← Eesti

4-11-98/21

Obsah (8)§ 747§ 7435§ 17§ 18§ 201§ 202§ 13§ 20

4-11-98 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2011.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-98 (2230,10,061806 Kohtunik Ene Muts Kohtuistun

§ 747

ja § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Paul Paesalu Kaitsja: jurist Epp Aasaru Kohtuvälise menetleja esindaja: vanemkonstaabel Urmas Solovjov RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2, 3 Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 22.12.2010. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Määrata Paul Paesalule

§ 747alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o.

600 (kuussada) krooni. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Paul Paesalu suhtes

§ 7435lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlustel.

Kaebus rahuldada osaliselt. VTMS § 23 alusel jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 16.03.2011.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 22.12.2010. a otsusega karistati Paul Paesalu

§ 747ja § 7435 lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt Paul Paesalu 26.11.

  1. a kell 21.50 Puhja alevikus, Puhja vallas Tartumaal juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier, registreerimismärgiga XXXX, millel oli läbimata korraline tehniline ülevaatus alates 31.08.
  2. a. Kontrollijale puudus esitamiseks nõuetekohane kirjalik volikiri sõiduki kasutamiseks. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ütlsutega, volikirjaga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimisega rikkus Paul Paesalu Liikluseeskirja (LE) § 219 nõudeid, millele järgneb vastutus

§ 747järgi.

Nõuetekohase volikirja puudumine on LE § 70 p 4 ja

§ 17

lg 3 rikkumine, liiklusnõuete muu rikkumine, millele järgneb vastutus

§ 7435lg 1 järgi. Karistus on määratud Kar

S § 63 lg 1 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid. Ta leiab, et tema suhtes tehtud väärteoprotokoll on vale ja tuleb tühistada osas, mis on kvalifitseeritud

§ 17lg 3 rikkumisena, kuna puuduvad nimetatud väärteo tunnused.

Vastulauses esitatut otsuse tegemisel ei arvestata, sest menetlusaluse isiku poolt esitatud volikiri ei sisalda kõiki

§ 18lg 1 järgi nõutavaid andmeid.

26.11.

  1. a tegi Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Birgit Niine sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, millega kõrvaldas Paul Paesalu Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXXjuhtimiselt 26.11.
  2. a kell 21.50 kuni kehtestatud nõuete täitmiseni. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse aluseks on

§ 201lg 2, põhjus: puudus vastava sõiduki kasutamist õigustav dokument.

Otsuse põhjenduse järgi kontrollimisel selgus, et isik Tartumaal juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehniline ülevaatus alates 31.08.2009. a. Kontrollijale puudus esitamiseks nõuetekohane kirjalik volikiri sõiduki kasutamiseks. 2 Kaebuse sisu ja põhjendused. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses taotletakse otsuse tühistamist osas, millega Paul Paesalu tegevus kvalifitseeriti

§ 7435

lg 1 alusel, sest kaebuse esitaja teos puudusid väärteotunnused ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse 26.11.

  1. a Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Birgit Niine tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist. Kaebuses taotletakse Eesti Vabariigilt sõiduki teiseldamise tasu ja parkimistasu 2288 krooni väljamõistmist. Paul Paesalu sõitis 26.11.
  2. a T.P. kuuluva sõidukiga Ford Mondeo registreerimismärgiga nr XXXX Puhja alevikus Viljandi tee ja Kaevu tänava ristmikul, kus teda peatas liikluspolitsei patrull. Kaebuse esitaja esitas teda peatanud Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinikule Birgit Niinele auto dokumendid ja volikirja. Volikir on koostatud sõiduki omaniku T.P. poolt 11.08.
  3. a lihtkirjalikult ja volitaja poolt allkirjastatud. Politseiautos informeeriti kaebuse esitajat sellest, et sõidukil puudus korraline tehniline ülevaatus alates 31.08.
  4. a. ja selgitati, et volitus ei vasta

§ 18nõuetele.

26.11.2010. a tehti kaebuse esitajale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega kõrvaldati Paul Paesalu Ford Mondeo XXXX juhtimiselt

§ 201lg 1 alusel, kuna tal puudus vastava sõiduki kasutamist tõendav dokument.

