) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma pojale XXX ja XXXon,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise 5 maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele elatist anda seaduses sätestatud miinimummääras.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks,
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hagejate nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna käesolevas asjas nõuavad hagejad elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Hagejad nõuavad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse põhjendatud kulutuste suurust miinimummääras elatise nõude korral ei ole vaja tõendada. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust täitnud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on kostja 2012.a. algusest ülalpidamiskohustust täitnud kolmel korral – 15.05.2012.a. 100 eurot, 19.12.2012.a. 100 eurot ning 20.01.2013.a. 70 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt kuni 2012.a. oktoobrini said mõlemad lapsed kostja käest igakuiselt sularaha vähemalt 100 eurot. Oma väiteid kostja tõendanud ei ole. Hageja XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole isa talle sularaha andnud ega muul viisil majanduslikult toetanud. Seega on ülalpidamiskohustuse rikkumine XXX osas tõendamist leidnud. Hageja XXX ütlustel on ta sularaha saanud, aga mitte kostja nimetatud summas. Hagejale on ülekande teinud kolmas isik kooli lõpetamiseks, 3-4 kuu vältel kaks või kolm ülekannet, 100 eurot korraga. Hageja teadis, et raha kanti isa eest ja ta võis saadud raha ära kulutada. Sellega on osaline ülalpidamiskohustuse rikkumine tõendamist leidnud ka XXX osas. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohus leiab, et kostja on täiskasvanud, elujõuline ja terve mees, kes peab olema suuteline kandma ka oma alaealiste laste xxxja xxxülalpidamiskulusid vähemalt miinimummääras. 6 Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja leiab, et hagetava elatise suurust on põhjendatud vähendada alla alammäära põhjusel, et kostjal on veel kaks poega, XXX.a. sündinud XXX ja XXX.a. sündinud XXX, kes väidetavalt osutuksid vähem kindlustatuks. Kohus leiab, et võrreldes hagejatega elab kostja pere tunduvalt paremates tingimustes. Hagejad (eri soost lapsed) elavad ühes toas ja tütar peab magama emaga ühes voodis, hagejatel ei ole ka tingimusi õppimiseks. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada inimväärsed tingimused ka hagejatele. Kostja küll kinnitas kohtuistungil, et hagejatel on kostja eramus oma tuba, kus nad saaksid elada. Kohus leiab, et inimlikult on mõistetav, et hagejad ei soovi kostja koju minna kostja elukaaslase vastuseisu tõttu. Kohus on seisukohal, et juhindudes
lõikes 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista miinimummääras. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hagejad seda teha paluvad, juhindub kohus
sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Tulenevalt asjaolust, et hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest ja kostja ei ole andnud ülalpidamist piisavalt, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele
alusel tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2012-30.06.2013 eest XXX kasuks 2277,30 eurot ja XXX kasuks 1977,30 eurot. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi peaaegu täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.