4-12-216/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. jaanuaril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-216 Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Reio Lauritsa kaebus Lõuna Prefektuuri 05.01.
3. a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusele Kaebuse esitaja Reio Laurits isikukood: 38101082730; elukoht: XXXX Vaidlustatud lahend Lõuna Prefektuuri 05.01.
4. a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamata jätmise määrus väärteoasjas nr 2602,10,006214 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 212 lg 1, kohus määras:
5. Jätta Reio Lauritsa kaebus Lõuna Prefektuuri 05.01.
6. a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamata jätmise määrusele läbi vaatamata.
7. Määruse koopia saata menetlusalusele isikule Reio Lauritsale ja Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus rahuldas 06.05.
8. a otsusega osaliselt menetlusaluse isiku Reio Lauritsa kaebuse ja tühistas osaliselt Lõuna Prefektuuri 22.10.
9. a otsuse nr 2602,10,006214, millega karistati Reio Lauritsat LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 4500 krooni. Kohus vähendades 1 Reio Lauritsale LS § 7431 lg 1 järgi mõistetud karistust ja karistas teda rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 210 eurot 91 senti. KarS § 66 alusel ajatas kohus rahatrahvi 402,64 eurot tasumise ositi 10 kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus kuulub esimese üheksa kuu jooksul igakuiselt tasumisele 40 eurot ja kümnendal kuul 42,64 eurot. Kohtuotsus jõustus VTMS § 199 lg 2 alusel 12.10.
10. a, kui Riigikohus ei võtnud esitatud kassatsiooni menetlusse. 07.12.
11. a esitas Reio Laurits Tartu Maakohtule avalduse, milles taotleb maksepuhkust perioodiks 01.02.2012-01.08.2012, kuna ta on olnud pikka aega töötu ning
12. a algava ümberkoolituse tõttu väljaminekud suurenevad. 14.12.
13. a määrusega jättis Tartu Maakohus Reio Lauritsa taotluse läbi vaatamata, kuna VTMS § 209 lg 2 kohaselt saab Lõuna Prefektuuri 06.05.
14. a otsuse täitmisel tekkivaid küsimusi enne sundtäitmisele pööramist lahendada üksnes otsust täitmisele pöörav kohtuväline menetleja. 03.01.
15. a esitas Reio Laurits Lõuna Prefektuuri taotluse lükata edasi rahatrahvi täitmisele pööramine kuueks kuuks, kuna puudub töökoht ja kindel sissetulek. 05.01.
16. a määrusega jättis Lõuna Prefektuur Reio Lauritsa taotluse rahuldamata, kuna Reio Laurits ei ole asunud temale mõistetud rahatrahvi täitma ning seetõttu ei ole põhjendatud maksetähtaja pikendamine. 16.01.
17. a saabus Tartu Maakohtusse Reio Lauritsa kaebus Lõuna Prefektuuri 05.01.
18. a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusele, milles ta taotleb Lõuna Prefektuuri 05.01.
19. a määruse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning viidatud määruse õiguspärasuse tuvastamist ja uue määruse tegemist, millega kohus lükkaks edasi rahatrahvi täitmisele pööramise kuueks kuuks alates
20. a veebruarikuust. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Reio Laurits alates
21. a oktoobrist töötu ning töötuskassas arvel, kuid töötutoetuse saajate hulka ei kuulu ja seetõttu võimaldab sissetulek lihtsat hädapärast äraelamist. Reio Lauritsa kaebuse kohaselt hakkas tal käesoleva aasta alguses ümberõpe, millega on seotud täiendavad kulutused. Kohtu seisukoht VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab VTMS
22. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud menetlusaluse isiku õigust edasi kaevata jõustunud otsuse täitmise käigus kohtuvälise menetleja poolt tehtud määruseid. VTMS § 76 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib väärteomenetluse käigus esitada kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta. Seega on seaduseandja ette näinud, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kaevata väärteomenetluses üksnes hetkeni, millal kohtuväline menetleja teeb lõpliku otsuse ning vaidlustatavad on vaid kahte liiki määrused. Menetlusalusel isikul puudub võimalus jõustunud otsuse täitmise käigus tehtud kohtuvälise menetleja määrustele esitada ka määruskaebust, kuna VTMS § 198 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada ainult esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruseid. 2 Põhiseaduse (edaspidi PS) § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Antud põhiõiguse õiguspoliitiliseks eesmärgiks on tagada kohtute sõltumatus, kuna õigusriigis on just kohtu ja ainult kohtu funktsiooniks õigusvaidluste lõplik lahendamine ning kohtulahendite õigsuse kontrolli tagamine. Põhiseaduses sätestatud kohtuotsuse terminiga on hõlmatud kõik kohtulahendid, sh menetluse üksikküsimuste lahendamisel tehtavad määrused. Kuid samas ei ole seaduseandja tahte kohane tõlgendus, et kõik menetluse käigus tehtavad määrused oleksid edasikaevatavad, kuna selline käsitlus, arvestades määruste suurt hulka, takistaks õigusmõistmise normaalset funktsioneerimist. Seetõttu on seaduseandja nii KrMS §-s 385 kui ka VMTS §-s 191 ette näinud määrused, mida määruskaebuse korras vaidlustada ei saa. Seadusandja on nimetanud määrused, millele ei ole võimalik määruskaebust esitada, kuna antud määrused ei riiva isikute õigusi niivõrd ulatuslikult, et see oleks proportsioonis antud määruste edasikaebamisele kuluva ressursiga. Kohtuvälisele menetlejale, kes pöörab karistusotsuse täitmisele, on antud VTMS § 209 lg-st 2 tulenevalt õigus otsustada, kas esinevad asjaolud, mis takistavad otsuse viivitamatut täitmist või mitte. Lõuna Prefektuur ei pidanud vajalikuks rahuldada Reio Lauritsa taotlust temale mõistetud rahatrahvi täitmise edasilükkamiseks. Antud kohtuvälise menetleja määruse puhul ei ole tegemist sellise isiku õigusi riivava korraldusega, millele edasikaebeõigust oleks seadusandja soovinud ette näha, kuna sellest saadav kasu ei oleks proportsioonis kohtuvõimul asja menetlemisele kuluva ressursiga ning viivitaks väärteootsuste täitmisele pööramist. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-1-1-88-07, mille
23. punktis leidis Riigikohus, et: „Väärteomenetluse seadustik on konstrueeritud efektiivse ja ökonoomse menetluse põhimõttel. Kohtusse pöördumise õiguse kitsendamine on vajalik nii kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks kui ka menetlusökonoomia põhimõtte järgimiseks.“ ning sama otsuse
24. punktis leidis Riigikohus, et: „Menetlusosaliste ringi kitsendamist väärteomenetluses õigustab legitiimse eesmärgina menetlusökonoomia, st vajadus saavutada vähem tähtsate õigusrikkumiste menetluse kiirus ja säästlikkus. Menetlusväliste isikute kohtukaebeõiguse piiramine on selle eesmärgi saavutamise abinõuna sobiv ja vajalik.“ Pärast kohtuvälise menetleja otsuse täitmisele pööramist on täitemenetluse seadustikus ette nähtud regulatsioon, mis tagab võimaluse vaidlustada nii täituri toiminguid kui ka pöörduda kohtu poole, juhul kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Arvestades eeltoodut, jätab kohus Reio Lauritsa kaebuse Lõuna Prefektuuri 05.01.
25. a määrusele läbi vaatamata, kuna puudub seaduslik alus antud kaebuse menetlemiseks – kohtuvälise menetleja määrus ei ole edasikaevatav. Ingeri Tamm Kohtunik 3