Obsah (4)

§ 426§ 180§ 175§ 417

Kminaalasi nr 1-11-13387 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruaril 2013.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-11-13387 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sek

§ 426

, 432 Jätta vabastamata Janek Juudas tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 19.01.2012. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Janek Juudaselt 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-13387 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

§ 180

lg 3 alusel määrata Janek Juudasele menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksu arvates 15.02.

1. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 19.01.
2. a otsusega tunnistati Janek Juudas süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga, kohustades täitma katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määras kohus Janek Juudasele kohustuse hüvitada käitumiskontrolli ajal kannatanule tekitatud varaline kahju 191 eurot 73 senti alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 04.02.
3. a. Tartu Maakohtu 06.08.2012.a määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistusaja algus on 04.08.2012.a ja lõpp 04.08.2013.a. Õigus ennetähtaegselt vangistusest tingimisi vabastamise küsimuse arutamiseks tekkis 04.02.2013.a. Janek Juudas on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 02.06.1994.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 28.09.1995.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 3, § 108 lg 2 p 3 alusel 4 aastat vabadusekaotust; 3) 12.10.2001.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3, § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta ja 9 kuud vangistust. 4) 25.05.
4. a Tartu Maakohtu otsusega KarS §-de 120, 121, 122, 136 lg 1, 141 lg 1, 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi 5 aastat vangistust, Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Janek Juudast vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kindel töökoht puudub, plaanib end töötuna arvele võtta. Varasemalt kuritarvitas alkoholi. Tunnistab probleemi, avaldanud motivatsiooni vabanedes alkoholi tarvitamist vähendada ja loobuda sellest. Kuritegu, mille eest karistust kannab, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38 %. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Janek Juudase ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku teatel on Janek Juudasel vabaduses kindel elukoht ema juures Tartus. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ja vägivaldsus. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku Janek Juudase tingimisi vabastamise korral määrata talle käitumiskontrolli ajaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks. Janek Juudas seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Tal on valida elukoht ema või elukaaslase juures. Mõlemad on üürikorterid. Ema elab kolmetoalises korteris ühes toas. Ei tea, kas üürileandja on nõud tema sinna elama asumisega. Töökohta ei ole. Varem on töötanud ema abistades majahoidja ametis ja saab seda teha ka edaspidi. Alkoholi probleemidega on nõus tegelema, kuid kindlaid tegevuskavasid ei ole. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ja teatas, et prokuratuur ei toeta Janek Juudase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Põhjendused on järgmised. Isikut on varem viiel korral karistatud, reaalset vangistust kannab neljandat korda, väärtegude eest on teda korduvalt karistatud. J. Juudas on hiljuti kandnud pikaajalist karistust, kuid ka see asjaolu ei ole avaldanud soovitud positiivset mõju, hoidmaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Karistus, mida hetkel J. Juudas kannab, pöörati täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. Vangla arvamusest nähtub, et J. Juudasel puudub motivatsioon alluda kontrollnõuetele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Teda on karistatud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest, see asjaolu viitab väljakujunenud kuritegelikule hoiakule ja eluviisile. Kaitsja leiab, et Janek Juudast on võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja määrata ta katseajaks käitumiskontrollile. Janek Juudase probleemiks on alkoholi tarvitamine ja sellega on ta nõus tegelema. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Janek Juudase tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle enam kui pool karistusajast ja seetõttu võib KarS § 76 lg 1 p 2 alusel küsimust arutada.. Janek Juudasel ei ole küllaldaselt materiaalset alust tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks, samuti süüdimõistetu isik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Janek Juudasel on kindla elukoha olemasolu küsitav, sest korterid, kuhu ta elama asuks, on üürikorterid, kuhu elama asumiseks ei ole teada üürileandja nõusolekut.. Kindlat töökohta ei ole ja seetõttu ei ole vabanemise korral tagatud elatusallikat. Töötamine XXXX pidava ema abilisena kergendab ema tööd, kuid ei anna täiendavat tasu. Lähedaste võrgustik on olemas, kuid nõrk toetama resotsialiseerumist. Nii Janek Juudase kui tema sotsiaalse võrgustiku liikmeid iseloomustab sama eluviis, alkoholi tarvitamine. Janek Juudas ei eita alkoholi vastu võitlemise vajalikkust, kuid tal ei ole selleks konkreetseid tegevuskavasid. Alkoholist vabanemise sõltuvusravi määramine paneb teda seetõttu raskesse olukorda, sest vastava kontrollkhustuse täitmata jätmine ja võib kiiresti tagasi viia vanglasse kandma järelejäänud karistust.. Janek Juudase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja varasem elukäik. Janek Juudase varasemad kuriteod on kahjustanud õiguskorraga kaitstud mitmeid erinevaid õigushüvesid. Reaalsed vangistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Janek Juudase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 76,80 eurot.

§ 180lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

Arvestades asjaolu, et Janek Juudas kannab veel ligi poole aasta pikkust vangistust ja tal puuduvad sissetulekud, ei ole tal võimalik

§ 417lg 2 sätestatud tähtaja jooksul tasuda menetluskulusid.

Kohus määrab

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest. Ene Muts täitmiskohtunik