S § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 2. Harju Maakohtu 12. juuni 2009.
S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga, kuid Harju Maakohtu
järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 144 päevamäära, mida oli õigus tasuda 1 aasta jooksul. Aleksei Ossipovi on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Ossipovil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks tema isa ja vanaema, kes on teda toetanud ka vabaduses olles. Vabanedes soovib ta asuda elama vanaemale kuuluvasse korterisse, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ja kus tal on sissekirjutus. Hetkel on süüdimõistetu vanaema haiglas ja nimetatud korteris elab vaid tema isa. Süüdimõistetul on vabaduses olemas ka kindel töökoht. Varasematel kriminaalhooldustel on süüdimõistetu rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, jätkanud narkootikumide tarvitamist ja pannud toime uue kuriteo. Tema suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne. Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksei Ossipov selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, et aidata isal vanaema hooldada, tööle asuda ning oma rahalised nõuded ära tasuda. Töötada soovis ta 2 ka vangistuses, kuid seda ei ole võimaldatud. Enda sõnul rikkus ta varem kriminaalhoolduse nõudeid seetõttu, et oli sõltlane, kuid nüüd on sõltuvusest vabanenud. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam suhelda ei soovi. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et just elektroonilise järelevalve kohaldamine oleks süüdimõistetule sobilik. Tegemist on süüdimõistetu esmase vangistusega, tema suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid ning kehtivad distsiplinaarkaristused on tal toime pandud juba ligikaudu 9 kuud tagasi. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Aleksei Ossipovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksei Ossipov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Ossipovi puhul on positiivne vangistuses riigikeele õppimine, Convictuse 12 sammu grupitöö läbimine ning vangla psühholoogi juures vestlustel, Convictus tervise tugigrupi töös, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonidel ja spordiprogrammis osalemine. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas toetavad lähisuhted ja kindel elu- ning töökoht. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Aleksei Ossipovi on kriminaalkorras karistatud juba neljal korral ning varasemalt on temale mõistetud vangistust jäetud kahel korral tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul pandud toime eelmise kohtuotsusega määratud katsajal, kuid samuti nähtub materjalidest, et ta ei ole suutnud katseajal järgida ka kontrollnõudeid. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetul esmane reaalselt kandmisele kuuluv vangistus, mistõttu võiks selle mõju olla tema jaoks ilmselt mõnevõrra efektiivsem kui näiteks korduv vangistuse kandmine, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat kindlust, et ärakantud karistusaeg oleks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi juba täitnud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetul vangistusest viis kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise eest, mistõttu on alust kahelda, et ta oleks oma suhtumist ja käitumisviise veel vajalikul määral muutnud ning oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve nõudeid ja kohustusi. Kuigi materjalidest on näha küll seda, et viimased distsiplinaarrikkumised pani süüdimõistetu toime veidi enam kui 3 üheksa kuud tagasi, siis leiab kohtunik, et nimetatud aeg ei ole siiski veel piisavalt pikk, et tema muutumist peale seda selgelt kinnitada. Materjalide põhjal tuleb süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks lugeda sõltuvusainete tarvitamist. Varasemalt on ta pannud toime vägivallakuriteo ajal, kuid oli alkoholi tarvitanud. Viimased kuriteod on seotud narkootikumide käitlemisega. Süüdimõistetu on tarvitanud narkootikume mitmeid aastaid, sealhulgas süstimise teel ning tal on välja kujunenud uimastisõltuvus. Alkoholi ja narkootikumide koostarvitamise tagajärjel on ta saanud kahel korral ka üledoosi, kuid see talle piisavat mõju avaldanud ei ole. Kuigi vangistuses on ta lõpetanud metadooni asendusravi ja tegelenud mitmeti oma sõltuvusprobleemide lahendamisega, siis puudub kohtul siiski veendumus, et vastav kuriteorisk oleks süüdimõistetu suhtes praeguseks piisavalt maandatud ning ta ei asuks vabaduses taas uimasteid tarvitama. Kuigi sõnades kinnitas süüdimõistetu, et on saanud sõltuvusainete kahjulikkusest aru ja on motiveeritud neist loobuma, siis annavad vangladistsipliini rikkumised siiski aluse kahelda, kas tal ka tegelikult piisavalt palju tahtejõudu on, et ennast vajalikul määral distsiplineerida ja mitte hetkelise heaolutunde nimel taaskord sõltuvusaineid tarbida. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetule oleks vangla piiratud tingimustes edasi viibimine kasulikum, kuna aitaks kindlustada sõltuvusainetest pikaajalisemat võõrdumist ja tugevdada seega ka motivatsiooni neist vabaduses täielikult hoidumiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Ossipovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid ja kohustusi täita. Süüdimõistetul tuleks vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ning näidata, et tal on olemas piisav motivatsioon ja tahtejõud oma käitumise muutmiseks, sealhulgas vangla sisekorra järgimiseks. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.