KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-8954 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Nata

§ 76

lg 4 alusel määrata Vadim Bujevitšile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

1. juulini
2. a. Kohustada Vadim Bujevitši katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama alalises elukohas – XXXX
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 4, 7 ja 9 alusel määrata Vadim Bujevitšile katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe

§ 78

p 2 alusel hakata Vadim Bujevitši katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Vadim Bujevitš katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Vadim Bujevitš vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista Vadim Bujevitšilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 64(kuuskümmend neli) eurot. Määrata, et Vadim Bujevitšil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme

§ 121

, § 143 lg 2 p 1, 2 ja § 1431 lg 2 p 1, 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka Vadim Bujevitši eelvangistus ja karistuse alguseks loeti

1. märts
2. a. Kohtuotsus jõustus
3. novembril
4. a. Tartu Maakohtu
5. mai
6. a otsusega jäeti Vadim Bujevitš temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus
7. mail
8. a. Vadim Bujevitši karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
9. juulil
10. a. Vadim Bujevitši ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid on karistatud väärteokorras liiklusseaduse alusel. 2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vadim Bujevitšil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 6% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 8%. Seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 722%. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma ema juures, kes vajab enda sõnul poega appi ka oma tervislikust seisundist tulenevalt. Lähedastest on süüdimõistetul veel vanaema ja lapsed, kellega süüdimõistetul on ema sõnul head suhted. Kriminaalne sõprusringkond süüdimõistetul puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad Vadim Bujevitš soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on nõus võtma endale ka lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks. Vabanedes asuks ta elama oma ema juurde, otsiks töökoha ja jätkaks edasist elu seadusekuulekalt. Samuti soovib ta otsida lepitust kuriteoohvri ja tema lähedastega; kahetseb oma kuritegu. Kaitsja Niina Agarjova toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et esmase reaalse vangistuse kandmine on talle mõju avaldanud ning talle tuleks anda võimalus jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Prokurör Liane Peets kirjalikult esitatud arvamuses Vadim Bujevitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, leides, et see on praegu veel liigselt ennatlik, arvestades eelkõige toimepandud kuriteo olemust ja raskust. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Vadim Bujevitš kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on süüdimõistetule mõistetud oma lapseealise kasutütre suguühendusele ja sugulise kire rahuldamisele sundimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Seega on tegemist oma iseloomult eriti ühiskonnaohtlike ja taunimist väärivate tegudega. Samas aga tuleb arvestada, et tegemist on süüdimõistetu esmase karistusega ning vangistuses on ta käitunud positiivselt. Ta on osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud vestlustel kontaktisikuga ja analüüsinud oma probleemkäitumist, tunnistab kuritegu ja selle tagajärgi ning soovib edaspidiselt probleemkäitumisest hoiduda. Vangistusest ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust, ta on õppinud algtasemel riigikeelt ning töötab majandustöödel. Seega on näha, et süüdimõistetu mõistab oma seniseid vääraid valikuid ning on motiveeritud oma käitumist muutma. Samuti on ta seadnud endale reaalsed ja positiivsed tulevikueesmärgid, mis aitavad tal seaduskuulekale eluviisile keskenduda ning tal on vabaduses olemas kindel elukoht ja 3 igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Kriminaalsed ja negatiivset mõju avaldavad tuttavad tal vabaduses puuduvad. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Vadim Bujevitši katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelvalve alla on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle siiski teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab süüdimõistetu suhtes järelevalvet teostada elektroonilise valve kohaldamine, milleks ta ise on nõusoleku andnud. Kohus leiab, et on otstarbekas kohaldada süüdimõistetule lisakohustusena elektroonilist järelevalvet kestusega 5 kuud, arvestades seejuures eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja kandmata karistusaja pikkust. Kohus leiab, et kuigi süüdimõistetu kuritegelik käitumine ei ole olnud seotud majandusliku ebastabiilsusega, tuleks talle katseajaks siiski panna ka lisakohustus tööle asumiseks või töötuna arvele võtmiseks. Tööle asumine aitaks tagada süüdimõistetu hõivatust mõtestatud tegevusega ja maandada seeläbi ka kuritegeliku käitumise riske. Samuti on sissetuleku omamine oluline selleks, et hakata tasuma tema suhtes täitmisel olevaid haginõudeid. Samuti leiab kohtunik, et on vajalik panna talle katseajaks kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld. Kuigi varasemast puuduvad süüdimõistetul kriminaalse taustaga tuttavad, siis tuleb siiski arvestades seda, et praeguseks on ta juba enam kui aasta kinnipidamiskohas viibinud ning võimalik, et seal ka kriminaalse taustaga kontakte saanud. Seega on vastav lisakohustus vajalik sellise võimaliku negatiivset mõju avaldava suhtluse tõkestamiseks ja seega ka võimalike kuriteoriskide maandamiseks. KrMS § 180 alusel välja mõista Vadim Bujevitšilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 64(kuuskümmend neli) eurot.; anda menetluskulu tasumiseks aega 3 kuud pärast vanglast vabanemist. Kohtunik 4