KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-5312 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Ruti

§ 751lg 3 alusel määrata Ago Roostile elektroonilise valve kestuseks neli

§ 751

lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Ago Roosti keha külge.

§ 76

lg 4 alusel määrata Ago Roostile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

1. detsembrini
2. a. Kohustada Ago Roosti katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; järel
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määrata Ago Roostile katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe

§ 78

p 2 alusel hakata Ago Roosti katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Ago Roost katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Ago Roost vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Leedu Vabariigi Vilniuse linna

1. ringkonna kohtu
2. mai
3. a otsusega tunnistati Ago Roost süüdi noorema kui 18-aastase isiku vägistamises ning teda karistati 3-aastase vangistusega. Kohtuotsus jõustus
4. septembril
5. a. Ago Roosti karistuse kandmise aeg algas
6. detsembril
7. a ja lõpeb selle täielikul ärakandmisel
8. detsembril
9. a. Ago Roosti ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ago Roostil üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 7-22%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht oma pere juures ning täidetud on ka vajalikud tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Samuti on süüdimõistetul olemas kindel töökoht. Negatiivset mõju avaldavad tutvused puuduvad. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Ago Roost selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus kõigi sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega. Ta mõistab oma teo raskust ja kahju kannatanule ega soovi enda õigustada. Kaitsja leidis, et esinevad alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangistuses on ta käitunud positiivselt ja vabastamist toetavad ka edasised elutingimused. Prokurör Ago Roosti tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, leides, et see oleks liigselt ennatlik arvestades nii toimepandud tegu, vabastamise mõju ühiskonna õiglustundele kui ka isiku enda hoiakuid, kus ta ei ole seni oma tegu tunnistanud. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ago Roost ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteo eest, mis võib endaga kaasa tuua potentsiaalseid raskeid tagajärgi nii kannatanu füüsilisele kui ka psüühilisele tervisele ning kujutab endast ühiskonnas erilist taunimist väärivat tegu. Samas aga tuleb arvestada, et tegemist on süüdimõistetu esmase karistusega ning vangistuses on ta käitunud positiivselt. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, suhtlemisel ametnikega on ta olnud viisakas ega väljenda kuritegelikke hoiakuid, temaga on läbi viidud vestlused alkoholi tarvitamisest õigusvastase käitumise riskitegurina, ta on olnud motiveeritud sotsiaalabiprogrammides osalemiseks ning on ka osalenud sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Kuigi vangistuse ajal on süüdimõistetu oma tegu eitanud, siis kohtuistungil selgitas ta, saab oma väärkäitumisest aru, mõistab selle raskust ja kahju kannatanule ega soovi ennast õigustada. Süüdimõistetu kaitsja selgitas kohtuistungil ka seda, mistõttu on süüdimõistetu pidanud vajalikuks vangistuses oma tegu teiste kinnipeetavate ees eitada ja kohus peab vastavat selgitust koosmõjus süüdistatava enda poolt avaldatuga veenvaks. Arvestada tuleb ka sellega, et vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus. Samuti on ta seadnud endale tulevikuks positiivsed ja reaalsed eesmärgid. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise muutmiseks ja edaspidise elukvaliteedi parandamiseks ning seda toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Ago Roosti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal võimalik ja põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu 3 ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle siiski teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud kuriteo toime alkoholijoobes, siis peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, et uue kuriteo toimepanemise riske seeläbi maandada. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus tööle asumiseks või enda töötuna arvele võtmiseks, et kindlustada seega tema majanduslik stabiilsus ja mõtestatud tegevusega hõivatus. Kohtunik 4