TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2327 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.juuni 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.K kaebus Vir

§ 54

ja § 56 nõuetele ning tegi Viru Vanglale ettekirjutuse kaebaja 15.09.2011 taotluse uueks lahendamiseks. Viru Vangla vaatas R.K 15.09.2011 taotluse uuesti läbi ja jättis 13.08.2012 haldusaktiga nr 6-10/36948-4 taotluse rahuldamata. 5.09.2012 esitas R.K vaide, milles taotles Viru Vangla 13.08.2012 haldusakti nr 6-10/36948-4 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks. Samuti Viru Vangla kodukorra punkti 4.1.3 osalist kehtetuks tunnistamist, s.o osas, millega keelduti isikliku spordidressi lubamisest ning osas, millega see keelab oma elukambris ja osakonna spordinurgas dressi kandmist. Viru Vangla jättis 04.10.2012 vaideotsusega nr 6-12/337-1 R.K vaide täies ulatuses rahuldamata. Vaideotsuse sai kaebaja kätte 08.10.2012. 6.11.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.K 04.11.2012 allkirjastatud kaebus Viru Vangla peale. Kaebaja taotleb Viru Vangla 13.08.2012 haldusakti nr 610/36948-4 „Taotluse rahuldamata jätmine“ tühistamist ning ettekirjutuse tegemistkaebaja 15.09.2011 taotluse (väljastada laost kambrisse spordidress Nike ja anda luba selle kandmiseks sportimisel ja vabal ajal) uueks lahendamiseks ning teha kindlaks (kehtetu) kodukorra punkti 4.1.3 osas õigusvastasus, millega keelati isikliku riietuse kambris ja osakonna spordinurgas kandmine. Kaebaja leiab ka, et Viru Vangla 04.10.2012 vaideotsus nr 6-12/337-1 on põhjendamata, kuna vangla on märkinud, et jääb oma 13.08.2012 haldusaktis esitatud põhjenduste juurde, kuid ei ole pidanud vajalikuks põhjendusi korrata, millega on vangla sisuliselt jätnud vastamata kaebaja 05.09.2012 vaidele ning rikkunud kaebaja õigusi heale haldusele ja põhiõiguste tagamisele. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vangla on jätnud kasutamata vangistusseaduses (edaspidi VangS) §-st 46 tuleneva diskretsiooni, haldusaktis puuduvad nõuetekohased kaalutlused ning rõhutab haldusakti põhjendamise olulisust. Lisaks märkis kaebaja, et vangla direktori poolt vaiet üle vaadates on rikutud VangS-s sätestatut, kuna selle kohaselt vaatab kodukorra peale esitatud vaide läbi Justiitsministeerium. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kohtul jätta see rahuldamata. Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 osas märgib vastustaja, et Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 on varem kehtinud Viru Vangla kodukord kehtetuks tunnistatud alates 04.02.2013 ning kinnitatud uus Viru Vangla kodukord. Käesoleval hetkel kehtivas kodukorras vaidlusalune säte puudub. Kohtuistungil märkis vastustaja, et alates 18.03.2013 ei ole vanglal enam pädevust otsustada vangla riietuse üle. Alates 1.01.2013 jõustusid VangS muudatused, muuhulgas muutus §-i 46 sõnastus ning sätestatu ei anna enam vanglateenistusele pädevust otsustada kinnipeetava isikliku riietuse üle. Alates 18.03.2013 jõustusid vangla sisekorraeeskirjad, mistõttu vastustajal ei ole pädevust otsustada kinnipeetava isikliku riietuse üle. Küll pidi ministeerium välja töötama uue korra. Viru Vangla 13.08.2012 haldusakti nr 6-10/36948-4 tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõude osas leiab vastustaja, et vaidlustatud haldusakt vastab

