MS § 426, 432 Jätta vabastamata Ahti Pauk temale Järva Maakohtu 20.05.2005.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 05.06.2013. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Ahti Pauk on süüdi mõistetud Järva Maakohtu 20.05.2005.a otsusega
p 1 ja § 199 lg 1 - 25 lg 2 järgi ning § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaeg algas 24.03.2004.a ja lõpeb 23.09.2014.a. Tartu Maakohtu 18.05.2012.a määrusega jäeti Ahti Pauk vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Õigus ennetähtaegselt tingimisi vabastamise uuesti arutamiseks tekkis 31.05.2013.a. Ahti Pauk on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: • 15.09.1976.a Pärnu Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust, vabanes 31.12.1977 pärast karistuse kandmist; • 06.05.1978.a Paide Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; § 140 lg 2 p 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust, vabanes 28.02.2981.a pärast karistuse kandmist; • • 11.07.1985.a Paide Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 195 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust, vabanes 04.06.1986.a pärast karistuse kandmist; 09.12.1987.a Paide Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 195 lg 3 alusel 4 aastat 6 kuud vabadusekaotust, vabanes 14.04.1992.a pärast karistuse kandmist. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ahti Pauku vanglas distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, kehtivad karistused puuduvad. Vabanedes kindel elukoht ja töökoht puuduvad. Läbinud 2010. a sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vanglas töötanud majandusabitöödel. Kinnipeetavale on määratud töövõime kaotus 60%. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, viimane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi ja on motiveeritud tarvitamisest loobuma. Tartu Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalised nõuded puuduvad. Kinnipeetav on tunnistatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Ahti Paugu ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puuduvad Ahti Paugul vabaduses kindel elu- ja töökoht. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, alkoholi liigtarvitamine ja agressiivne käitumine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu poolt määratud tähtajaks ning alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. Ahti Pauk seletas kohtuistungil, et ta töötab vanglas, hagid on makstud. Elama saaks minna sotsiaalmajja. Ettevalmistused on tehtud, kuid kinnitust XXXX saadetud ei ole. Ei ole varem kriminaalhooldusel olnud, ei pea seda ka vajalikuks. Tervislik olukord on selline, et on tulnud eluviise muuta. Alkoholiprobleeme ei tunista. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Ahti Paugu tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel. Ahti Pauku on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust, kuid see ei ole tema suhtes positiivset tulemust andnud, vaid ta on jätkanud vabaduses kuritegude toimepanemist; käesoleval ajal kannab karistust muuhulgas raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest, millega kahjustas inimese kõrgeimat õigushüve – õigust elule. Vangla riskihindamise põhjal hinnatud ta kõrgohtlikuks avalikkuse suhtes. Tal puudub vabaduses kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolli teostamise tema üle, kuna käitumiskontroll seotud kindla elukoha nõudega. Vangla materjalidest nähtuvalt suhtumine kriminaalhooldusesse negatiivne, ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sõltuvusprobleemid, mis võivad hakata mõjutama tema käitumist vabaduses, kuna kuritegusid pannud toime alkoholijoobes, diagnoositud alkoholsõltuvus ning vangla materjalidest nähtuvalt joobes kaotab enesevalitsuse, käitub agressiivselt ja impulsiivselt. Suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud ja alkoholilembesed isikud, mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivne on vanglas töötamine ja sotsiaalprogrammis osalemine, kuid negatiivsed asjaolud prevaleerivad ja teevad võimatuks tingimisi enne tähtaega vabastamise.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Ahti Paugu tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub materiaalne alus. Ka kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud
lg 2 p 2 ettenähtud 2/3 karistusajast ja eelmisest sama küsimuse läbivaatamisest on möödunud Vangistusseaduse § 76 lg 3 ettenähtud 1-aastane tähtaeg Materiaalsete alustena puuduvad kindel elukoht ja töökoht. Kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll ei ole kindla elukohata võimalik. Töö puudumise tõttu ei ole vabaduses elatusallikat. Ahti Paugu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks ka kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik. Ahti Pauk kannab karistusena vangistust esimese ja teise astme kuritegude eest.
Kuriteo pani toime alkoholijoobe seisundis. Ahti Paugu isikut iseloomustab varasem korduv karistatus avaliku korra raske rikkumise eest. Ta on kõik karistused kandnud reaalselt. Kuigi karistuste kandmisest on möödunud pikk aeg, on uus kuritegu raskem eelmistest.
koosseisuga kaitstud omandi vastu suunatud kuritegu kordub.
järgi kuriteo toimepanemisega laieneb Ahti Pedaku kuritegudega kahjustatud õigushüvede ring. Varasematele avaliku korra rikkumistele lisandub isikuvastane kuritegu. Ahti Paugu ärakuulamise järel jõudis täitmiskohtunik prokuröriga samale järeldusele, et Ahti Pauk ei ole täielikult aru saanud oma kuriteo tagajärgedest ega seda enesele täiel määral teadvustanud. Tal on sõltuvusprobleemid ning ei tunnista neid.. Sõltuvusprobleeme tunnistamata võib kinnipeetav kiiresti tagasi pöörduda alkoholiga seotud eluviiside juurde ja see asjaolu suurendab uue samasuguse kuriteo risti. Tervisliku seisundi halvenemine ei välista tagasipöördumist alkoholi juurde. Kuriteo asjaolusid ja arvestades Ahti Paugu isikut, ei ole teda võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.