Kuna kaebuse esitaja suhtes tehti otsus 26.11.2010. a õhtul kell 21.50 ning sõiduki omanik, kaebuse esitaja ema viibis sel ajal Tallinnas, pidas liikluspolitseinik sõiduki kinni

§ 202

lg 1 alusel ning tellis sõidukile järele XXXX puksiiri, et see toimetaks sõiduki lähemasse valvega parklasse aadressil Tähe 106a, Tartus, mis asub 27,4 km kaugusel väärteoprotokolli koostamisekohast aj 28,5 km kaugusel kaebuse esitaja elukohast. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehti vaid 1 km kaugusel kaebuse esitaja elukohast. Sõiduki kinnipidamiskohale lähim politseiasutus asus Puhja alevikus Nooruse 2a. Kaebuse esitaja elab küll Puhja vallas, kuid käib igapäevaselt kõnealuse sõidukiga Tartus tööl ning viib kooli oma 8-aastast poega, ei põhjustanud kaebuse esitajale õiguslikult põhjendamatu ning ebaproportsionaalse väärteootsuse tegemisega üksnes majanduslikku kahju vaid ka olulisi ebamugavusi. Kaebuse esitaja pidi pärast sõiduki kinnipidamist võtma autost isiklikud asjad ja ootama saabuvat puksiirautot -10° C temperatuuri juures pimedal maanteel. Hiljem tuli jala koju minna. Sõidukit ei saanud kasutada kuni sõiduki kättesaamiseni XXXX 6 päeva pärast. Sõiduk tagastati pärast pukseerimisteenuse ja parkla tasu maksmist summas 2288 krooni. Kaebuse esitaja esitas vastulause, milles vaidlustas väärteo

§ 7435lg 1 järgi.

Vastulauset ei rahuldatud. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Birgit Niine tehtud väärteoprotokoll on vale ja tuleb tühistada osas, millega kaebuse esitaja tegevus kvalifitseeriti

§ 17lg 3 rikkumisena, kuna kaebuse esitaja teos puuduvad nimetatud väärteo tunnused.

Kaebuse esitaja esitas 26.11.2010. a liikluspolitseinikule Birgit Niinele sõiduki Ford Mondeo omaniku poolt väljastatud volikirja, mis oli kooskõlas

§ 17lg 3 ja § 18 lg 1.

volituse andmise seisukohalt omab tähtsust, et volikirja alusel oleks selgelt tuvastatud volituse andja ning volituse saaja isikud ning sõiduk, mille kasutamise osas volitus antakse. Kaebuse esitaja poolt politseiametnikule esitatud volikirjas olid ära toodud kõik

§ 18

lg 1 järgse volituse andmise seisukohalt õiguslikku tähendust omavad andmed: volikirja koostamise koht ja kuupäev, sõiduki omaniku nimi. Sõiduki mark ja mudel, riikliku 3 registreerimismärgi andmed, sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Volikirja tekstist tulenes üheselt sõiduki omaniku tahe anda temale kuuluva sõiduki kasutamise õigus oma pojale, kaebuse esitajale. Asjaolu, et kaebuse esitaja poolt esitatud volikirjal ei olnud märgitud sõiduki omaniku aadressi ja muid

§ 18

lg 1 p-de 2, 3 ja 4 järgi nõutavaid andmeid ei omanud sõiduki kasutamiseks volituse andmise seisukohalt õiguslikku tähendust. T5egemist on formaalsete nõuetega. Kaebuse esitaja karistamisel volikirja formaalsete puuduste tõttu olukorras, kus volikirjast tulenes selgelt sõiduki Ford Mondeo XXXX omaniku tahe anda sõiduki kasutamise õigus oma pojale, kaebuse esitajale, puudub kaitstav õigushüve. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi Paul Paesalu esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik Paul Paesalu andis ütlusi, et

