← Eesti

1-09-2961/21

Kriminaalasi nr 1-09-2961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10. 2011.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-09-2961

(08230113553)Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav Meeme Mallene Isikukood: 36702090217; elukoht vabanemisel: XXXXEV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Meeme Mallene tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 16.04.2009.a otsusega mõistetud karistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 04.10.
  1. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Meeme Mallene tunnistati süüdi Harju Maakohtu 16.04.2009.a. otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti talle liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Karistusaeg algas 18.09.
  2. a ja lõpeb 17.09.
  3. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 18.03.2011.a. Meeme Mallene on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalses vangistuses on teistkordselt. Toimepandud kuriteod on samalaadsed – omandas ja hoidis suures koguses narkootikume. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal viibides kriminaalhoolduse all ja olles allutatuna käitumiskontrollile. Väärteokorras karistatud 16 korda. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Meeme Mallenet vanglas distsiplinaarkorras karistatud kolm korda: kaks korda on karistatud noomitusega ja üks kord lühiajalise kokkusaamise keeluga. Vabanemisel asub elama XXXX kus hetkel elab tema ema R.M. . Kahetoaline korter kuulub M. M. õetütrele K.M.. Korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Ema ja õetütar andsid 1 nõusoleku M. Mallene elama asumiseks antud aadressile elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. On 50% ulatuses töövõimetu. Peale vabanemist soovib esimesel võimalusel minna seljaoperatsioonile, peale paranemist soovib asutada enda firma. Tartu Vangla andmetel on täitmata rahalisi nõudeid summas 23 814,96 eurot; vabanemisfondis 434,86 eurot. Hindab enda majanduslikku seisu raskeks, kuna saab aru, et suurte võlgade tõttu ei suuda tulusid ja kulusid tasakaalus hoida. Väidetavalt on advokaadi vahendusel algatanud füüsilise isiku pankroti kuulutamise menetluse. Vangistuse ajal ei ole suhted lähedastega katkenud. Suhtleb lähedastega telefoni ja kirja teel, suhted on head ja toetavad. Ema on käinud vangla perepäevadel. Esimesest kooselust olemas täiskasvanud poeg. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ning isikuid, kes tarvitavad sõltuvusaineid, kuid väidetavalt käesolevaks ajaks on nendega suhted katkenud. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduv õigusvastane käitumine ning narkootikumide tarvitamine. Väidetavalt varasemalt on ohtralt tarvitanud alkoholi. Alkoholi liigtarvitamise perioodil on mitmeid kordi pöördunud abi saamiseks erinevate spetsialistide poole. Aastast 1999 hakkas tarvitama kokaiini ja alkoholi enam ei tarvitanud. Tarvitas kokaiini 10 aastat, viimase viis aastat keskmiselt 1-2 grammi päevas, et meeleolu tõsta ja elumurede eest põgeneda. Amfetamiini tarvitas kokaiini juurde, sest kokaiin ei toiminud lõpuks ergutina. Väidetavalt ei ole narkootikume süstinud, vaid tarvitanud neid muul viisil. Kahte kuud enne vangistust nimetab „hulluks perioodiks“, on teadlik riskidest, mis kaasnevad narkootikumide kasutamisega. Väidetavalt on varasemalt kulutanud aega ja suuri rahasummasid kasiinodes, on teadlik hasartmängudega kaasnevatest riskidest, väidab, et mängis ainult kokaiinijoobes. Kannab karistust korduva samalaadse kuriteo eest, mille pani toime katseajal olles allutatud käitumiskontroolile. Vangistuses on esinenud allumatust ametnike korralduste täitmisel. Väidetavalt teadvustab kuritegeliku käitumisega seotud riske ja soovib elada edaspidi õigusrikkumisteta ja narkootikumideta. Terviseprobleemidest on hetkel kõige aktuaalsemad vanglas avastatud astma ja depressiivsed meeleolud, mis on tingitud varasema elu kokkuvarisemisest ja enda tehtud valedest otsustest ning väärtushinnangutest. Põeb mitut kroonilist haigust. Vangistuse jooksul on M. Mallene osalenud järgmistes taasühiskonnastatavates tegevustes: 2009 läbis sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine; 2010 osales joogatreeningutel; õppis Tartu Kutsehariduskeskuses väikeettevõtte töökorralduse erialal, kuid katkestas õpingud tervislikel põhjustel; läbis individuaaltöö vormis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; osales kunstiteraapias ja vabastava hingamise treeningutes; läbis sotsiaalprogrammi SRS Convictuse tugigrupp 12 sammu; 2011 osales spordiprogrammis, kuid katkestas tervislikel põhjustel, osales psühhoteraapias (4 kohtumist); aktiivselt osales sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis pakutavates infotundides ja presentatsioonides; käesolevalt osaleb joogatreeningutes ning vabastava hingamise treeningutes. Impulsiivsusele viitab korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus, isik lähtub hetkevajadustest, arvestamata pikaajaliste tagajärgedega. Tunnistab probleeme, kuid ei oska alati hinnata neid objektiivselt. Vahel esineb must/valget mõtlemist, mille tõttu probleemide lahendamisel võib kasutada ebaotstarbekohaseid strateegiaid. Suudab arvestada teiste arvamustega, eriti kui sellele tähelepanu juhitakse. Kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleemide lahendamise viise. Vägivaldseid kuritegusid toime pannud ei ole, uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18%. Tartu Vangla toetab M. Mallene vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile kohaldades temale elektroonilist valvet vähemalt kolmeks kuuks. