2-13-30211/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-30211 Tsiviilasi XxxOÜ hagi Aktsiaseltsi Xxx vastu põhivõla 135,18 euro, viivise 19,49 euro ja veel mittenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt määraga 18% aastas põhivõla tasumiseni, menetluskulude ja menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses, väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 185,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XxxOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Carmen Vahem (Legal Services OÜ, registrikood 11835206, asukoht Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, epost carmen.vahem@services.ee);

Kostja: Aktsiaselts Xxx (registrikood xxx, asukoht xxx);

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxx(isikukood xxx).

Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XxxOÜ hagi osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt Aktsiaseltsilt Xxx XxxOÜ kasuks võlgnevus kokku summas 0,11 eurot (üksteist senti).

Menetluskulude jaotus 3. Jätta XxxOÜ menetluskulud XxxOÜ kanda.

4.Jätta Aktsiaseltsi Xxx menetluskulud Aktsiaseltsi Xxx kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post talrk.menetlus@kohus.ee) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik 1. XxxOÜ esitas 17.06.2013.a. Pärnu Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi Xxx vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja esitas makse-ettepanekule vastuväite, anti nõue kohtumäärusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja sai kohtunik menetlemiseks 17.07.2013.a. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 30.08.2013.a. Harju Maakohus keeldus oma 05.09.2013.a. kohtumäärusega hagi menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 31.10.2013.a. kohtumäärusega Harju Maakohtu 05.09.2013.a. kohtumääruse. Käesolev asi võeti Harju Maakohtu menetlusse 03.12.2013.a.

2.Hageja poolt 30.08.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kaubaveoks marsruudil Erika 4, Tallinn, Eesti Vabariik - Puurtajankatu 2, Järvenpää, Soome Vabariik vastavalt kostja poolt hagejale 06.08.2012.a. esitatud hinnapäringule ja 07.08.2012.a. täpsustatud tellimusele, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale kauba veo eest 139,00 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuivõrd 07.08.2012.a. täpsustatud tellimuses märkis kostja, et kauba veo eest tasutakse 30 (kolmekümne) päeva jooksul, palus hageja kostjal talle teatada, kas kostjale on vastuvõetav tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul, millega kostja nõustus. Tellitud kaubavedu teostati kokkulepitud tähtaegadel. Tellitud kaubavedu teostati kokkulepitud tähtaegadel. Pärast veo, mille kohta koostati ka CMR, teostamist 09.08.2012.a., saatis hageja kostjale e-posti teel arve nr 2237 summas 139,00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 166,80 eurot, maksetähtajaga 23.08.2012.a. ja viivisemääraga 18% aastas ehk 0,05% päevas. Kostja arvet ei tasunud.

3.Kuivõrd kostja arvet tähtaegselt ei tasunud, saatis hageja 08.10.2012.a. kostjale e-posti teel meeldetuletuse arve nr 2237 koos viivisearvega nr 2414. Kuna ka pärast meeldetuletuse kättesaamist 7 (seitsme) kuu jooksul arvet ei tasutud, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi teenuse osutaja poole. 21.02.2013.a. saatis Legal Services OÜ (registrikood 11835206) kostjale võlanõude kogusummas 301,98 eurot, mis koosnes arvest nr 2237 summas 166,80 eurot, viivisest summas 15,18 eurot ja õigusabikuludest summas 120,00 eurot. Kostja sai võlanõude kätte 22.02.2013.a. Samal päeval tasus kostja hagejale 166,80 eurot. 25.03.2013.a. saatis Legal Services OÜ kostjale korduva võlanõude, milles palus tasuda kogu võlgnevuse, selgitades, et hageja on kasutanud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 88 lõikest 8 tulenevat õigust, mis lubab, juhul kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, lugeda, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et kostja poolt tasutud summast kuulusid esmalt 2 täitmisele õigusabikulud 120,00 eurot, seejärel viivis 15,18 eurot ning viimasena põhivõlgnevusest 31,62 eurot, millest tulenevalt oli 25.03.2013.a. seisuga kostjal endiselt hageja ees põhinõudest tulenev võlgnevus 135,18 eurot ning selle mittetasumisest 214 päeva jooksul viivise võlgnevus 14,46 eurot. Hageja hinnangul on esmalt maha arvestatud kahju hüvitise nõue õigustatud, kuna kostjale oli edastatud sissenõudmiskulude nõude hoiatus, kostja oli võlgnevuses kaua aega ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele, samuti kuna pärast Legal Services OÜ-lt saadud nõudekirja saamist toimus kostja poolt vaid võlgnevuse osaline täitmine.

