(6)kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Valga Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega tunnistati Raivo Reimund süüdi KrK § 101 p 4, 7, § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 1952 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust, mille algust arvata alates
- maist
- a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega
- aprillil
- a. Harju Maakohtu
- detsembri
- a, Tartu Maakohtu
- septembri
- a ja Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrustega jäeti Raivo Reimund Valga Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Raivo Reimundi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- mail
- a. Raivo Reimundit on varem kriminaalkorras karistatud:
- Valga rajooni Rahvakohtu
- veebruari
- a otsusega ENSV KrK § 197 lg 2 p 2 § 15 lg 2 järgi 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
- Valga Rajooni Rahvakohtu
- detsembri
- a otsusega ENSV KrK § 139 lg 3 ja § 197 lg 2 p 1 – § 15 lg 2 järgi 3-aastase vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust;
- Valga Maakohtu
- aprilli
- a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2 ja § 107 lg 1 järgi 7aastase vabadusekotusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Raivo Reimundi mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma pensionärist ema juures XXXX Lähedastest on süüdimõistetul ema ja õde, kuid majanduslikult ei ole neil võimalik süüdimõistetut toetada. Seega on olemas majanduslikust olukorras tulenev uue kuriteo risk. Kohtumenetluse poolte seisukohad Raivo Reimund soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning soovib elama asuda oma ema juurde Valgamaale, seal mõni kuu elada ja siis endale elukoht leida. Süüdimõistetu sõnul on talle vabanemisel garanteeritud ka töökoht tänavakivide paigaldajana XXXX Enda sõnul on ta vangistusest vajalikud järeldused teinud ning soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Raivo Reimindi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et Raivo Reimundi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik arvestades nii toimepandud kuriteo raskust ja ärakantud karistusaja pikkust kui ka teda iseloomustavat materjali ning riivaks avalikku õiglustunnet.. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Raivo Reimund kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Raivo Reimundi puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu ning asjaolu, et talle on vabanemisel garanteeritud töökoht. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogramme ja tööalase nõustamise, osalenud vangla tööhõives ja kutseõppes ning tal puuduvad tasumata rahalised kohustused. Ka tema suhtumine vanglaametnikesse ja võimalikku kriminaalhooldusesse on materjalidest nähtuvalt olnud üldjuhul positiivne. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Raivo Reimundit on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, sealhulgas kolmel korral on karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Käesolevalt kannab ta karistust muuhulgas piinaval ja julmal viisil vägivallaga toime pandud tahtliku tapmise eest, samas kui teda on ka varsemalt karistatud teisele isikule üliraskete kehavigastuste tekitamise eest ning vägivallaga toimepandud kuritegude eest. Kohus leiab, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kuigi kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu käitumises on toimunud teatud positiivsed muutused ning tal on olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elada, siis leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal siiski liigselt ennatlik. Kuna materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on vangistuses esinenud probleeme vangla sisekorrale allumisele ning tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu mõistab täielikult tema suhtes kehtestatud reeglite ja nõuete järgimise vajalikkust, mis on aga isiku ennetähtaegse vabastamise puhul esmatähtsaks. Kuigi sõnades väljendab süüdimõistetu arusaama oma senise käitumisviisi muutmise vajadusest ning on vangistuses selle nimel ka reaalselt tegutsenud, siis tuleb vangladistsipliini rikkumiste põhjal siiski järeldada, et vastav motivatsioon muutumiseks ja enesekontrollioskus on veel mõneti puudulik, mis omakorda seab kahtluse alla süüdimõistetu toimetulekuvõimalused vabaduses. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul peamiseks kuriteoriskiks olnud alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne mõjutatavus, millele viitavad ka tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma alkoholi tarvitamise harjumused üle vaadanud ja nendega tegelenud ning samuti ei soovi enda sõnul enam suhelda kriminaalse taustaga tuttavatega, siis on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult ennast piisavalt kontrollida suudab ega lase kõrvalistel isikutel enesele negatiivset mõju avaldada. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamise järgsed elutingimused. Vabastamisel asuks ta elama oma ema juurde XXXXtöökoht on talle garanteeritud XXXX Seega on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks sellise elukorralduse juures täita nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamise kaasneva kriminaalhoolduse tingimusi, sealhulgas käia kriminaalhooldaja juures ennast vajalikul määral registreerimas. Kas tööandja leiab Raivo Reimundile ka elamispinna töökoha lähedale, ei ole selge. Samuti ei ole praegu andmeid kas Raivo Reimondil on võimalik tööle asuda tema poolt nimetatud töödele XXXX Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Raivo Reimundi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna oleks liigselt ennatlik. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik näidata, et ta on igakülgselt motiveeritud oma käitumist muutma ning suudab alluda ka tema suhtes kehtestatud reeglitele. Samuti tuleks tal läbi mõelda ja võimalusel korraldada oma vabanemisjärgseid elutingimusi selliselt, et tagatud oleks nii tema majanduslik- kui ka elukorralduslik stabiilsus. Kohtunik 3