4-13-4390 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2013, Narva kohtumaja,
- Mai 2 Väärteoasja number 4-13-4390 (2330,13,002868) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Irina Ogurova Menetlusalune isik Pavel Tarahtin, isikukood registreeritud aadressil xxx. Menetlusaluse isiku/kaebuse Deniss Matvejev, asukoht Vaksali 19-41, Narva 38311193728, elukoht xxx esitaja kaitsja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond, Vahtra 3, Narva Väärteoasi Pavel Tarahtini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 07.06.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,13,002868 Istungil osalenud isikud Kabuse esitaja kaitsja: Deniss Matvejev Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistaja: Viktoria Rand Kohtuistungi toimumise aeg 05.11.2013 RESOLUTSIOON Ida Prefektuuri Narva juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 135 lg 2 Jätta Pavel Tarahtini kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 07.06.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,002868 Pavel Tarahtini karistamise kohta Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot ning Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 09.12.
- Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
- MAAKOHUS TUVASTAS Pavel Tarahtin esitas 01.07.2013 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 07.06.2013.a otsuse väärteoasjas nr 2330,13,002868 peale, millega karistati Tarahtini Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot ning Liiklusseaduse §224 lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 12.05.2013.a kell 23.09 Vaivara vallas, TallinnNarva maantee 202 kilomeetril, Tarahtin juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.26 mg. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse täielikult ning samas alternatiivnõudena palub kaebuse esitaja põhikaristuse kergendamist ning lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et protokollist ei ole nähtav, et menetlusalune isik pani toime raske liiklusalase väärteo, millega on oluliselt rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigus. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust kaebusele. 1.3 Kohtuistung 05.11.2013 toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jõudis seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et materiaalseid - ega protsessuaalseid norme rikutud ei ole. Õigused olid tema kaitsealusele selgitud. Seoses sellega taganes kaitsja põhinõudest ja palus vähendada rahatrahvi ning jätta mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et Tarahtini väärteoasjas tehtud otsus ei kuulu tühistamisele või muutmisele. Kohus avaldas toimiku materjalid: lk 2-3 – kaebus, lk 5 – volikiri, 2
(2)lk 6 – Denis Matvejevi diplomi koopia, lk 7 – digitaalallkirja kinnitusleht, lk 11 – tõenduslikust alkomeetrist väljatrükk lk 13 – väärteoprotokoll, lk 14 – indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll lk 17 – sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, lk 18-19 – isikusamasuse tuvastamise akt ja Tarahtini foto, lk 20 – sõiduki tunnistuse koopia, lk 21 – Xxxallkiri, lk 24 – väljatrükk politsei andmebaasist, lk 25 – otsus väärteoasjas, lk 29-30 –karistusregistrist väljatrükk
- KOHTU SEISUKOHT a. Kuulanud ära menetlusaluse isiku kaitsja, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Pavel Tarahtini tegevus on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud ning Liiklusseaduse §224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine Tarahtini poolt on tõendamist leidnud. Tarahtini süü on tõendatud väärteoprotokolliga ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Väärteoprotokollis (lk 13) oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 12.05.2013.a kella 23.09 paiku IdaViru maakonnas, Tallinn-Narva mnt 202 kilomeetril, juhtis Pavel Tarahtin mootorsõidukit, temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine, väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.26 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 MK III nr ARAF-
- Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 14) ning tõenduslikust alkomeetrist väljatrükist (lk 11), 12.05.2013 kell 23.43 tuvastati Pavel Tarahtinil poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.26 mg/l alkoholi. Kohus asub seisukohale, et Tarahtin pani antud väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Tarahtin teadis, et ta on alkoholi tarvitanud ning vaatamata selle tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. Seega, Tarahtin oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. b. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 5 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani Tarahtin toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,26 milligrammi, st LS §224 lg 2 ettenähtud väärteo, mis on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 kohaselt ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena 3
(2)sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud Kohtuvälise menetleja poolt oli Tarahtinile määratud põhikaristuseks rahaline karistus 100 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine minimaalseks ajavahemikuks, st 3 kuuks. Karistusregistrist väljavõttest (lk 29-30), millest nähtub, et kaebuse esitaja on alates 2008 aastast 10 korral karistatud liiklusalase süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Ülaltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses väljendatud seisukohaga, et Tarahtini näol on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest ning vaatamata sellele pani taas toime uue väärteo. Temale varem määratud karistused ei suutnud mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Antud olukorras on otstarbekohane määrata temale mitte ainult põhikaristust, aga samuti lisakaristust ka. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Nii põhi-, kui ka lisakaristus on määratud sanktsioonide piires ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka Tarahtini isiksusele. Kuigi kohtuvälise menetleja ei võtnud arvesse KarS §57 mõttes karistust kergendavana asjaoluna Tarahtini süü ülestunnistamine, ei kuulu Tarahtini karistus kergendamisele, kuna tema põhikaristus on määratud juba oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning määratud lisakaristus on minimaalne. Seetõttu ei kuulu Tarahtini kaebus rahuldamisele. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub VTMS § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107111. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4
(2)