4.Hageja leiab, et viivisemäär 0,05% päevas on tavapärane määr sarnastes võlaõiguslikes suhetes, samuti ei ole see ülemäära ebamõistlik kostja suhtes. Lisaks ei ole kostja esitanud viivisemäärale ühtegi vastuväidet ning on aktsepteerinud arvet nr 2237 seda tasudes. Hageja on seisukohal, et arve vastuvõtmine toob kaasa sellele märgitud viivisemääraga nõustumise. Lisaks tõi hageja välja asjaolu, et kostja eksis oma vastuses seadusjärgses viivisemääras, kuna 24.08.2012.a. kuni 31.12.2012.a. oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas ning alles alates 01.01.2013.a. oli see 7,75% aastas.

5.Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 135,18 eurot, viivis summas 25,97 eurot ja veel mittenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt määraga 18% aastas ehk 0,05% päevas, s.o 0,07 eurot päevas, põhivõla tasumiseni. Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Oma 03.01.2014.a. seisukohas kinnitas hageja, et ta on kostja poolt tasutud 6,48 eurot kätte saanud, mistõttu väheneb ka viivisenõue 6,48 euro võrra.

6.Hageja esitas kohtule oma nõude tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena: hageja ja kostja 06.08.2012.a. - 07.08.2012.a. e-kirjavahetuse, 09.08.2012.a. CMR-i, hageja e-kirjad kostjale, arve nr 2237, viivisarve nr 2414, Legal Services OÜ 21.02.2013.a. võlanõude ja 25.03.2013.a. korduva võlanõude, Legal Services OÜ arve nr 20130182.

7.Kostja ei tunnistanud oma 23.12.2013.a. kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele tema vastu esitatud hagi. Kostja kinnitas, et ta on hageja põhinõude summas 166,80 eurot tasunud hagejale täielikult juba 22.02.2013.a. Viivisenõuet ei ole hageja kostja sõnul esitanud. Igal juhul aga ei ole kostja nõus tasuma viivist määraga 0,5% päevas, kuna lepingupooled ei olnud viivise suuruses kokku leppinud. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostja arvates käesoleval juhul kohaldamisele seadusest tulenev viivisemäär. Kuivõrd kostja viivitas kohustuse täitmisega 183 päeva on viivis tema sõnul 6,48 eurot, mille kostja tasus hagejale 23.12.2013.a.

8.Samuti on kostja seisukohal, et käesoleval juhul kohaldub VÕS § 84 lõige 3, mille kohaselt enne täitmise tähtpäeva võlausaldajale tekkivad kohustuse täitmise lisakulud kannab võlgnik.

Vale on aga hageja seisukoht, et VÕS § 88 lõike 8 alusel kustutakse esmalt viivise nõue ja õigusabikulud, leides muuhulgas, et intress ei ole viivis.

9.Tulenevalt eeltoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10.Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena maksekorraldused võla ja viiviste tasumise kohta.

Kohtuotsuse põhjendused 3 11. Kohus menetleb käesolevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-ile 405. TsMS § 444 lõige 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga.

12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, samuti kostja vastuväidetega ja kostja poolt esitatud tõenditega, ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt ja tuleb seetõttu ka rahuldada osaliselt.

