lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p 1, 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
alusel arvati mõistetud karistusaja hulka eelvangistus ja karistuse kandmise algust loeti alates 22.juulist 2009.a. Kohtuotsus jõustus 21.detsembril 2010.a. Ain Aroldi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.juulil 2013.a. Ain Aroldit on varem kriminaalkorras karistatud:
alusel 6-kuulise vangistusega, mis jäeti
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata ja lisakaristuseks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks; 6. Tartu Maakohtu 31.augusti 2010.a otsusega
Ain Aroldit on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ain Aroldi mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist kindla elukoha puudumise tõttu. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt süüdimõistetul vabanemisel kindel elukoht praktiliselt puudub, kuna süüdimõistetu poolt avaldatud sotsiaalkorteris elab juba praegu 5-liikmeline perekond, kellel puudub seaduslik alus sinna uute elanike võtmiseks. Nimetatud elupinnal elav perekond on lubanud süüdimõistetut vabanemisel ka võimaluse piires toetada, kuigi süüdimõistetut ennast ja tema tausta nad eriti ei tunne. Negatiivset mõju võivad süüdimõistetule vabaduses avaldada kriminaalkorras karistatud, seadust eiravad ning alkoholi ja narkootikume tarvitavad isikud. Kuigi vabanemisel on süüdimõistetule garanteeritud kindel töökoht, on kriminaalhooldusametlikul alust kahelda, kas süüdimõistetu nimetatud töökohta ka hoida suudab, arvestades varasemate pikemaaegsete töökogemuste puudulikkust ja tema poolt avaldatud suhtumist töötamisse. Varasemalt ei ole süüdimõistetu suutnud katseaega nõuetekohaselt läbida, on pannud toime uue kuriteo ning on ka karistuse kandmisest varasemalt kõrvale hoidnud. Käesoleval ajal on süüdimõistetu suhtes menetluses juba ka uus kriminaalasi. Ain Arold kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on tal vabanemisel olemas töökoht. Esialgu asuks ta elama linna oma sugulase juurde või siis üüriks endale ise korteri. Alles hiljem plaanib ta maale elama minna, kuna sealne maja on tühi ja koheselt sinna elama minna ei saa. Süüdimõistetu sõnul on ta kuriteod toime pannud nooruse lollusest, kuid viimane kuritegu on lihtsalt kahetsusväärne. Süüdimõistetu sõnul ei ole ta alkoholi palju tarvitanud ning ei tarvita ka narkootikume, nende omandamine ja edasiandmine juhtus vaid paaril korral. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Ain Aroldi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud nii süüdimõistetu varasemat elukäiku iseloomustavaid andmeid, tema poolt toimepandud kuritegusid kui ka tema vangistuse aegset käitumist arvestades.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Ain Arold ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ain Aroldit on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ning reaalset vangistust on ta kandnud viiel korral. Tema suhtes mõistetud karistust on jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud, pannud katseajal toime uue kuriteo, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning hoidunud karistuse kandmisest kõrvale, mistõttu on ta tulnud tagaotsitavaks kuulutada. Eeltoodust nähtub, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on hoolimata temale antud võimalusest ennast kriminaalhooldusel olles positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Ka käesolevast vangistusest on süüdimõistetul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ohtlikkuse tõttu on ta olnud paigutatud eraldatud kinnisesse kambrisse, mille aluseks oli kaasvangi suhtes vägivalla tarvitamine ja sellega seoses menetletakse tema suhtes käesoleval ajal ka uut kriminaalasja. Kuna ka varasemalt on süüdimõistetu pannud toime vägivallakuritegusid ning on tunnistanud oma kergesti ärritatavust, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul eriti põhjalikult kaaluda, kas karistus on oma eesmärgi täitnud ja uue kuriteo riskifaktorid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine näitab ilmekalt, et ta ei ole oma käitumisest senini mingeid järeldusi teinud. Samuti ei ole kohus tuvastanud süüdimõistetul motivatsiooni olemasolu oma käitumise muutmiseks ja kuriteoriskide maandamiseks. Ta ei ole vangistuses osalenud üheski taasühiskonnastavas tegevuses ega ole huvitatud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalabiprogrammides osalemiseks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta vestlustel küll oma probleemide tekkimise põhjuseid suunamisel teatud määral tunnistanud, kuid adekvaatseid lahendusi neile leida ei oska. Seega oleks süüdimõistetu jaoks äärmiselt oluline vangistuses siiski toetavates sotsiaalabiprogrammides ja muudes taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, et oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi enam analüüsida ning edaspidiselt väärkäitumisest hoiduda. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta tema vabastamisjärgsed elutingimused. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul on tal võimalik elama asuda oma sugulase juurde või siis üürida endale korter, siis nähtub materjalidest, et süüdimõistetu poolt nimetatud sugulane elab sotsiaalkorteris ja seega puudub tal luba sinna kõrvalisi isikuid elama võtta. Seega pole süüdimõistetu sinna elamaasumine garanteeritud. Samuti on kohtul põhjust seada kahtluse alla süüdimõistetu poolt koheselt üürikorteri leidmist ning seda, kas tema majanduslik olukord võimaldab iseseisvat korteri üürimist, eriti arvestades seda, et süüdimõistetul on juba praegu võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi. Kuigi kohtuistungil avaldatust ja materjalidest nähtuvalt on Ain Aroldil võimalik asuda elama ka oma isale kuuluvasse eramusse, siis ei ole tal sellist võimalust siiski kohe vabanemise järgselt. Seega ei ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse põhitingimus kindla elukoha olemasolu näol süüdimõistetu puhul täidetud ja seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine ka võimalik. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Ain Aroldi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval juhul võimalik ega põhjendatud. Kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Arvestades süüdimõistetu vangistuse aegset käitumist ja tema kriminaalhooldusega varasemalt esinenud probleeme, on kohtul alust ka kahelda, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu Ain Arold (IK 36208092771) temale Tartu Maakohtu 13.detsembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.