§-s 54 sätestatud nõuetele, on põhjendanud ja kaalutlenud, seejuures ei ole kaalutlusõiguse piire ületatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt, ei saa kohus vanglale teha ettekirjutust asja uueks otsustamiseks, sest vastustajal ei ole enam pädevust otsustuse tegemiseks, mistõttu tuleb jätta kaebus selles osas rahuldamata. 4.10.2012 vaideotsuse nr 6-12/337-1 2 tühistamiseks puudub ka alus, kuna vaideotsuses on märgitud asjaolud, õiguslikud alused ja põhjendused, miks vaie rahuldamata jäetakse ning otsuses on esitatud ka vangla seisukohad kaebaja vaides toodud väidetele. Vastustaja möönab, et Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 osalise tühistamise nõudes tulnuks vaie edastada Justiitsministeeriumile, kuid käesolevas staadiumis ei annaks see ka enam kaebajale soovitud tulemust, sest nimetatud haldusakt on juba kehtetu, muutunud on ka VangS § 46 redaktsioon. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlust ei ole selles, et R.K taotlused ja pöördumised vaadati vastustaja poolt läbi enne 01.01.2013 jõustunud VangS redaktsiooni. Halduskohtul tuleb kaebuse läbivaatamisel lähtuda kuni 31.12.2012 kehtinud VangS redaktsioonist.
2. Kaebaja palub kohtul teha kindlaks Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ punkti 4.1.3 õigusvastasuse, mis keelab kinnipeetava isiku isikliku riietuse kandmise. Kaebaja põhjendatud huvi on preventiivne. Vastustaja Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 on varem kehtinud Viru Vangla kodukord alates 04.02.2013 kehtetuks tunnistatud ning kinnitatud uus Viru Vangla kodukord. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Kuivõrd vaidlusalune haldusakt on kehtetuks tunnistatud, käesoleval hetkel kehtivas kodukorras vaidlusalune säte puudub, siis kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2), tuleb kohtul jätta kaebaja nõue Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 osaliseks õigusvastasuse kindlakstegemiseks läbi vaatamata.
3. Järgnevalt kontrollib kohus, kas vastustaja 13.08.2012 haldusakt nr 6-10/36948-4 „Taotluse rahuldamata jätmine“ ja 04.10.2012 vaideotsus nr 6-12/337-1, millega jäeti kaebaja vaie täies ulatuses rahuldamata on õiguspärane või mitte ning kas on võimalik teha vanglale ettekirjutus - kaebaja 15.09.2011 taotluse (väljastada laost kambrisse spordidress Nike ja anda luba selle kandmiseks sportimisel ja vabal ajal) uueks lahendamiseks või mitte. Kinnipeetava riietega seonduvat reguleerib VangS §
4. VangS v.r § 46 lg 1 sätestas, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama § lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seaduse tõlgendusega, mille kohaselt kannab kinnipeetav üldjuhul vangla riietust, kuid erandjuhul võib oma kuludega riietuse puhastamise, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse kindlustamise korral vanglateenistuse ametnik lubada ka isiklikku riietust. Tulenevalt VangS v.r § 46 lg-test 1 ja 2, on isikliku riietuse kandmise lubamine kinnipeetavatele erand, mitte reegel ja VangS v.r § 46 lg 2 andis vanglale õiguse erandkorras põhjendatud vajadusel isiklike riiete kandmist lubada. Seega oli kinnipeetavale erandkorras isiklike riiete kandmise lubamise näol tegemist haldusorgani kaalutlusõiguse alusel langetatava otsusega, mil pädeval vanglaametnikul tuli põhjalikult kaaluda ja põhjendada, kas taotluse esitanud kinnipeetava näol oli tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik nimetatud erandit kohaldada. Sellise otsuse kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Kohus ei teosta selle raames antud haldusaktide kontrollimisel ise kaalutlusõigust, vaid hindab sisulisest küljest üksnes seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse, kas ei ole tehtud kaalutlusvigu, kas haldusakti eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid on järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud

§-s 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva 3 haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlusalune otsus (13.08.2012 taotluse rahuldamata jätmine) on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, sest VangS v.r § 46 lg 2 andis vanglale õiguse erandkorras põhjendatud vajadusel isiklike riiete kandmist lubada, kuid antud juhul kaaludes erinevaid aspekte, ei pidanud haldusorgan kaebajale isiklike riiete andmist sedavõrd põhjendatuks, mis tingiks sellise erandi tegemise ja pidas kaalukamaks julgeolekuaspekti.