13.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale osutatud teenuse eest vastavalt hageja poolt kostjale esitatud arvele. Hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel 06.08.2012.a. ja 07.08.2012.a. saadetud e-kirjad (t/l 41-45). Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et kostja jättis hageja poolt esitatud arve esialgu tasumata, mille tõttu tekkis hagejal õigus nõuda ka viivist. Kuigi e-kirjavahetuse teel sõlmitud lepingus puudus kokkulepe viivisemäära suuruse kohta, esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 2237 (t/l 48) ja viivisearve nr 2414 (t/l 51), milles oli märgitud viivise määraks 18% aastas.

14.Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud allkirjastatud CMR-ist (t/l 46) nähtuvalt vedas käesoleval juhul kaupa XxxOsaühing (registrikood 10685370), mitte hageja, mis tähendab, et hageja osutas kostjale üksnes kaubaveo teenuse vahendamise teenust, s.o organiseeris kauba vedu lähtudes kostja poolt esitatud tellimusest, asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping vastavalt VÕS § 854 lõikele 1, mille kohaselt kohustub ekspedeerimislepingu alusel üks isik (ekspedeerija) korraldama teise isiku (saatja) arvel veose vedamise, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse ekspedeerimislepingule käsunduslepingu kohta sätestatut kui VÕS 43. peatükist ei tulene teisiti.

15.Pooled vaidlevad käesoleval juhul asjaolu üle, kas hagejal oli õigus kostja poolt hagejale tasutud summa VÕS § 88 lõikest 8 tulenevalt lugeda tasutuks õigusabikulude katteks. Lisaks vaidlevad pooled kohaldatava viivisemäära suuruse üle, saavutamata seejuures üksmeelt, kas arvete vastuvõtmine tähendab ka nõustumist arvetel märgitud viivisemäära suurusega või mitte.

16.Kohus leiab, et kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping, tekkis kostjal ka kohustus tasuda talle hageja poolt esitatud arve nr 2237 vastavalt VÕS § 8 lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Leping on aga pooltele täitmiseks kohustuslik vaid juhul kui puuduvad alused, mille tõttu võiks leping olla kehtetu või lõppenud.

Käesoleval juhul nimetatud aluseid ei esine. Seega tuli kohustus vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 857 sätestab, et ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et võlausaldaja võib, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on 4 kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul pooled ei vaidle asjaolude üle, et hageja saatis 09.08.2012.a. kostjale e-posti teel arve nr 2237 summas 139,00 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 166,80 eurot, maksetähtajaga 23.08.2012.a., ja et rahaline kohustus muutus sissenõutavaks 24.08.2012.a. Vastavalt kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusele (t/l 100), tasus kostja hagejale 166,80 eurot alles 22.02.2013.a. Seejärel luges hageja kostja poolt tasutud summa tasutuks hoopis õigusabikulude eest, viidates VÕS § 88 lõikele 8, mis sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

17.Kuivõrd pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hagejal oli õigus kostja poolt 22.02.2013.a. tasutud summa VÕS § 88 lõikest 8 tulenevalt lugeda tasutuks õigusabikulude katteks või mitte, võtab kohus esiteks seisukoha, kas hageja õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud või mitte. Hagiavalduse kohaselt oli hageja, põhjusel, et kostja ei tasunud ka pärast meeldetuletuse kättesaamist 7 (seitsme) kuu jooksul arvet, sunnitud pöörduma õigusabi teenuse osutaja poole.

VÕS § 113 lõike 5 kohaselt võib, juhul kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Tulenevalt sellest, et oma sisult on õigusabikulude hüvitamise näol käesoleval juhul tegemist lepingulise suhte rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, kohaldub õigusabikulude hüvitamise nõudele VÕS § 115 lõige 1, mille kohaselt võib, juhul kui võlgnik rikub kohustust, võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on tulenevalt VÕS § 127 lõikest 1 kahjustatud isiku seadmine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

TsMS § 230 lõike 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 14 tuvastanud, et poolte vahel oli lepinguline suhe, samuti puudub poolte vahel vaidlus, et kostja on lepingut rikkunud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise näol, misjuures saatis hageja kostjale nõudekirju (t/l 49-50).

