KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2805 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaala

§ 76

lg 4 alusel määrata Andrus Laidile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 05. septembrini 2015. a.

§ 78

p 2 alusel hakata Andrus Laidi katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Andrus Laid katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Andrus Laidi katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Andrus Laidile katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
3. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe

§ 113

ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka Andrus Laidi eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. september
2. a. Kohtuotsus jõustus
3. jaanuaril
4. a. Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega jäeti Andrus Laid temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus
7. novembril
8. a. Andrus Laidi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
9. septembril
10. Andrus Laidi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on kahel korral liiklusseaduse alusel ja ühel korral avaliku korra rikkumise eest karistatud väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrus Laidil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas toetavad lähisuhted ja kindel elu- ning töökoht ennetähtaegse vabastamise puhuks. Sõltuvusprobleeme süüdimõistetul tema ema sõnul ei esine. Kohtumenetluse poolte seisukohad Andrus Laid soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Enda sõnul on ta oma väärkäitumisest aru saanud ning soovib oma elu seadusekuulekalt jätkata. Ta soovib kriminaalhoolduse edukalt läbida. Kaitsja toetas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrus Laid`i osas peaks karistus olema eesmärgi täitnud. Prokurör toetab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Andrus Laidi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör leiab, et on alust arvata, et karistus on süüdimõistetu suhtes oma eesmärgid täitnud ning samuti omab ta piisavaid tagatisi vabaduses seadusekuulekalt elamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Andrus Laid kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrus Laid kannab vangistust kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tapmise eest. Kuna tegemist on vägivallakuritegudega, sealhulgas eriti raskekujulisel viisil, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult ning vaadata, kas karistus on oma eesmärgid täitnud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Arvestades asjaolu, et tegemist on süüdimõistetu esmase kriminaalkaristusega ning vangistuse ajal on ta käitunud võrdlemisi eeskujulikult, tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ning väljendanud ühiskonnas aktsepteeritud hoiakuid, leiab kohus, et on alust arvata, et karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgid täitnud ning ta on motiveeritud elama edaspidiselt seadusekuulekalt. Kuna süüdimõistetu kuritegelikku käitumist mõjutavateks asjaoludeks võib materjalide põhjal pidada isiklike suhete pinnalt tekkinud probleeme, mis viisid impulsiivse käitumise ja enesekontrolli kaotamiseni ning mida mõjutas ka alkoholi tarvitamine, siis on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Vihajuhtimine“ ja osalenud vestlustel probleemide paremaks mõistmiseks ja nendest hoidumiseks, sealhulgas alkoholi tarvitamisega seoses. Samuti on ta lõpetanud suhted oma endise elukaaslasega, kes oli tema kuriteos ka üheks kannatanuks. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu kuriteoriskid on vangistuse jooksul piisavalt maandatud ning on võimalik nende jätkuv maandamine ennetähtaegse vabastamisega kaasneval kriminaalhooldusel. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuses osalenud majandustöödel ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis annab aluse arvata, et ta on võimeline järgima ka temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Samuti 3 toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist tema elutingimused vabaduses. Tal on olemas toetavad lähisuhted, kindel elukoht ema juures ning garanteeritud töökoht, mis aitavad tal taasühiskonnastuda ja seada oma elu vabaduses õiguskuulekal viisil. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Andrus Laidi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu, mistõttu tuleb talle selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et tal oleks vabanemisel olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul võib kuritegelikku käitumist mõjutavaks asjaoluks pidada alkoholi tarvitamist ja sellest mõjutatuna käitumise impulsiivsust, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi mittetarvitamise kohustus. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus, et tagada seega tema majanduslik stabiilsus ning tööleasumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Arvestades seda, et käesolevaks ajaks on süüdimõistetu juba enam kui viis aastat vangistuses viibinud ning seega koosneb tema viimase aja tutvusringkond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest, siis peab kohtunik vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada seega nende võimalik negatiivne mõju süüdimõistetule. Kohtunik 4