← Eesti

4-11-1886/28

4-11-1886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2011.a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Väärteoas

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 95.87 eurot.

Otsuse kohaselt Karlis Poljakov, viibides 31.10.2010.a ajavahemikul kella 18.00-20.30 ajal XXXX koos veel nelja isikuga, muukis lahti ukse liistu, mille tulemusena see purunes ning samuti lõhkus ära ühe ukseplaadi, millega tekitatud varaline kahju ei ületanud olulise kahju lubatud piirmäära. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ning tunnistajate E.A., E.T. L.G., A.J. ja I.T. ülekuulamise protokollidega. Menetlusalune isik rikkus karistusseadustiku § 203, pannes sellega toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Menetlusalune isik esitas vastulause, milles väitis, et viibis 31.10.2010.a kodus, mistõttu tema ei saanud väärtegu toime panna. Vastulauses esitatut ei arvestatud, sest menetlusaluse isiku poolt ei ole esitatud uusi tõendeid ning seetõttu on vastulauses esitatu paljasõnaline. Karlis Poljakov esitas 11.05.2011.a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes. Kaebaja seletuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja tõendanud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise fakti, st asjaolu, et just menetlusalune isik on pannud toime konkreetsel kuupäeval, kellaajal ja kohas talle inkrimineeritava väärteo. Kohtuväline menetleja on üle kuulanud vaid tunnistajad ja menetlusaluse isiku. Muid uurimistoiminguid käesolevas asjas tehtud ei ole. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks ta peab tunnistajate antud ütlusi usaldusväärseteks, samas aga jätab menetlusaluse isiku poolt antud ütlused tähelepanuta ja peab neid paljasõnaliseks. Lisaks on kohtuväline menetleja märkinud, et menetlusalune isik ei ole esitanud uusi tõendeid ning seetõttu on tema väide kodus viibimise kohta paljasõnaline. Süüteomenetluses ei ole menetlusalune isik kohustatud oma süü olemasolu või selle puudumist tõendama ja tal ei lasu tõendamiskoormist. Lõuna Prefektuur esitas 05.09.2011.a väärteoasjas nr 4-11-1886 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et Karlis Poljakov pani toime temale süüks pandud väärteo. Kohtuvälisel menetlejal puudub alus seada kahtluse alla tunnistajate ütlusi. Tunnistajate ütluste kohaselt viibis Karlis Poljakov süüteo toimepanemise hetkel XXXX maja juures ning pani süüteo toime koos seal olnud 4 isikuga. Karlis Poljakovi poolt välja toodud väide, et ta viibis kodus, on kohtuvälise menetleja arvamusel tühine ja paljasõnaline, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamisel ei viidanud viimane kordagi asjaolule nagu ta oleks viibinud kodus. Seetõttu jääb kohtuväline menetleja oma otsuses esitatud seisukoha juurde ja palub menetlusalusele isikule tehtud otsus jätta jõusse. Kohtuistungil jäi Karlis Poljakov esitatud kaebuse juurde, korrates kaebuses esitatud asjaolusid. Kaebaja ütluste kohaselt ei ole ta tegu toime pannud, kuna viibis 31.10.2010.a alates kella 14.00 kodus, kuid esitas kohtule valed paberid ja ei kirjutanud juurde, et viibis kodus. Tal on selle kohta tunnistajad olemas, sest tal olid kodus külalised. Ta palub kohtul üle kuulata tunnistajad T.K., J.K., G.P. ja A.L.. Nemad kinnitavad, et ta oli kodus. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus seisukohale, et ei ole tõendatud see, et Karlis Poljakov oleks väärteo toime pannud. 4 tunnistajat kinnitavad, et Karlis Poljakov viibis 31.10.2010.a kodus. Nende tunnistajate ütlusi ei tohiks seada kahtluse alla. