KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-47631 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht M C S e ja S A S e hagi M S e vastu elatise väljamõistmiseks 29.11.2013, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M S e apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses Menetluse liik hind 2 880 eurot Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad nende Hageja I M C S (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II S A S (isikukood XXXXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Kristel Ojala ja Kostja M S (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Taivo Saks RESOLUTSIOON
- Muuta Harju Maakohtu 14.06.2013 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
- M S e apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Tagastada M S ele koos apellatsioonkaebusega ja M C S ele ja S A S ele koos vastusega esitatud tõendid.
- Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta M S e kanda. EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
- Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
- Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
- Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.
- Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud M C S ja S A S esitasid kohtule hagi M S e vastu elatise saamiseks. Alates 2012 suvest elavad hagejad ajutises elukohas. Hagejad jagavad 2-toalist (48 m²) remontimata ja sisuliselt elamiskõlbmatut korterit oma ema ja haige 82-aastase vanainimesega. Korteris puudub külmik ning torustiku seisukorra tõttu ei ole võimalik paigaldada pesumasinat. Hagejad (erinevast soost teismeeas lapsed) on sunnitud elama koos emaga ühes pisikeses toas ning jagama kolme inimese vahel kahte magamiskohta. Kitsas toas puudub vaba ruum kirjutuslaudade paigutamiseks, kus hagejad saaksid tegeleda kohustusliku õppetööga. Kuna hagejatel puuduvad inimväärsed elamisja õppimistingimused, siis on viimasel aastal nende õppeedukus koolis langenud. Kui kostja täidaks oma seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust, siis oleksid hagejatele kättesaadavad normaalsed elutingimused ning hagejad ei peaks kaaluma õpingute katkestamist ega tööle minemist. Kostja on eelmise aasta algusest ülalpidamiskohustust täitnud kolmel korral - 15.05.2012 - 100 eurot (selgituseks on maksekorralduses märgitud „koolilõpu ekskursioon“), 19.12.2012 - 100 eurot ning 20.01.2013 - 70 eurot. Äriregistri andmetel kuulub kostjale pikaajaliselt tegutsev ettevõte Saare Palkmajad OÜ ning kostja on selle ettevõtte ainukene juhatuse liige. Lisaks kuulub kostjale kinnistusraamatu järgi Kuusalu vallas olev luksuslik eramu (20 hektaril paiknev kahekordne eramu (204 m²) koos grillmajaga). Kinnistusraamatu järgi ei ole kinnistu hüpoteegiga koormatud, mis tähendab, et puudub laenukoormus. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2012 kokku summas 3594,60 eurot. Kostja vastuväited Kostja möönab, et viimase poole aasta jooksul on tema elatise maksed olnud kaootilised, kuid see ei anna alust väitmaks, nagu ei oleks ta kogu eelneva aasta jooksul lastele ülalpidamist andnud. Kuni 2012 oktoobrini said mõlemad lapsed kostja käest igakuiselt raha vähemalt 100 eurot, mõnel kuul oluliselt rohkem. Lisaks on kostja katnud tütre muusikakooli kulud, ostnud pojale jalgratta, hüvitanud noortelaagri kulusid, ostnud mõlemale lapsele riideid, andnud tütre kasutusse klaveri jne. Tütar käis täielikult kostja kulul Inglismaa ja Rootsi reisil. Kõik mainitud väljamaksed on tehtud 2
(6)sularahas. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks last, keda ta peab samuti ülal pidama. Kostja praegune elukaaslane ja laste ema töötab osalise tööajaga Kuusalu lasteaias ning tema palk sõltub tööpäevade arvust. Möödunud aasta viimastel kuudel ei olnud kostjal võimalik hagejatele regulaarselt raha anda, sest ta jäi töötuks. Olukorras, kus tal on lisaks hagejatele veel kaks last, ei ole temalt hagejate kasuks poole miinimumpalga suuruse summa välja mõistmine õiglane, sest sellisel juhul jääks tema praegune pere ilma ülalpidamiseta. Lisaks ei ole kostjalt aastataguse elatise väljamõistmine põhjendatud, kuna kostja on järjepidevalt hagejaid toetanud vastavalt oma võimalustele nii rahaliselt kui esemeliselt. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja M S elt M C S e kasuks elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2012-30.06.2013 eest 2277,30 eurot ja alates 01.07.2013 160 eurot kuus kuni M C S 18-aastaseks saamiseni XXXXXXX ning S A S e kasuks elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.01.201230.06.2013 eest 1977,30 eurot ja alates 01.07.2013 160 eurot kuus kuni S A S e täisealiseks saamiseni 05.10.2013. Otsuse tegemisel juhindus kohus PKS § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt. PKS § 101 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust täitnud miinimummääras. Kostja on 2012 algusest ülalpidamiskohustust täitnud kolmel korral – 15.05.2012 - 100 eurot, 19.12.2012 - 100 eurot ning 20.01.2013 - 70 eurot. Oma väiteid, et kuni 2012 oktoobrini said mõlemad lapsed kostja käest igakuiselt sularaha vähemalt 100 eurot, kostja tõendanud ei ole. M C S e kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole isa talle sularaha andnud ega muul viisil majanduslikult toetanud. S A S e ütlustel on ta sularaha saanud, aga mitte kostja nimetatud summas. Hagejale on ülekande teinud kolmas isik kooli lõpetamiseks, 3-4 kuu vältel kaks või kolm ülekannet, 100 eurot korraga. Hageja teadis, et raha kanti isa eest ja ta võis saadud raha ära kulutada. Eelnevaga on tõendamist leidnud kostjapoolne ülalpidamiskohustuse rikkumine. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja leiab, et hagetava elatise suurust on põhjendatud vähendada alla alammäära põhjusel, et kostjal on veel kaks poega, kes osutuksid vähem kindlustatuks. Kohus leidis, et võrreldes hagejatega elab kostja pere tunduvalt paremates tingimustes. Hagejad (eri soost lapsed) elavad ühes toas ja tütar peab magama emaga ühes voodis, hagejatel ei ole ka tingimusi õppimiseks. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada inimväärsed tingimused ka hagejatele. Kostja küll kinnitas kohtuistungil, et hagejatel on kostja eramus oma tuba, kus nad saaksid elada, kuid inimlikult on mõistetav, et hagejad ei soovi kostja koju minna kostja elukaaslase vastuseisu tõttu. Juhindudes PKS § 101 lg-s 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista miinimummääras. Tulenevalt asjaolust, et hagejad palusid kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest ja kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2012-30.06.2013 eest M C S e kasuks 2 277,30 eurot ja S A S e kasuks 1 977,30 eurot. 3
(6)Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hagejate kanda. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema põhjendatud. Kohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2011 - 30.06.2013 ühe hageja kasuks 1977,30 eurot ja teise hageja kasuks 2277,30 eurot, kuid millise arvutuse järgi selline summa on kujundatud, jääb selgusetuks. Hagejad on hagiavalduses kinnitanud elatise maksmist kolmel korral, kokku 270 eurot. Lisaks on hageja S A S kinnitanud kohtuistungil, et ta sai kolmel-neljal korral kolmanda isiku kaudu raha, mis oli mõeldud elatiseks. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks selle asjaoluga arvestanud ning need summad väljamõistetud elatise summast maha arvanud. S A S kinnitas, et lisaks osundatud ülekannetele andis kostja talle sularaha, ca 50 eurot kuus, samuti on tema isapoolne vanatädi tasunud muusikakooli arveid, kostja on toetanud noortelaagris käimist jne. Kostja hinnangul tema tädi antud rahasummasid tuleks käsitleda temapoolse toetusena, sest tema klaaris oma tädiga lastele raha andmise ise ära. Poolte vahel puudus kokkulepe elatise summa suuruse ja maksmise korra kohta. Kostja on täitnud oma kohustust vastavalt reaalsetele võimalustele enamuses igakuiselt. Seega ei ole õige kohtu seisukoht, nagu oleks kostja kummagi hageja suhtes oma ülalpidamiskohustust (kasvõi osaliselt) rikkunud. Vastupidi, kohus ei ole tuvastanud, kui suures ulatuses kostja tegelikult on vaadeldaval perioodil hagejaid toetanud. Väljamõistetud elatise summa ei ole õiglane. Käesoleval juhul ei ole kostja võimeline maksma elatist mõlemale lapsele seaduses sätestatud miinimummääras, kuna sellisel juhul