§ 55

lg 1 ja § 56 lg 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Vaidlusalune haldusakt vastab kõigile neile nõuetele, sest selles on märgitud arvestatud faktiliste asjaolude kirjeldus, viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning otsus on üheselt mõistetav. Vangla on hinnanud kinnipeetava huvist kanda isiklikke dresse kaalukamaks julgeolekuaspekti ja põhjendanud seda sellega, et isikliku riietuse kandmine raskendab kinnipeetava eristamist vanglateenistujatest, vanglat külastavatest isikutest, töötajatest jne, kes kannavad isiklikke riideid, mistõttu on vangla riietuse kandmine oluliseks julgeoleku tagamise eelduseks. Samuti on vangla märkinud, et ühtne vanglariietus muudab kinnipeetavad võrdsemaks ja aitab vältida riietusest tulenevat ebavõrdsust ja võimalikke tülisid. Lisaks on vangla viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile (T.V vs Soome 1994), milles inimõiguste kohus on märkinud, et isiklike riiete kandmine võimaldab kinnipeetul põgenemise korral lihtsalt sulanduda teiste inimeste hulka. Hinnates kõiki haldusasjas kogutud tõendeid kogumis leiab halduskohus, et Viru Vangla on 13.08.2012 taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel hinnanud kõiki asjaolusid, lähtunud VangS § 66 lg-st 1, mille kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas, otsus on kaalutletud ja seadusega kooskõlas ning puudub alus selle tühistamiseks. 9. Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla 04.10.2012 vaideotsuse nr 6-12/337-1 leides, et see on põhjendamata, kuna vangla on märkinud, et jääb oma 13.08.2012 haldusaktis esitatud põhjenduste juurde ega ole sealjuures pidanud vajalikuks põhjendusi korrata. Lisaks märkis kaebaja, et vangla direktori poolt vaiet üle vaadates on rikutud VangS-s sätestatut, kuna selle kohaselt vaatab kodukorra peale esitatud vaide läbi Justiitsministeerium. Vastustaja leiab, et vaideotsuses on märgitud asjaolud, õiguslikud alused ja põhjendused, miks vaie rahuldamata jäetakse, kuid möönas, et p 4.1.3 osalise tühistamise nõudes tulnuks vaie edastada Justiitsministeeriumile. Kuna VangS § 11 lg 41 kohaselt Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, kuid antud juhul vaatas vangla direktori haldusakti läbi vangla direktor ise ehk selleks pädevust mitteomav isik, on vangla sellega rikkunud vaiete menetlemise korda. Et käeolevaks hetkeks on vangla kodukord kehtetu, ei annaks tõepoolest vaideotsuse tühistamine kaebajale soovitud tulemust.

§ 54

kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on 04.10.2012 vaideotsuses nr 6-12/337-1 märkinud, et 13.08.2012 haldusakti nr 6-10/36948-4 on välja andnud pädev haldusorgan, kaalutud on taotluse lahendamisel spordidressi otstarvet ja arvestatud R.K põhjendusi spordidressi vajalikkusest, samuti on esitatud otsustuse aluseks olev õiguslik alus ning rikutud ei ole kaalutlusõigust. Vastustaja märkis vaideotsuses, et kuna ta jääb täielikult oma 13.08.2012 haldusaktis nr 6-10/36948-4 esitatud põhjenduste juurde ning kuna R.K on nimetatud haldusakti kätte saanud, ei pea vangla vajalikuks põhjendusi korrata. 4 10.

§ 56

lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

§ 56

lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

§ 56

lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohus leiab, et kuna Viru Vangla 04.10.2012 vaideotsuse nr 6-12/337-1 põhjendustes on märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning viide 13.08.2012 haldusakti nr 6-10/36948-4 põhjendustele ja kaebaja on nimetatud haldusakti kätte saanud, ei ole alust väita, et haldusaktis puuduvad põhjendused. Seega on vaidlusalune haldusakt õiguspärane. 11. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik 5