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtus kirjaliku seisukoha juurde ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Politsei poolt välja kutsutud tunnistajad, kes on üle kuulatud, on andnud ütlusi enne ja on ka kohtuistungil jäänud nende juurde. Neis ütlustes ei ole alust kahelda. Tunnistaja I.T. kohtus antud ütluste kohaselt on probleem selle, et Karlis Poljakov on kambas, kus tekitatakse palju pahandusi. Maja on lõhutud, käsipuud ära viidud, aknaklaasid lõhutud jne. Oktoobri lõpus läks ta lapsele vastu. Ta elab viiendal korrusel ja teisel korrusel oli suur lärm. Lõhkumist oli kuulda. Ta läks koridori vaatama ja kuulis poiste hääli. Seda ust hoiti kinni, mida lõhuti. Ta tõmbas ühelt poolt ja teiselt poolt hoiti kinni. Kui lahti lasti, oli seal 5 inimest, kes panid joostes rõdult alla. Seltskond põgenes kiiresti. Seal olid T., T., K. ja K., viiendat isikut ta ära ei tundnud. A.J. jooksis ka välja ning teatas, et uks oli enne terve, aga nüüd on katki. Nad on majaelanikega pidevalt politseisse avaldusi teinud ning teavitanud linnavalitsust. Tunnistaja A.J. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta mäletab, kuidas ta kuulis, et trepikojas vaheuks tõmmati jõuga lahti ja ta kuulis madinat. Ta läks vaatama. Rõduuks oli lahti ja kujud hüppasid rõdult alla. Ta vaatas ust, see koosneb kahest osast ja üks osa oli katki tõmmatud. Puidust uks oli ja mõra oli sisse tõmmatud. Ta nägi varje rõdult alla hüppamas. Ta jõudis oma ukse lahti teha, aga nii kiiresti välja ei saanud. Kes need varjud olid, ta ei tea, aga I.T.jooksis järgi neile ja fikseeris need isikud ära. See juhtus oktoobrikuus, pühapäeva õhtul. Tunnistaja E.T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et Karlis Poljakov on talle tuttav, isiklikult ta teda ei tunne. Karlis Poljakov oli väike poiss, kui hakkas oma õega XXXXmajas käima ja seda seest lõhkuma. Poljakov sõbrunes seal omavanuste poistega ja tekkis kamp. Suurem lõhkumine oli 2009.a detsembris. 31.10.2010.a oli pühapäev. Ta käis I.T.juures ja nägi liikumas seda kampa. Ta nägi sama kampa hoovil, Poljakov oli ka seal kambas. Tunnistaja A.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Karlis Poljakovi kasuisa ja ema. 31.10.2010.a õhtul oli ta T. ja J. juures koos Karlisega. Nad läksid sinna enne või peale lõunat. Tema elukaaslane G. tähistas oma sünnipäeva. Hiljem kunagi Karlis tuli ja ütles, et talle on just süüdistus esitatud ja et nad kõik on koos olnud sel kuupäeval. Kuskil 10-12 vahel õhtul läksid nad ära. Karlis oli tõesti tol päeval kodus. Tunnistaja G.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Karlis Poljakovi sünnist saati. 31.10.2010.a õhtul oli ta Karlisel külas. Nad tähistasid tema sünnipäeva tagantjärgi. Karlis õigel päeval ei saanud tulla. Nad läksid elukaaslasega lõuna paiku Karlisele külla ja tulid õhtul enne kella 11 ära. Karlis oli kogu selle aja kodus ja alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja T.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et on Karlise kasuisa. 31.10.2010.a olid neil külalised. See oli pühapäev. G. ja A. tulid neile lõuna paiku külla, ära läksid 10-11 vahel. Karlis oli nendega koos kogu selle aja. See ei ole võimalik, et Karlist on samal päeval mujal nähtud. T. on kaevanud ja ei ole midagi imestada. Tunnistaja T.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et Karlis Poljakov on tema poeg. 31.10.2010.a oli ta kodus, tal olid külalised. G. ja A.tulid lõuna paiku külla ja õhtul hiljem läksid ära. Karlis oli ka kodus ja ära ei käinud. Väärteoprotokolli nr AB 1070815 andmetel 31.10.2010.a. kella 18.00-20.30 ajal Karlis Poljakov, viibides veel koos 4 isikuga aadressil XXXX muukis lahti ukse liistu, mille tulemusena see purunes ning samuti lõhkus ära ühe ukseplaadi, millega tekitatud varaline kahju ei ületanud olulise kahju piirmäära. Sellega pani Karlis Poljakov toime

§-s 203 kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, millega tekitatud varaline kahju ei ületa olulise kahju piirmäära – s.o pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Karlis Poljakovi kaebus rahuldamata. Karlis Poljakovile on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus

§ 203

nõudeid, millega pani toime

§ 218

lõikes 1 sätestatud väärteo.