  1. novembri
  2. a õhtul kell 21.45 paiku ta sõitis peale tööd tagasi koju Puhja. Aleviku lõpus Kaevutee tänavas peatas politsei teda patrull, kes kontrollis auto- ja juhidokumente. Ta esitas kõik, mis küsiti ja siis küsiti ka volikirja. Andis volikirja ja nad leidsid selle puuduliku olevat. Tehti juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja kutsuti treiler järgi. Öeldi, et puudu omaniku aadress ja kasutaja aadress, valmistaja tehase tunnus ja registreerimistunnistuse number. Need on formaalsed tunnused, sest volikiri oli mõeldud minule. Ei olnud võimalik asja kaheti mõista. Sõidukil puudus ülevaatus, aga eelkõige keredefektide tõttu. Need ei olnud ohtlikud, pigem esteetilised. Paul Paesalu oli teadlik, et nõuetekohane ülevaatus on läbimata. See oli esimene mida politsei ära märkis. Kui hakati volikirjaga tegelema, siis leiti, et nende hinnangul on liiga palju infot puudu. Volikirjas oli olemas oluline info. Need mis puudu, neid oli vähem. Volikiri oli kinnitatud omaniku allkirjaga. Sellest võiks piisata mingis kontekstis. Seaduse järgi oli õigus kasutada sõidukit. See, et volikiri nõuetele ei vasta, sai kaebuse esitaja teada
  3. novembril. Ta ei ole jõudnud jälgida Liikluseeskirja muutusi. Sellest, et infot peaks rohkem olema volikirjal, ei olnud ta teadlik. Kui politsei oli kontrollinud dokumente, kutsuti menetlusalune isik politseibussi, kus nad selgitasid mis on volikirjal puudu, et see puudujääk on juhtimiselt kõrvaldamise aluseks. Paluti minna tagasi autosse, kus pidin ootama treilerit ja kui see saabus ja auto pandi sinna, siis kutsuti politseibussi kus algas paberite vormistamine. Tehti väärteoprotokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus. See võttis pikalt aega. Kui dokumendid olid kätte saadud lasti minna. Õigusi selgitati. Öeldi, et teisaldamist annab vältida kui leiab kellegi, kes on registreerimistunnistusel kasutaja õigustega isikuna ära toodud. Oli üks inimene, aga ei õnnestunud temaga ühendust saada. Ta üritas selgitada, et kodu ei ole kaugel, et võiks lasta kasvõi autot maha jättes edasi minna, mitte teisaldada. Leiti, et auto võib teehooldust segama hakata. Puhja alevikus oli lähim politseijaoskond, parklat ei tea. Ei oska öelda kas Elva oleks olnud lähemal. Sai anda seletuse ja kirjutas, mis oli toimunud. Koopia dokumendist anti kätte. Vastulause esitas Lõuna Prefektuurile, mis lükati tagasi. Kaebasin tagasilükkamise otsuse edasi. Sõiduki sai kätte 02.12.
  4. a olles tasunud eelnevalt treileri teenuse eest 2000 krooni ja parkla hoiutasu 288 krooni. Tunnistaja T.P. andis ütlusi, et Paul Paesalu on tema poeg. Ta on andnud oma auto, punase Ford Mondeo XXXXpojale kasutada juba 2007.aastal. Poeg on sellega tööl käinud ja viinud last kooli. Nad elavad asulast väljas ja auto on vajalik. Varem ei ole probleeme olnud. Volitus on tehtud 2007.a.-l ja seal on olulised andmed olemas: tunnistaja isikukood ja poja isikukood, tunnistaja allkiri ja auto andmed: mark, mudel, registreerimisnumber. 26.nov.
  5. a õhtul 4 toimus kohutav ülekohus.
  6. nov õhtul sõitis autoga minu poeg. Tunnistaja oli sel õhtul Tallinnas koolitusel ja sai teada oma auto ärandamisest politsei poolt 27.nov. õhtul kui Tallinnast tagasi tuli. Ärandamine toimus poole kilomeetri kaugusel kodust. Politseil oli vaja tellida treiler ja lasta tuua auto Tartusse 25 km kaugusele. Lihtsam oleks olnud käituda inimlikult, sest auto ei ole uhkuse asi vaid vajalik maal elades. Volituse tegemise ajal ei nõutud rohkem andmeid kui need andmed mis volituse peal. Tehniline ülevaatus oli tehtud 2009.a. augustis. Kõik oli korras, aga kerel roostemärgid oli vaja viimistleda ja lükkus edasi see ülevaatuse templi saamine. Ootas raha, et korda teha auto kere. Omakäeliselt kirjutatud volitus on järgmise sisuga: Käesolevaga volitan mina, T.P., isikukood: 44805142711, sõitma minule kuuluva autoga Ford Mondeo XXXXoma poega Paul Paesalu, isikukood:
  7. Tartus,
  8. aug.
  9. a. Allkiri (tl. 8, 56). 26.11.
  10. a Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna Operatiivbüroo Liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Birgit Niine koostatud sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti andmetel on aktikoostamise päeval kell 22.35 T.P., kelle elukoht on Märja 11-13, Haage külas Tähtvere vallas, Tartumaal, sõiduk Ford Mondeo, XXXX, mida juhtis Paul Paesalu, paigutatud Tartus Tähe 106a asuvasse hoiukohta. Sõiduki paigutas hoiukohta XXXX (tl 55). Arve-müügitšekkide nr. p-862 02.12.
  11. a ja nr K-159 02.12.
  12. a andmetel on XXXX esitanud T.P. arve parklatasu nõudes 288 krooni ja puksiirteenuse tasu nõudes 2000 krooni. Puksiirteenust on osutatud 26.11.
  13. a Puhjast Tartusse Tähe 106a Ford Mondeo XXXXtransportimiseks. Parklatasu on sama sõiduki parkimise eest 26.
  14. – 02.12.
  15. a (tl 12). Kohtu järeldused. LE § 70 järgi mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1) juhtimisõigust tõendava dokumendid; 3) sõiduki registreerimistunnistuse; 4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. LE § 219 järgi liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

