lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistuse võrra Raido Aunapile Harju Maakohtu 10.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistust ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust alates 10.novembrist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 23.veebruaril 2012.a. Tartu Maakohtu 03.mai 2013.a määrusega jäeti Raido Aunap temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määrati, et vangla on kohustatud esitama materjalid Raido Aunapi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti 4 kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest alates. Kohtumäärus jõustus 20.mail 2013.a. Raido Aunapi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 02.jaanuaril 2014.a. Raido Aunapit on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Harju Maakohtu 07.märtsi 2011.a otsusega
lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1-aastaseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 26 päeva vangistust, millest
alusel pöörati kohesele kandmisele 4 kuud vangistust ja 7 kuu 26 päeva osas jäeti vangistus tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; 2. Harju Maakohtu 10.juuni 2011.a otsusega
lg 2 p 9 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 4-kuuliseks vangistuseks, mida suurendati
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 23 päeva vangistust, mis asendati 706 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat, mis pöörati Harju Maakohtu 06.oktoobri 2011.a määrusega tegemata osas täitmisele ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 23 päeva vangistust; 3. Harju Maakohtu 08.juuli 2011.a otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel rahalise karistusega 480 eurot, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 320 euro suuruseks rahaliseks karistuseks, mille hulka arvati ka eelvangistus ja tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks mõisteti 291,20 eurot; 4. Harju Maakohtu 10.novembri 2011.a otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 3kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks, mida suurendati
lg 2 alusel Harju Maakohtu 10.juuni 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 23 päeva pikkune vangistus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Raido Aunapil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%, mistõttu toetab vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik vabanemisel asuda elama oma vanaema juurde, kes on valmis teda igakülgselt toetama, sealhulgas esialgu materiaalselt, kuid samas tuleb süüdimõistetul siiski ka võimalikult kiiresti töökoht otsida. Riskiteguriks on kriminaalhooldaja hinnangul alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning varasema tutvusringkonnaga suhete jätkamine. Raido Aunap soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning jätkata oma elu sõltuvusainetevabalt ja seadusekuulekalt. Ta on läbinud sellekohaseid programme ja leidis, et need on olnud talle suureks abiks enesekindluse tõstmisel ja eneses selgusele saamisel. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetas Raido Aunapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Raido Aunap ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raido Aunapit on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja asendatud ka üldkasuliku tööga, samuti on ta varasemalt kandnud reaalset vangistust. Sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist aga jätkanud ning ei ole suutnud kinni pidada ka kriminaalhoolduse nõuetest. Tema kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge just paari aasta vältel enne käesoleva vangistuse kandmist, mil ta on toime pannud kõigi karistuste aluseks olevad kuriteod. Seega ei ole tegemist just väga pikaaegse kuritegeliku taustaga isikuga, kelle puhul saaks nentida, et ilmselt on kuritegelikud hoiakud temale juba omaseks saanud ning õiguskuulekusele suunamine tugevalt küsitav. Materjalide põhjal võib järeldada, et kuritegusid on Raido Aunap pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil ja tulenevalt uimastisõltuvusest. Samas on näha, et praeguseks on süüdimõistetul tekkinud motivatsioon uimastisõltuvusest vabanemiseks ja seega ka eluviiside muutmiseks ning edasiseks õiguskuulekuseks. Ta on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, osalenud sotsiaalabiprogrammides „Convictuse tugigrupp“, „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil ja XXXX kogemusnõustamise presentatsioonil ja individuaalsetel vestlustel psühholoogiga. Ta mõistab igati narkootikumide seost oma väärkäitumisega ja nendega seonduvaid jätkuvaid riske ning on valmis tegema omalt poolt kõik võimaliku, et sõltuvusprobleemist vabaneda. Samuti mõistab Raido Aunap varasema tutvusringkonnaga seonduvaid riske ja on motiveeritud oma eluviiside muutmise nimel nendega suhtlemisest hoiduma. Kriminaalhooldusesse ja ametnikesse üldse suhtub ta positiivselt ning vestlustel on olnud avameelne ja tegelenud oma probleemkäitumise analüüsimisega. Samuti on ta vangistuse jooksul osalenud tööhõives. Kuigi vangistuse alguspoole esines tal mõningaid vangla sisekorra rikkumisi, siis praeguseks enam ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust tal ei ole. Seega on näha, et praeguseks ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja narkootikumidest loobuma ning on hakanud selle nimel vangistuses ka reaalselt tegutsema. Raido Aunapi poolt kohtuistungil avaldatud plaanid olid realistlikud ja mõtestatud. Kuigi süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb jätkuvaks riskiteguriks pidada temal kindla töökoha puudumist, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole antud juhul positiivsete asjaolude kõrval siiski piisavalt kaalukas, et vabastamist välistada. Tal on olemas kindel elukoht XXXX juures, kes on valmis teda esialgu ka ülal pidama ning samuti on tal üsnagi reaalsed võimalused leida tuttavate kaudu peagi ka omale töökoha. Tal on varasemast olemas mõningased töökogemused ning esialgu ta plaanib võtta ennast arvele Töötukassas, et läbida sealseid kursusi ja omandada eriala. Seega on alust järeldada, et esialgne materiaalne toetus on Raido Aunapil olemas ning lisaks on ta vabanedes valmis ka ise aktiivselt tegutseda, et tööd leida ja tagada seeläbi majanduslik kindlustatus õiguskuulekal teel. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Raido Aunapi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud karistusaeg on talle piisavalt mõju avaldanud, ta on oma suhtumist muutnud ning on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Samuti omab ta vabaduses piisavaid tagatisi, et asuda elama seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele hetkel rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Ennetähtaegse vabastamise puhul oleks süüdimõistetule tagatud kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve ja samas ka toetus taasühiskonnastumise edukaks läbimiseks. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna õigusvastane käitumine on süüdimõistetul olnud seotud peamiselt just sõltuvusainete tarvitamisega, siis peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna on alust arvata, et tema varasemat õigusvastast käitumist on mõjutanud ka kriminaalse taustaga tutvusringkonna mõju. Oluline on määrata süüdimõistetule ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus, et tagada talle majanduslik stabiilsus ja samas ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Raido Aunap (IK: 38312040320) temale Harju Maakohtu 07.veebruari 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
p 2 alusel hakata Raido Aunapi katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Raido Aunap katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Raido Aunapit katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata Raido Aunapile katseajaks järgmised lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.