jääks tema praegune perekond oluliselt halvemasse olukorda. Maksimaalne summa, mida kostja suudaks maksta, oleks 150 eurot kuus kokku mõlema lapsele. Kostja on siiani töötu ning elatub juhutöödest. Otsuses on pandud kostjale kohustus, mille täitmise reaalseid võimalusi ei ole kohus analüüsinud. Kostja on esitanud tõendid oma töötuse ning perekonna halva olukorra kohta, kuid kohus ei ole nendega arvestanud. Lisaks on viimastel aastatel halvenenud kostja tervislik seisund, mis on muuhulgas ka üheks põhjuseks, miks tal on raske omale tööd leida. Eeltoodud põhjendustel on kostja seisukohal, et kohtuotsus ei ole õige, kuivõrd selles on jäetud oluliste asjaoludega arvestamata. Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata PKS 102 lg-s 2 sätestatud võimaluse elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad paluvad apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks. TsMS 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.07.2013 ja selles osas kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS § 96, § 97 lg 1, § 101 lg-d 1 ja 2. Hagejad on esitanud oma nõude PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalses elatise määras, mille puhul eeldatakse, et see on 4
(6)vastavuses ülalpidamist saama õigustud isiku vajadustega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud kohaselt oma kohustust tasuda hagejatele elatist ja apellatsioonkaebuse väidetest ei saa järeldada vastupidist. Kolleegium ei nõustu, et elatise summa ei ole õiglane. PKS § 102 lg 2 lubab alaealisele lapsele väljamõistetava elatise puhul ainult mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Kostja väitis, et mõjuvaks põhjuseks on see, et ta on töötu, tema tervis on halb ja tal on kaks nooremat last, kes jäävad elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda, kui seda on hagejad. Kostja esitas maakohtule oma töötuse tõendamiseks Eesti Töötukassa 06.12.2012 otsuse kostja töötuna arvele võtmise kohta. Sellest tõendist ei tulene, et kostja oleks olnud töötu enne 19.11.2012 maksekäsu kiirmenetluses elatise nõude esitamist. Seega kostja on pöördunud Eesti Töötukassa poole alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättesaamist. Vaidlust ei ole, et kostja on OÜ Saare Palkmajad osa omanik ja juhatuse liige. Kostja väide, et äritegevust ei toimu, on tõendamata. Samuti ei ole kostja väide igasuguse äritegevuse puudumise kohta kooskõlas sellega, et hageja II S A S e seletuse kohaselt on
- aastal kolmandad isikud kandnud temale raha üle ja ülekande seletuses oli kirjutatud „palkmaja karbi makse“, mis hageja II teada oli makstud kostja elatise nõude täitmiseks. Eeltoodust saab järeldada, et kostja tegeles
- a palkmajade ehitamise või müügiga ja sai sellest sissetulekut. Oma tervisliku seisundi kohta, millest võiks järeldada, et kostjal on sissetuleku saamine takistatud, ei ole kostja maakohtule tõendeid esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et tervislik seisund oleks takistanud tal saada sissetulekut. Vaidlust ei ole, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks last:
- a sündinud M E ja
- a sündinud M A . Kostja on oma vastuses hagile väitnud, et nooremad lapsed jäävad elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda hagejatega võrreldes, kuid oma vastuväites ei ole kostja täpsustanud, millised on nooremate laste vajadused ja milliseid kulutusi laste vajaduste katmiseks on vaja teha. Eeltoodu tõttu ei ole kolleegiumil võimalik hinnata kostja väiteid nooremate laste huvide kahjustamise kohta. Kostja on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole tuvastanud, kui suures ulatuses on kostja enne hagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Apellant väitis, et maakohtu otsusest ei selgu tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise arvestus. Kolleegium selle etteheitega nõustub ja täiendab otsust puuduoleva arvestusega. Maakohus on M C S ele välja mõistund 2 277,30 eurot ajavahemiku 01.01.2012 kuni 01.06.2013 eest. Eeltoodud summa hõlmab nii PKS § 108 järgi nõutud elatise kui ka elatise, mis kuulub väljamõistmisele hagi menetlemise aja eest. Maksekäsu kiirmenetluses on avaldus elatise saamiseks esitatud 19.11.