§ 17

lg 3 järgi Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja.

§ 18

lg 1 järgi sõiduki kasutamise volikirjas peavad sisalduma järgmised andmed: 1) koostamise koht ja kuupäev; 2) sõiduki omaniku nimi ja aadress; 3) sõiduki mark ja mudel, valmistajatehase tähis; 4) registreerimistunnistuse number ja riikliku registreerimismärgi andmed; 5) sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, juhiloa number, sünniaeg või 5 isikukood. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 23.12.2009] Kuni 23.12.2009. a kehtinud

§ 18

lg 1 järgi sõiduki kasutamise volikirjas peavad sisalduma järgmised andmed: 1) koostamise koht ja kuupäev; 2) sõiduki omaniku nimi ja aadress; 3) sõiduki mark ja mudel, valmistajatehase tähis; 4) registreerimistunnistuse number ja riikliku registreerimismärgi andmed; 5) sõiduki kasutaja nimi ja aadress ning juhiloa number.

§ 201. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine

(1)Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on järelevalveõigusega ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.
(2)Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui 1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 01.07.2009] 3) tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus või vastava sõiduki kasutamist õigustav dokument; 4) sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud; 5) tema juhiluba saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega; 6) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele; 7) kui sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud puhkeaja nõudeid.
(3)Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg ja koht; 2) otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress; 3) otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi; 4) sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg; 5) sõidukijuhi elukoht; 6) sõiduki tüüp, mark ja registreerimismärk; 7) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–7 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ja juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus; 8) otsuse koostaja allkiri.
(4)Otsus jõustub selle tegemisest.
(5)Juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse juhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab juht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui juht keeldub allkirja andmast, tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne. 6
(6)Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. [RT I 2005, 40, 311 - jõust. 01.10.2005]

§ 202. Sõiduki kinnipidamine

(1)Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse.
(2)Sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis, kui: 1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust; 2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala; 3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid; 4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.
(3)Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama: 1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüpi, marki, riiklikku registreerimismärki ja eritunnuseid, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 2) teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikohta, ees- ja perekonnanime ning allkirja; 3) sõiduki valvega hoiukohta paigutanud ettevõtja nime, aadressi ja telefoninumbrit ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanime; 4) hoiukoha aadressi, kuhu sõiduk paigutati; 5) akti koostamise kuupäeva ja kellaaega; 6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikohta, ees- ja perekonnanime, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu; 7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkirja. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule, teine eksemplar sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas eksemplar sõiduki hoiukohta.
(4)Sõiduk tagastatakse omanikule või tema volitatud isikule viivitamatult pärast sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist.
(5)Sõiduki teisaldamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõiduki teisaldanud või seda hoidnud ettevõtja.
(6)Käesoleva seaduse § 201 lõike 2 punktis 4 märgitud juhtudel võidakse sõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega. [RT I 2009, 33, 213 - jõust. 02.07.2009]
(7)Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politsei korrapidamisteenistusele ja kirjalikult sõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale. 7
(8)Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 747

järgi tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

§ 7435

lg 1 järgi mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlust ei ole selles, et Paul Paesalu sõitis 26.11.

  1. a Puhja alevikus Puhja vallas Tartumaal emale T.P. kuuluva sõidukiga Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXX Ta peeti kella 21.50 ajal liiklusjärelevalvet teostanud politseinike poolt kinni. Sõidukil oli läbimata tehnoülevaatus, mille tähtaeg saabus 31.08.
  2. a. Need asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku Paul Paesalu ja tunnistaja T.P. ütlustega.

