KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1998 Hal

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-12-1998 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 28.06.2010 käskkirjaga nr 425-d karistati M. L distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Karistuse määramise tingis kinni peetava käitumine – M. L lõhkus 28.05.2010 kambri sisustuse.
2. M. L esitas 16.07.2012 Tallinna Vanglale 200 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse, kuna karistust ei määratud tähtaegselt. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 41 alusel määratakse distsiplinaarkaristus mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Kinnipeetavale määrati karistus alles
3. päeval ja järelikult oli käskkiri õigusvastane. Tallinna Vangla jättis 17.09.2012 M. L kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
4. M. L esitas 19.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju tekitamise eest 200 eurot. Kaebaja kordas 16.07.2012 Tallinna Vanglale esitatud põhjendusi.
5. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Ühekuuline distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg hakkas kulgema teo toimepanemisest teadasaamise hetkest ehk 28.05.
6. Vangistusalastest õigusaktidest ei tulene, et distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse ühekuulise tähtaja arvutamisel aluseks 30 päeva. Seega oli TsÜS § 136 lg 3 alusel viimane distsiplinaarkaristuse määramise päev 28.06.2010 ja vaidlustatud haldusakt anti tähtaegselt. Vangla ei käitunud õigusvastaselt, kui 28.06.2010 käskkirja alusel M. L kartserisse paigutati. Kuna täitmata on üks kahju hüvitamise eeldustest ehk puudub haldusorgani õigusvastane tegevus, siis ei saanud M. L kahju tekkida.
7. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2012 otsusega M. L kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tähtaegsuse osas ja leiab, et Tallinna Vangla määras kaebajale karistuse õiguspäraselt. Kuna täitmata on kahju hüvitamise eeldused, ei saanud M. L kahju tekkida ega esineda põhjuslikku seost väidetavalt õigusvastase haldusakti ja kahju tekkimise vahel. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõue esitatud alusetult. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8. M. L esitas 28.12.2012 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab halduskohtu 19.12.2012 otsust. Apellant kordab seisukohta, et kuna karistus määrati
9. päeval, on see vastuolus VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja nõudega.
10. Tallinna Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kordab halduskohtule esitatud seisukohti, et kui tähtaega arvutatakse kuudes, siis saabub tähtaeg viimase kuu vastaval päeval (TsÜS § 136 lg 3), distsiplinaarkaristus määrati tähtaegselt ning kahju hüvitamise nõue on alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 201lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

Kaebajale on nii vastustaja kui ka halduskohtu poolt õigesti selgitatud tähtaja arvutamise korda. Ringkonnakohus märgib vaid lühidalt, et kui tähtaeg on õigusaktis märgitud kuudes (nt üks kuu rikkumisest teadasaamisest), siis ei lähtuta tähtaja arvutamisel eeldusest, et ühes kuus on 30 päeva, vaid tähtpäev, antud juhul distsiplinaarkaristuse määramise tähtpäev, saabub järgmise kuu vastaval päeval. Seega, kui rikkumine pandi toime 28. mail, oli karistuse määramise viimaseks päevaks 28. juuni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3