- Seega on hagejal õigus alates 01.01.2012 tagasiulatuvalt elatist nõuda. 01.01.2012 kuni 31.12.2012 oli PKS § 101 lg 1 järgi minimaalne elatise suurus 145 eurot kuus ja 12 kuu elatis on 1 740 eurot (145 x 12). Alates 01.01.2013 oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäär 160 eurot, seega 6 kuu eest elatis on 960 eurot (6 x 160). Kokku moodustas tasumisele kuuluv elatis 2 700 eurot. Eeltoodust on lahutatud pool hageja poolt tasutud elatisest (135 eurot) ja pool riigi poolt elatisabina makstust 287,70 eurot. Seega on M C S ele väljamõistetav elatis 2 277,30 eurot. S A S ele väljamõistetav elatis on arvestatud samal viisil, kuid sellest on maha arvatud veel lisaks 300 eurot, mille saamist S A S kohtuistungil tunnistas. Kostja on koos apellatsioonkaebusega esitanud S A S ele H V poolt 02.05.2012 tehtud ülekande koopia summas 200 eurot ja 06.09.2012 tehtud ülekande koopia summas 80 eurot, V V poolt 06.06.2012 tehtud ülekande koopia summas 150 eurot ja 10.07.2012 tehtud ülekande koopia summas 130 eurot ning 31.10.2012 tehtud ülekande koopia summas 100 eurot. Kõik ülekanded on selgitusega „palkmaja karbi makse“. Veel on lisatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud K, M laenusaldo kinnitus, sama isiku kohta Politsei- ja Piirivalveameti saldokinnitus tasumata arvete kohta (2 lehte), pangakonto väljavõte 20.04.2012 – 22.04.2013 laenumaksete kohta, 5
(6)kinnistusraamatu väljavõte (registriosas nr 7704102), Kuusalu Tervisekeskus OÜ 12.07.2012 tõend ja kostja meditsiinilise kaarti väljavõte. Vastustajate seaduslik esindaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud koopia Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtuistungi protokollist, vastustajate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte Tallinna Linnavalitsuse poolt makstud toetuste osas, äriregistri andmete väljatrüki OÜ Saare Palkmajad kohta, OÜ Saare Palkmajad 2012. a majandusaasta aruande ja selle lisad (13 lehte), kinnistusraamatu väljavõtte (registriosa nr 7704102) ja ehitusregistri andmete väljatrüki. TsMS § 652 lg 2 p 1 järgi võtab ringkonnakohus otsuse tegemisel arvesse maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja lg 2 p 2 järgi võib uusi asjaolusid või tõendeid esitada vaid siis, kui neid ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai pooltele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Uue tõendi esitamist peab poolt apellatsioonkaebuses või vastuses sellele põhjendama. Kolleegium leiab, et esitatud tõendid tuleb tagastada, kuna pooled ei ole põhjendanud, miks nad esitavad tõendid alles apellatsioonikohtule ja muist tõenditest on esitatud korduvalt ja need on olemas tsiviilasja toimikus. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda. Seoses hagi rahuldamisega on maakohus jätnud maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti kostja kanda. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 6
(6)