§ 13

lg 1 järgi liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Tehnoseisundit kontrollitakse

§ 13lg 3 alusel kehtestatud Majandusja kommunikatsiooniministri 10.08.2004.

a määrusega nr 170 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjas“ sätestatud korras. Tehnoülevaatust läbimata sõiduki kasutamine liikluses on LE § 219 rikkumine, millele järgneb vastutus

§ 747järgi.

Vaidlust ei ole ka selles, et Paul Paesalu kasutas T.P. kuuluvat sõidukit omaniku teadmisel ja nõusolekul. Menetlusaluse isiku Paul Paesalu ja tunnistaja T.P. ütlustega, samuti dokumentaalse tõendiga, volikirjaga on tõendatud, et sõiduk oli Paul Paesalu kasutuses

  1. aastast lihtkirjaliku volitusega. Eraõiguslikke vaidlusi ei ole. Vaidlus on selles, kas Paul Paesalule antud sõiduki kasutamise volitus vastas liiklusseaduse nõuetele ning kas sellise volitusega sõiduki kasutamisele saab järgneda karistusõiguslik vastutus. T.P. andis Paul Paesalule kirjaliku volituse
  2. a augustis. Nõuded sõiduki liikluses kasutamise volitusele on kehtestatud

§-s 18. 26.11.2009 „Politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse“ § 49 puntiga 4 muudeti Liiklusseaduse paragrahvi 18 lõike 1 punkti 5 ja sõnastati järgmiselt: «sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, juhiloa number, sünniaeg või isikukood». Asjakohatu on menetlusaluse isiku põhjendus selle kohta, et ta ei ole teadlik seadusemuudatustest. Temale antud volitus ei vastanud juba selle andmise ajal seaduse nõuetele, sest selles puudusid sõiduki omaniku aadress, sõiduki valmistajatehase tähis, registreerimistunnistuse number, sõiduki kasutaja aadress ning juhiloa number. Volikirjas puudusid

§ 18

lg 1 punktide 2, 3, 4 ja 5 järgi nõutavad andmed.

§ 18

lg 1 p 5 muudatus ei mõjutanud kõnesoleva volikirja seadusenõuetele vastavust, sest muudatusega kaasnenud nõutavad andmed, sõiduki kasutaja isikukood oli volituses märgitud. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta ei pööranudki tähelepanu volitusega kaasnevatele liiklusseaduse nõuetele. Väärteokoosseisudes on blanketse dispositsiooni nõue. Süüteokoosseisus peab olema sisustatud õigusnormiga, mille rikkumist süüdlasele ette heidetakse. Vaidlusaluses väärteomenetluses on see nõue täidetud. Paul Paesalu ei ole sõiduki omanik, millega sõitmisel ta 26.11.2010. a kinni peeti ning tema nimi ei ole kantud ka sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana. Omanik ei olnud kaassõitja. Seetõttu

§ 17

lg 3 järgi pidi Paul Paesalul kaasas olema 8 omaniku poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, mis vastab

§ 18nõuetele.

Volikiri võib olla lihtkirjalik. Volikirja vormi osas etteheiteid ei ole. Paul Paesalule heidetakse ette LE § 70 p 4 rikkumist. Tal ei olnud esitada politseiametniku nõudel

§-s 17 lg 3 järgi nõutavat dokumenti. Kohus ei tuvastanud Paul Paesalu süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid LE § 219 ja § 70 p 4 ning

§ 17lg 3 nõuete rikkumisel.

Paul Paesalu tegevuses esinevad liiklusseaduse §-de 744 ja 7435 lg 1 väärteotunnused. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 7435lg 1 tunnustega teo osas ei ole alust.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja läbiviidud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumisi. Vastulauses on menetlusalune isik nimetanud väärteoprotokolli valeks

§ 7435lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas.

Kohus ei tuvastanud uuritud tõendite alusel väärteoprotokollis valeandmeid. Andmed protokolli on kantud tõendite alusel. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgi tema õigusi ja kohustusi, mida kinnitab ka allkiri protokolli pöördel (tl 51). Menetlusalune isik on väärteoprotokolli koostamise eel üle kuulatud ja ta on omakäeliselt ütlusi kirjutanud (tl 52). Väärteomenetluses on tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nimetatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on eelpool kirjeldatud tõendite alusel tuvastatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise õiguslikuks aluseks on

§ 201 lg 2 p 3.

Otsus sisaldab

§ 201 lg 3 nõuetele vastavaid andmeid.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise põhjus on kirjeldatud.