Vastavalt VÕS § 103 lõikele 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, kusjuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamine ei ole reeglina vabandatav. Hageja sõnul on hagejal tekkinud kahju summas 120,00 eurot. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja kohtule üksnes õigusabibüroo Legal Services OÜ (registrikood 11835206) poolt hagejale esitatud arve nr 20130182 (t/l 56), esitamata lisaks näiteks Legal Services OÜ-ga sõlmitud lepingut või arve tasumist tõendavat dokumenti. Seega ei ole hageja tõendanud kahju tekkimise fakti ega kahju suurust summas 120,00 eurot. Kuna hageja esitas kostjale enne viimase poolt 166,80 euro tasumist üksnes ühe võlanõude kirja 22.02.2013.a. (t/l 52-53), ei ole kohtu hinnangul nimetatud suuruses kahju tekkimist tõendatud. Legal Services OÜ poolt kostjale 25.03.2013.a., s.o pärast kostja poolt hagejale 166,80 euro tasumist, saadetud korduv võlanõude kiri (t/l 54-55) ei tõenda samuti kahju tekkimist suuremas määras, kuna õigusabikulude summa 120,00 eurot on välja toodud juba esimeses nõudekirjas, samuti on Legal Services OÜ poolt hagejale nimetatud summas arve esitatud juba 21.02.2013.a. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolu, et kostja poolt 5 kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus oleks ületanud viivise. Kuivõrd viivise eesmärk on hüvitada eelduslikult kahju, mis tekib rahalise kohustuse rikkumise tagajärjel, oleks pidanud hageja tooma esile ja tõendama asjaolu, et viivis ei kata hagejal tekkinud kahju. Lisaks ei ole käesoleval juhul tõendatud piisavalt ka põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja õigusabi-kulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, mistõttu ei olnud õigustatud ka kostja poolt 22.02.2013.a. tasutud summa lugemine tasutuks õigusabikulude katteks.

Lisaks märgib kohus, et hagejal ei oleks olnud ka juhul, kui kahju hüvitamise nõue oleks tõendatud, olnud õigust lugeda kostja poolt 22.02.2013.a. tasutud summat VÕS § 88 lõikest 8 tulenevalt tasutuks õigusabikulude katteks, kuivõrd kahju hüvitamise nõue realiseerub kohtuliku kujundusõiguse kaudu. Ka vastavalt VÕS kommenteeritud väljaandele (§ 115 kommentaar 10.1., lk 395) ei piisa kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks, erinevalt kujundusõigusest, võlausaldaja tahteavaldusest võlgnikule, vaid selleks tuleb esitada hagi kohtusse. Seega ei saanud hageja, olukorras kus kostja õigusabikulusid vabatahtlikult ei hüvitanud, vastavalt VÕS § 88 lõikele 8 lugeda kostja poolt tasutud summat tasutuks õigusabikulude katteks. Seejuures on oluline ka asjaolu, et juhul kui kahju hüvitamise nõue oleks põhjendatud, oleks kostjal vastavalt VÕS § 88 lõikele 1 õigus määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Vastavalt VÕS kommenteeritud väljaandele (§ 88 kommentaar 4.2., lk 273) on üldtunnustatud põhimõte, et võlgnik on õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis. Seejuures võib võlgnik määrata, millise kohustuse ta on täitnud, ka kaudse tahteavaldusena, mis võib väljenduda näiteks selles, et võlgnik on üle kandnud täpselt selle summa, mis vastab tema ühele rahalisele kohustusele, ilma et oleks lisatud selgitust. Siit saab tuletada, et võlgnik on sellega ühtlasi raha maksmise määranud selle kohustuse täitmiseks, mille suurus vastas täpselt ülekantud rahasummale ning täitmist ei saa arvestada mõne muu rahalise kohustuse täitmiseks, mis võlgnikul sama võlausaldaja ees on, samuti ei ole alust väita, et võlgnik ei olegi määranud, millise kohustuse ta täitis.