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetava riskifaktoritest tulenevalt eesmärgipärane Meeme Mallenele järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, - asuda ametlikult tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kohtu poolt määratud ajaks; - mitte viibida kasiinodes ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; 2 - alluda ettenähtud ravile, kui kinnipeetav on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; alluda elektroonilisele järelevalvele kolm kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on vabaduses Meeme Mallenele lähedasteks isikuteks ema R.M. , isa Ü.M. ja õde A.M. . M. Mallene suhted perega on säilinud vangistuse ajal. Perekond on valmis kinnipeetavat toetama ka ennetähtaegse vabastamise korral. R.M. sõnade kohaselt puuduvad tal andmed M. Mallene suhete kohta teiste, sealhulgas negatiivset mõju avaldavate isikutega. Vangistusest vabanemisel olemas garanteeritud elukoht ema juures aadressil XXXX Korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning R.M. on andnud nõusoleku M. Mallene elama asumiseks antud aadressile elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Samuti on selleks nõusoleku andnud M. Mallene õetütar K.M., kes on korteri omanik. Meeme Mallenel on keksharidus ja ta on töötanud mitmes erinevas ehitusfirmas. Enne vangistust oli töötuna arvel. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS kohaselt on kinnipeetaval mitmeid tasumata rahalisi nõudeid. Kinnipeetav on varem olnud määratud kriminaalhoolduse käitumiskontrolli alla. Peale šokivangistust eluga edasiminek osutus raskemaks kui ta arvas. Peamisteks kinnipeetava käitumist mõjutavateks asjaoludeks on sõltuvus narkootilistest ainetest ja majandusliku olukorraga seonduvad probleemid. Positiivsete asjaoludena võib tuua välja erinevates sotsiaalprogrammides osalemise kinnipidamiskohas viibimise ajal. Meeme Mallene seletas, et emaga läbisaamine on hea. Tema juures saab esialgu elukoha. Endine elukoht on välja üüritud. Distsiplinaarkaristused vanglas on tühistest põhjustest. On teist korda vanglas. Varem oli šokivangistus, sellest ei saanud arugi. Pani katseaja toime uue samasuguse kuriteo. Prokurör leiab, et Meeme Mallene vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad alused. Vajalikud kriteeriumid ei ole vastavad alljärgnevatel põhjustel: 1) Käitumine vangistuse ajal, mis lubaks teha järeldusi, kas karistus on oma eesmärgi täitnud: M. Mallena on läbinud vangistuse jooksul küll erinevaid sotsiaalprogramme, kuid pelgalt sotsiaalprogrammide läbimine ei tähenda veel, et need on vangistatule ka positiivset mõju avaldanud. Arvestades seda, et Meeme Malleenel on hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (2 neist vanglaametniku korraldustele mitte allumist), siis võib järeldada, et läbitud programmid ei ole Meeme Mallenele veel sellist positiivset mõju avaldanud, mis lubaks teha järeldusi tema muutumise kohta positiivses suunas. Kui isik ei suuda, vaatamata läbitud programmidele, kehtestatud reeglitest kinni pidada, siis esineb alati suur risk, et vabaduses viibides (nõrgema järelevalve all) võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Kuna karistus ei ole oma eesmärke veel täitnud, siis sellest tulenevalt ei saa prognoosida tema resotsialiseerumise võimalusi edukaks ja teda vabastada. 2) Süüdlase varasem elukäik ja suhtumine õiguskorda: M. Mallene on kriminaalkorras varasemalt karistatud 2-l korral ja mõlemal juhul on tegemist samaliigilise kuriteoga, s.o narkootikumide käitlemisega seotud kuriteoga. Esimene karistus, s.o 6 pikkune reaalne vangistus, ei avaldanud talle sellist mõju, mis oleks pannud tema käitumisharjumusi muutma. Peale vabanemist sooritas ta kohe katseaja algul uue samaliigilise kuriteo. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja arusaamist oma teo tagajärgedest. Samuti leian, et arvestades käideldud narkootilise aine suurt kogus (puhast ainet ca 30 grammi, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks enam kui 200 isikule), siis võib kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada raskeks. Sellest tulenevalt leian õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, et käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja M. Mallene ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku 3 ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Meeme Mallene tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. Meeme Mallene on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tingimused selleks on olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Meeme Mallenel ei ole töökohta ja seetõttu puudub kindel elatusallikas. Materiaalsed alused ei ole küllaldased tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Meeme Mallene kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Tema kuriteoga kahjustatud õigushüve on oluline õigushüve rahvatervis. Karistatuna rahvatervise vastu suunatud kuriteo eest pani ta vabaduses katseajal toime jälle samasuguse kuriteo. Ka karistuse kandmise ajal on tal distsiplinaarkaristused. Neil põhjustel, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, samuti kuriteo asjaolusid, ei ole võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel tähtajal. Ene Muts täitmiskohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.