KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-6334 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Marg

§ 76

lg 4 alusel määrata Vello Anijalale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 05. detsembrini 2013. a.

§ 751lg 3 alusel määrata Vello Anijalale elektroonilise valve kestuseks neli

§ 751

lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Vello Anijala keha külge. Kohustada Vello Anijalga katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX 1
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 4 alusel määrata Vello Anijalale katseajaks lisakohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe

§ 78

p 2 alusel hakata Vello Anijala katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Vello Anijalg katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Vello Anijalg vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Vello Anijalg tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2011. a otsusega

§ 145

, § 179 lg 1, § 182, § 418 lg 2 p 1 ja § 415 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. detsember
2. a. Kohtuotsus jõustus
3. novembril
4. a. Vello Anijala karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
5. detsembril
6. a. Vello Anijalga ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vello Anilajal uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 5% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 7-22%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähisuhtevõrgustik. Seoses töökohaga oleks süüdimõistetul vabaduses kaks elukohta, mis mõlemad vastavad elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikele tingimustele ning on olemas vajalike isikute nõusolekud. Samuti on olemas vajalikud tehnilised lahendused, et tagada süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamine mõlemasse 2 elukohta. Kriminaalhooldusametniku arvates kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema. on süüdimõistetu igati motiveeritud Kohtumenetluse poolte seisukohad Vello Anijalg kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda, on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ning on valmis neid täitma. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Prokurör toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vello Anijalg ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus Vello Anijala tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud alaealise vastu suunatud kuritegude ja tulirelva ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude eest. Seega on tegemist oma iseloomult eriti ühiskonnaohtlike ja taunimist väärivate tegudega. Samas aga tuleb arvestada, et tegemist on süüdimõistetu esmase karistusega ning vangistuses on ta käitunud positiivselt. Ta on osalenud vestlustel psühholoogiga ning analüüsinud oma käitumist ja selle tagajärgi. Oma kuritegusid ta tunnistab ja kahetseb ning materjalidest nähtuvalt ei ole tal kujunenud kuritegelikke hoiakuid. Kuigi vangistusest on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole tegemist oma olemusest väga tõsist laadi rikkumisega, mis seaks kahtluse alla süüdimõistetu poolt vabanemisel kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste järgimise. Samuti on kriminaalhooldaja avaldanud arvamust, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemiseks. Seega on näha, et süüdimõistetu mõistab oma seniseid vääraid valikuid ning on motiveeritud oma käitumist muutma. Samuti on ta endale seadnud reaalsed tulevikueesmärgid. Samuti on positiivne, et süüdimõistetul on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetab nii teda iseloomustav materjal kui ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Vello Anijala katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama 3 seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ning elektroonilisele valvele ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle siiski teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 4 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustus asuda tööle ettenähtud tähtaja jooksul vabanemisest alates. Tööl käimine aitaks süüdimõistetul oma aega sisustada ja hoiduda seeläbi õigusvastasest käitumisest. Samuti kindlustaks tööleasumine süüdimõistetule kindla sissetuleku ja stabiilse elukorralduse. Peet Teidearu Kohtunik 4