§ 203

kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 218

lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 56lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteootsuse nr 2780.10.006619 kohaselt muukis Karlis Poljakov koos 4 isikuga 31.10.2011.a ajavahemikul kella 18-20.30 XXXX trepikojas lahti ukse liistu, mille tagajärjel see purunes ning samuti lõhkus ära ühe ukseplaadi. Tunnistaja I.T.ütluste kohaselt oli lõhkujate seas teiste hulgas Karlis Poljakov. Samal päeval ukse lõhkumist kinnitas tunnistaja A.J. , kes nägi, kuidas I.T.tundis põgenevas kambas ära neli isikut, s.h Karlis Poljakovi. Tunnistaja E.T. kinnitas, et nägi seda kampa hoovil ja seal oli ka Karlis Poljakov. Kaebuse esitaja on arvamusel, et tunnistajad on esitanud tema vastu kaebuse, kuna nendevahelised suhted on halvad. Kaebuse esitaja väitel tema sündmuskohal ei viibinud, vaid oli sel ajal kodus. Sama väitsid kohtus tunnistajad T.K., J.K., A.L. ja G.P.. Kohus leiab, et kaebaja väited tema 31.10.2010.a katkematu kodusviibimise kohta on paljasõnalised. Kaebaja ja tema poolt kohtusse kutsutud tunnistajate ütlused ei anna kohtule alust seada kahtluse alla ega välistada kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaolusid Karlis Poljakovi viibimise kohta XXXX majas 31.10.2010.a õhtul kella 18.00-20.30 vahel. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, et Karlis Poljakovi väide selle kohta, et ta 31.10.2010.a viibis kogu aeg kodus, on paljasõnaline seetõttu, et ta ülekuulamisel ei rääkinud midagi selle kohta. Tunnistaja I.T.kinnitas kohtus, et ukse lõhkunud kambas viibis kindlalt Karlis Poljakov. Tunnistaja on andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühesuguseid ütlusi antud sündmuse kohta. I.T.ütlused langevad kokku tunnistajate A.J. i ja E.T. ütlustega. Seega puudub kohtul igasugune alus kahelda eelnimetatud tunnistajate ütlustes. Keegi ei pea väärteomenetluses tõendama enda süüd või selle puudumist, kuid ei ole usutav, et isik, keda kahtlustatakse süüteo toimepanemises, ei avalda ülekuulamisel kontrollimiseks asjaolusid (alibit), mis annavad talle võimaluse enda süüd välistada. Seetõttu on alust muude tõendite taustal suhtuda menetlusaluse isiku ning tema poolt kohtusse kutsutud tunnistajate ütlustesse kriitiliselt. Kohus leiab, et tunnistajate A.L. , G.P. , J.K. ja T.K. ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud Karlis Poljakovi viibimine 31.10.2010.a mitme tunni kestel, minutist minutisse, ajavahemikul kella 18-st kuni kella 21-ni ainult oma kodus. Teiseks on J.K. ja T.K. Karlis Poljakovi vanemad ja A.L. , G.P. lähedased inimesed ja muude tõendite kõrval on alust arvata, et nende ütlused ei kajasta objektiivseid, sõltumatuid asjaolusid, mis on nõutavad usaldusväärse alibi jaoks. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist Karlis Poljakovi poolt võõra asja rikkumise toime panemine

§-s 203 tähenduses, kuid tekitatud kahju ei ulatunud olulise kahju määrani. Tema vastutus tuleneb

§ 218lg 1 sätetest.

Kohus ei tuvastanud Karlis Poljakovi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ka ei tuvastanud.

§ 218lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Karlis Poljakovi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 95.87 eurot. Seega karistati teda sanktsiooni alammäära lähedase trahvisummaga. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud

§ 56sätestatud karistamise alustega.

Karistus on määratud arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või osaliseks muutmiseks kaebuses esitatud põhjustel puudub alus ning Lõuna Prefektuuri 21.04.2011.a otsus nr 2780.10.006619 tuleb jätta muutmata. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.