§ 20

1 lg 6 järgi juhtimiselt kõrvaldamise otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Otsuses on vastav märge ja kaebetähtaeg olemas. Kaebuse esitaja on vastulauses palunud küll sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist, kuid otsust ei ole vaidlustatud haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Väärteomenetluses tehtud karistamise otsuse kättesaamise ajal 22.12.2010. a kulges veel 30 päevane kaebuse esitamise tähtaeg halduskohtumenetluses. Vaidlustatavas väärteootsuses on põhjendatud vastulause arvestamata jätmise põhjusi seaduse nõuetele viidates. Seetõttu on kohtuvälise menetleja otsuse tegija arvestanud kõigi asjaoludega. Paul Paesalu on ühe teoga toime pannud mitmele eri süüteokoosseisule vastava väärteo. Seetõttu kohaldatakse KarS § 63 lg 1 järgi üks põhikaristuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet järginud ning karistuse määranud

§ 7435

lg 1 järgi, mille sanktsioon näeb ette raskeima karistuse võrreldes

§ 747sanktsiooniga.

Ühe karistuse mõistmist on otsuses põhjendatud seaduslikule alusele viitamisega. Samasuguselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisel ja sõiduki kinnipidamisel menetlusnormide rikkumist. Kaebuse esitaja väitel anti talle võimalus enne sõiduki kinnipidamist leida omanik või tema volitatud isik, kes võtab sõiduki enda valdusse. Kohus teeb järelduse, et menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ja sõiduki kinnipidamise otsuse tegemisel oli määravaks sõiduki kasutamise volituses puuduvad olulised andmed sõiduki ja isiku kohta. Volituses sõiduki omaniku ja kasutaja elukoha olemasolul saab hinnata kaugusi ja vahemaid. 9 Sõiduki kinnipidamise aluseks oli

§ 202lg 1.

Nimetatud sätte kohaselt on politseiametnikul õigus paigutada sõiduk lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. Kuigi Puhjas on politseijaoskond ei saa kohtuvälise menetleja ametnikule ette heita ka valikut paigutada sõiduk lähimasse valvega hoiukohta. Koha leidmine sõiduki paigutamiseks vajanuks rohkem kaalumist, sest valvega hoiukohta paigutamisega kaasnevad kulud. Eeltoodud asjaoludest lähtudes ei ole alust tühistada sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsust. Tulenevalt asjaolust, et sõiduk peeti kinni menetlusaluse isiku kodu lähedal ja kinnipeetud sõiduki paigutamiseks valiti valvega hoiukoht, peab kohus võimalikuks

§ 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Paul Paesalu ei ole kantud karistusregistrisse (tl 69) ja sellest järeldub, et ta on varem karistamata isik. Kuna

§ 7435

lg 1 järgi ettenähtud raskeima karistusega oli hõlmatud ka

§ 747

järgi kvalifitseeritav tegu, jääb Paul Paesalule karistus

§ 747järgi.

Kohus leiab, et Paul Paesalu rikkus LE § 219 kavatsetult Ta teadis sõiduki tehnoülevaatuse mitteläbimise asjaoludest ja vaatamata sellele sõitis sõidukiga liikluses. Süüteokoosseisu vastava asjaolu teostamine oli tema eesmärk ja ta teadis sellest. Arvestades tehnoülevaatust läbimata sõidukiga sõitmise pikka aega ning tahtluse astet, on põhjendatud karistus sanktsiooni 1/3 määras. VTMS § 132 p 2, 3 alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Paul Paesalule

§ 747alusel mõistetav rahatrahv 600 krooni, s.o.

38,35 eurot tuleb tasuda 15-päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 10220105370340. Menetluskulud. Menetlusalune isik esitas menetluskulude taotluse menetluskulude hüvitamise 217 euro ulatuses (tl 75-77). Menetluskuludeks on valitud kaitsjale maksud tasu. VTMS § 23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetluskulude hüvitamise taotlus jääb rahuldamata, sest kaebemenetluses asja arutamisel ei tuvastatud Paul Paesalu teos väärteokoosseisu puudumist üheski talle väärteomenetluses etteheidetud teos. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetluskulud väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. Väärteomenetluse osaline lõpetamine VTMS § 30 alusel ei anna menetlusalusele isikule õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse tühistamata jätmisel ei ole põhjust ja seaduslikku alust hüvitada menetlusalusele isikule sõiduki valvega parklasse paigutamise kulusid. Ene Muts Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.