga LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Antud väärteo pani Toomas Treufeldt toime kavatsetult

§ 15lg 2 alusel.

Kuna tunnistaja A.B. kuulis mütsu, pidi ka Toomas Treufeldt juhina tajuma, et ta võib olla teisele sõidukile otsa sõitnud ning ta peab jääma sündmuskohale, et asjaolusid täpsemalt selgitada. Selle asemel otsustas ta aga autost välja tulemata lahkuda koheselt sündmuskohalt. Seega on objektiivselt võimalik tuvastada, et Toomas Treufeldti eesmärk oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkuda ilma, et ta sündmusest kellelegi teataks. Samuti pidi ta võimalikuks pidama, et kokkupõrke tagajärjel sai teine sõiduk kahjustada, kuna isegi läheduses seisnud tunnistaja kuulis kokkupõrkel tekkinud mütsu. Lisaks pidi ta juhina teadma, et liiklusõnnetuse korral ei tohi sündmuskohalt lahkuda, vaid peab jõudma teise sõiduki omanikuga kokkuleppele või helistama politseisse. Seega täitis Toomas Treufeldt ka väärteo subjektiivse koosseisu. Menetlusaluse isiku Toomas Treufeldti teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. III Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavat mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

§ 63

lg 3 kohaselt karistus iga väärteo eest eraldi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Toomas Treufeldti tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes ei esine.

Karistusregistri väljavõtte (tl 31) kohaselt on Toomas Treufeldti eelnevalt karistatud kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on tal kolm kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, mis on määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega on Toomas Treufeldt eelnevalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, kuid ta ei ole toime pannud 9 sarnaseid väärtegusid nagu on käesolevas asjas talle süüks arvatud. Kohtu hinnangul ei ole aga Toomas Treufeldti süü LS § 223 lg 1 järgi toimepandud väärteo puhul vastavuses talle määratud rahatrahvi suurusega. Kohus leiab, et kohtueelse menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühikut ei vasta

§ 56lg-s 1 sätestatule ning on olemas alus selle vähendamiseks.

Liiklusõnnetuse põhjustamise osas tuleb arvestada asjaolu, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud Audi eriti suures ulatuses kahjustada ning objektiivselt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et Toomas Treufeldt ei arvestanud kiiruse valikul värskest lumest tekkinud libedusega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Toomas Treufeldti tuleb LS § 223 lg 1 järgi karistada rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot. Samas nõustub kohus kohtueelse menetleja poolt määratud rahatrahviga LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest. Liiklusõnnetusest mitteteavitamise osas tuleb süü hindamisel arvestada asjaoluga, et kuigi Toomas Treufeldt lootis, et väikese kiiruse tõttu ei ole tekitatud kahju suur, ei näidanud ta üldse üles soovi seda välja selgitada ning lahkus koheselt peale kokkupõrget sündmuskohalt. Sündmuskohalt lahkumine raskendab aga edaspidi menetlejal kõigi liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Seetõttu on Toomas Treufeldti süüga vastavuses kohtueelse menetleja määratud 75 trahvühiku suurune rahatrahv.

§ 66lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Toomas Treufeldt ei tööta, ta on on 90% ulatuses töövõimetu. Seetõttu tuleb anda talle võimalus tasuda mõistetud rahatrahvid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna ühe korraga kogu mõistetud trahvisumma tasumine käiks Toomas Treufeldtile ilmselgelt üle jõu. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitatakse väärteomenetluses vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel (VTMS § 23). Käesolevas asjas on Toomas Treufeldti menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-le 1 valitud kaitsjale makstud tasu 740 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Toomas Treufeldti kanda, kuna puuduvad VTMS §-s 23 ettenähtud alused kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Ingeri Tamm Kohtunik 10