18.Kuna poolte vahel on vaidlus ka kohaldatava viivisemäära suuruse üle, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha viivisemäära osas. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr 2237 (t/l 48) ja viivisearve nr 2414 (t/l 51), milles oli märgitud viivise määraks 18% aastas. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 14.04.2013.a. 7 (seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tulenevalt eeltoodust peaks seaduses sätestatud viivisemäärast kõrgema viivisemääraga viivise nõudmiseks olema kõrgem viivisemäär lepinguga kindlaks määratud ja seega kokkulepitud.

Käesoleval juhul hageja ei väida, et kõrgem viivisemäär oleks poolte vahel kokkulepitud, samuti puudub kohtule esitatud e-kirjavahetustes kokkulepe viivisemäära kohta. Samas on võimalik lepingu hilisem muutmine ja täiendamine, kuid ka nimetatut ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt arvete vastuvõtmist ning nendele vastuväidete mitteesitamist lugeda lepingutingimuste muutmiseks, kuna vastavalt VÕS § 13 lõikele 1 võib lepingut muuta üksnes lepingupoolte kokkuleppel. Ka Riigikohus on oma 17.12.2009.a. lahendi 3-2-1-144-09 punktis 11 asunud seisukohale, et arvete vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole, kuna arvete vastuvõtmist ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.t nõustumine arvel märgitud viivise summa ja selle määraga. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et 6 soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Käesoleval juhul ei ole aga arvetele peale viivisemäära märkimise muud informatsiooni lisatud. Samuti ei ole käesoleval juhul tõendatud, et tegemist oleks ka viidatud Riigikohtu lahendis toodud erandiga, mille puhul arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist, kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes näiteks varasemal arvel näidatud viivise. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid pooled esile toonud ei ole. Seega, kuivõrd hagejal ei olnud käesoleval juhul õiguslikku alust viivist määraga 18% aastas nõuda, samuti kostjale sellise määraga arveid esitada, puudus ka alus nõuda nende tasumist nõutud summas.

19.Kuigi kostja ei olnud käesoleval juhul kohustatud tasuma viivist määraga 18% aastas, tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt viivise maksmist seadusjärgses määras, mistõttu käsitleb kohus alljärgnevalt väljamõistetava viivise suurust, arvutades väljamõistetava viivise summa lähtudes poolte poolt kohtule esitatud tõenditest. Kohus arvestab viivist põhivõlgnevuselt summas 166,80 eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest 24.08.2012.a. kuni kostja poolt arve nr 2237 (t/l 48) tasumiseni 22.02.2013.a. Kuivõrd seadusjärgne viivisemäär perioodil 24.08.2012.a. - 31.12.2012.a. oli 8,00% aastas ja perioodil 01.01.2013.a. - 21.02.2013.a. 7,75% aastas, on viivise arvutuskäik arve nr 2237 järgse võlgnevuse 166,80 eurot eest alljärgnev:

Perioodi algus Perioodi lõpp Hilinenud päevi Viivise määr 24.08.2012 31.12.2012 130 8,00% 01.01.2013 21.02.2013 52 7,75% Viivis kokku perioodil 24.08.2012.a. - 21.02.2013.a.

Võlg 166,80 166,80 Viivis 4,75 1,84 6,59 20. Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud tasuma hagejale kokku viivist 6,59 eurot. Kostja on tasunud hagejale vastavalt kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusele (t/l 99) viivise summas 6,48 eurot. Seega kuulub käesoleva kohtuotsusega kostjalt lisaks väljamõistmisele viivis summas 0,11 eurot (üksteist senti).

Menetluskulude jaotus 21. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tsiviilasja hinna määramine 7 22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Lisaks sätestab TsMS § 133 lõige 2, et TsMS §-is 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõla 135,18 eurot ja viivise 25,97 eurot, samuti veel mittesissenõutavaks muutunud viivised määraga 18% aastas, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 185,48 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.